Silt: krista vilta
5
Tormituul viis elektri tuhandetest kodudest
[caption id="attachment_437557" align="alignnone" width="1920"]
Tormituul rebis katuseid, langetas puid ja viis kodudest elektri. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädalavahetusel möllanud tormituul rebis Läänemaal lahti mitme maja katuse, murdis puid, mis kukkusid nii teedele kui ka elektriliinidele põhjustades elektrikatkestusi.
Läänemaal oli nädalavahetusel kokku 16 keskpinge riket, mille tõttu olid elektrita 3745 majapidamist.
Reede õhtust esmaspäeva hommikuni elektrita olnud Haeska küla elanikku Rea Rausi pahandas elektrikatkestuse juures enim see, et infot ei antud, vaid lubati, et elekter taastub kolme tunni pärast, seejärel õhtuks, järgmiseks päevaks. Tema sõnul on mõistetav, et tormi tõttu võibki elekter ära minna ja kui öelda, et taastamine võtab aega kaks ööpäeva, siis teaks ta sellega arvestada. S
Tormituul rebis katuseid, langetas puid ja viis kodudest elektri. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädalavahetusel möllanud tormituul rebis Läänemaal lahti mitme maja katuse, murdis puid, mis kukkusid nii teedele kui ka elektriliinidele põhjustades elektrikatkestusi.
Läänemaal oli nädalavahetusel kokku 16 keskpinge riket, mille tõttu olid elektrita 3745 majapidamist.
Reede õhtust esmaspäeva hommikuni elektrita olnud Haeska küla elanikku Rea Rausi pahandas elektrikatkestuse juures enim see, et infot ei antud, vaid lubati, et elekter taastub kolme tunni pärast, seejärel õhtuks, järgmiseks päevaks. Tema sõnul on mõistetav, et tormi tõttu võibki elekter ära minna ja kui öelda, et taastamine võtab aega kaks ööpäeva, siis teaks ta sellega arvestada. S
Haapsalu niidab muru peamiselt linnasüdames
[caption id="attachment_427388" align="alignnone" width="1920"]
Esmaspäeval oli töömees muruniitmisega ametis Väikese viigi ääres. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu on vähendanud niidetavate haljasalade pinda ja piiranud niitmiskordi. Ka Lääne-Nigula vallas on mitu osavalda pidanud hooldusniitmise pealt kokku hoidma.
Lääne Elu poole pöördus lugeja, kellel hinnangul on Ridala vana kalmistu hooldamata. „See, mis seal viimastel aastatel toimub, on inetu. Muru (loe: heina) niidetakse kaks korda suve jooksul, lehti ei riisu sügisel keegi, ainult inimesed oma haudadelt ja nende ümbert,“ pahandas lugeja.
„Küllap nad 23. juuniks korda teevad. Alati on teinud,“ ütles Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk. Ometi tõdes ta, et tänavu on koomale tõmmatud alasid, mille eest linn hoolt kannab.
Esmaspäeval oli töömees muruniitmisega ametis Väikese viigi ääres. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu on vähendanud niidetavate haljasalade pinda ja piiranud niitmiskordi. Ka Lääne-Nigula vallas on mitu osavalda pidanud hooldusniitmise pealt kokku hoidma.
Lääne Elu poole pöördus lugeja, kellel hinnangul on Ridala vana kalmistu hooldamata. „See, mis seal viimastel aastatel toimub, on inetu. Muru (loe: heina) niidetakse kaks korda suve jooksul, lehti ei riisu sügisel keegi, ainult inimesed oma haudadelt ja nende ümbert,“ pahandas lugeja.
„Küllap nad 23. juuniks korda teevad. Alati on teinud,“ ütles Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk. Ometi tõdes ta, et tänavu on koomale tõmmatud alasid, mille eest linn hoolt kannab. 
Läänemaa rannahooaeg tuleb uute lõbustusteta
[caption id="attachment_425765" align="alignnone" width="1920"]
Paralepa rannas müttas esmaspäeva pärastlõunal liiva laiali ajav traktor. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuigi suviselt soojad ilmad meelitavad julgemaid juba suplema, saavad Haapsalu rannad korda hooaja alguseks 1. juunil.
Haapsalu avalike randade heakorra eest hoolitseva Haapsalu Linnahoolduse juhataja Krista Vilta sõnul freesitakse Paralepa rannas liiva ja pannakse paika lisaprügikastid.
Paralepa rannas müttas esmaspäeva pärastlõunal liiva laiali ajav traktor. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuigi suviselt soojad ilmad meelitavad julgemaid juba suplema, saavad Haapsalu rannad korda hooaja alguseks 1. juunil.
Haapsalu avalike randade heakorra eest hoolitseva Haapsalu Linnahoolduse juhataja Krista Vilta sõnul freesitakse Paralepa rannas liiva ja pannakse paika lisaprügikastid. 
Haapsalus algas kõnniteedelt graniitsõelmete koristamine
[caption id="attachment_421569" align="alignnone" width="1920"]
Täna lõuna ajal puhastati Tallinna maanteed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolmapäeval alustas Haapsalu Linnahooldus kõnni- ja kergteedelt graniitsõelmete koristamist.
Linnahoolduse juhi Krista Vilta sõnul tuleb teid puhastada kolm-neli korda, esimese koristusringiga püüavad nad ühele poole saada järgmise nädala lõpuks.
Täna lõuna ajal puhastati Tallinna maanteed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolmapäeval alustas Haapsalu Linnahooldus kõnni- ja kergteedelt graniitsõelmete koristamist.
Linnahoolduse juhi Krista Vilta sõnul tuleb teid puhastada kolm-neli korda, esimese koristusringiga püüavad nad ühele poole saada järgmise nädala lõpuks. 
Haapsalu sõelmeid koristama ei kiirusta
[caption id="attachment_357685" align="alignnone" width="1352"]
Graniitsõelmete koristamine möödunud kevadel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kui Tallinnas asuti talve jooksul kõnniteedele puistatud graniitsõelmeid koristama juba möödunud nädalal, siis Haapsalu Linnahooldus hakkab sõelmeid kokku korjama paari nädala pärast.
Graniitsõelmete koristamine möödunud kevadel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kui Tallinnas asuti talve jooksul kõnniteedele puistatud graniitsõelmeid koristama juba möödunud nädalal, siis Haapsalu Linnahooldus hakkab sõelmeid kokku korjama paari nädala pärast. 
Monumendid said taas mütsid pähe
[caption id="attachment_420066" align="alignnone" width="1920"]
Hans Alveri kuju sai pähe mütsi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Seitsmendat aastat saavad Haapsalu monumendid vabariigi aastapäeva eel pähe sinimustvalged mütsid. Mütsid kudusid Haapsalu käsitööseltsi naised Eesti vabariigi sajandaks sünnipäevaks ja kujudele paneb mütse pähe Haapsalu Linnahooldus.
Hans Alveri kuju sai pähe mütsi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Seitsmendat aastat saavad Haapsalu monumendid vabariigi aastapäeva eel pähe sinimustvalged mütsid. Mütsid kudusid Haapsalu käsitööseltsi naised Eesti vabariigi sajandaks sünnipäevaks ja kujudele paneb mütse pähe Haapsalu Linnahooldus. 
Haapsalu Väikese viigi kalade päästeaktsioon jäi tulemuseta
[caption id="attachment_419802" align="alignnone" width="1920"]
Eile pumpasid Haapsalu komando päästjat taas viigi jää peale vett. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Ummuksisse jäänud kalade päästmiseks Väikese viigi jääse puuritud sajad augud ja ööpäev läbi töötanud pump vee hapnikutaset ei tõstnud.
„Väikese viigi kalad, kes on surnud, on surnud,“ ütles keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja Liina Simpson eile hommikul Lääne Elule. Ööpäev läbi kestnud päästeaktsioon lõppes tulemuseta.
Päästeameti pumbad tekitasid tunniks ajaks kaks hiiglaslikku fontääni, et vett hapnikuga rikastada. Jäässe puuriti tuhatkond auku ja pandi tööle seade, mis juhtis vett Suurest viigist Väikesesse, aga Väikese viigi hapnikutase ei tõusnud ja eile lülitati ööpäev läbi töötanud pump välja. „Öö otsa oli pump sees. Täna lõpetame. Anname loodusele alla,“ ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus Lääne Elule eile hommikul.
Enne päästetööde algust oli vee hapnikutase Väikeses viigis alla kriitilise piiri: Suure viigi poolses otsas 0,58 ja kohtumaja pool servas, kus on lapike vaba vett, 0,68 milligrammi liitri kohta. 24 tundi hiljem näitas mõõdik sama: kohtumaja pool ikka 0,68 ja Suure viigi poolses otsas 0,6 milligrammi liitri kohta. Tõus oli nii pisike, et seda võib pidada ka mõõteriista ebatäpsuseks. Hapnikunälga jäänud kalu see nagunii ei päästa, sest hapnikutase peaks olema vähemalt kaks milligrammi liitri kohta. Alla selle hakkavad kalad lämbuma.
Nii mastaapset looduse ringkäiku sekkumist haapsallased ei mäleta. Kui välja- või sissevooluta veekogu jäätub ja jää on omakorda kaetud lumega, siis hakkab hapnikusisaldus vees langema. Kui see langeb alla kriitilise piiri, siis kalad surevad. See on looduslik, mitte inimtekkeline protsess.
„Talve moodi talvel on ummuksisse jäämine tavaline,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Kalad surevad hapnikupuudusesse, aga kevadel populatsioon taastub. Surnud kalad pistavad sanitaridena nahka kajakad.
Eile pumpasid Haapsalu komando päästjat taas viigi jää peale vett. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Ummuksisse jäänud kalade päästmiseks Väikese viigi jääse puuritud sajad augud ja ööpäev läbi töötanud pump vee hapnikutaset ei tõstnud.
„Väikese viigi kalad, kes on surnud, on surnud,“ ütles keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja Liina Simpson eile hommikul Lääne Elule. Ööpäev läbi kestnud päästeaktsioon lõppes tulemuseta.
Päästeameti pumbad tekitasid tunniks ajaks kaks hiiglaslikku fontääni, et vett hapnikuga rikastada. Jäässe puuriti tuhatkond auku ja pandi tööle seade, mis juhtis vett Suurest viigist Väikesesse, aga Väikese viigi hapnikutase ei tõusnud ja eile lülitati ööpäev läbi töötanud pump välja. „Öö otsa oli pump sees. Täna lõpetame. Anname loodusele alla,“ ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus Lääne Elule eile hommikul.
Enne päästetööde algust oli vee hapnikutase Väikeses viigis alla kriitilise piiri: Suure viigi poolses otsas 0,58 ja kohtumaja pool servas, kus on lapike vaba vett, 0,68 milligrammi liitri kohta. 24 tundi hiljem näitas mõõdik sama: kohtumaja pool ikka 0,68 ja Suure viigi poolses otsas 0,6 milligrammi liitri kohta. Tõus oli nii pisike, et seda võib pidada ka mõõteriista ebatäpsuseks. Hapnikunälga jäänud kalu see nagunii ei päästa, sest hapnikutase peaks olema vähemalt kaks milligrammi liitri kohta. Alla selle hakkavad kalad lämbuma.
Nii mastaapset looduse ringkäiku sekkumist haapsallased ei mäleta. Kui välja- või sissevooluta veekogu jäätub ja jää on omakorda kaetud lumega, siis hakkab hapnikusisaldus vees langema. Kui see langeb alla kriitilise piiri, siis kalad surevad. See on looduslik, mitte inimtekkeline protsess.
„Talve moodi talvel on ummuksisse jäämine tavaline,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Kalad surevad hapnikupuudusesse, aga kevadel populatsioon taastub. Surnud kalad pistavad sanitaridena nahka kajakad. 
Karmid külmad jätsid Väikese viigi kalad ummuksisse
[caption id="attachment_417955" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu Väikese viigi kalad, kes neljapäeval jääaugus õhku käisid ahmimas, olid reede pärastlõunaks surnud. Foto: Keiu Kulles[/caption]
Paksu lumega kaetud Väikse viigi jää all vees kahaneb vee-elustikule vajalik hapnik kriitilisele tasemele ja enim kannatavad selle tõttu kalad.
Veekogude ummuksisse jäämine ja selle tagajärjel kalade hukkumine on looduslik protsess, mis teatud veekogudes kordub aastast aastasse. Ja aastast aastasse tekitab see pealtnägijais paanikat ja põhjustab pahameelt.
„Kuidas selline asi ikkagi sai juhtuda,” küsis Haapsalu elanik Keiu Kulles reedel Lääne Elu toimetusele saadetud foto ja video kaaskirjas. Pildid ja video on tehtud Väikese viigi kohtumaja-poolses servas, kus madala viigi põhjast pulbitsev allikas pole lasknud jääl tekkida – seal olid ummuksisse jäänud kalad neljapäeval hapnikku ahmimas.
Haapsalu Väikese viigi kalad, kes neljapäeval jääaugus õhku käisid ahmimas, olid reede pärastlõunaks surnud. Foto: Keiu Kulles[/caption]
Paksu lumega kaetud Väikse viigi jää all vees kahaneb vee-elustikule vajalik hapnik kriitilisele tasemele ja enim kannatavad selle tõttu kalad.
Veekogude ummuksisse jäämine ja selle tagajärjel kalade hukkumine on looduslik protsess, mis teatud veekogudes kordub aastast aastasse. Ja aastast aastasse tekitab see pealtnägijais paanikat ja põhjustab pahameelt.
„Kuidas selline asi ikkagi sai juhtuda,” küsis Haapsalu elanik Keiu Kulles reedel Lääne Elu toimetusele saadetud foto ja video kaaskirjas. Pildid ja video on tehtud Väikese viigi kohtumaja-poolses servas, kus madala viigi põhjast pulbitsev allikas pole lasknud jääl tekkida – seal olid ummuksisse jäänud kalad neljapäeval hapnikku ahmimas.