Silt: Krista Kumberg
Itaalia kunstnik eksitab vaataja ürgmetsa
[caption id="attachment_360101" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograafi Krista Kumbergi sõnul on Itaalia kunstniku originaalillustratsioonide näitus kõva sõna. Foto: Andra Kirna[/caption]
Itaalia kunstniku Fabiana Bocchi originaalillustratsioonide näitus Haapsalu lasteraamatukogus avab müütilised maailmad, kuhu võib päästmatult ära eksida.
Fabiana Bocchi näitus on üks neid superväljapanekuid, mis jõuavad Eesti lastekirjanduse keskuse kunstieksperdi Viive Noore kaudu aasta-aastalt Tallinnasse lastekirjanduse keskuse näitusesaali seintele. Sealt edasi, kui veab, lähevad pildid rändama. Seekord vedas ja ka väikeses Haapsalus on taas võimalik näha ühe maailma tippillustraatori originaalloomingut.
„See on väga kõva sõna,” märkis Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg.
Krista Kumberg: paras pähkel vaatajale
[caption id="attachment_354911" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg soovitab Anton Lomajevi illustratsioone lähemalt vaadata, sest need on detailirikkad ja ilmekad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Peterburi! Ei mingit kahtlust. Seda saab tõdeda, kui vaadata lasteraamatukogus Anton Lomajevi illustratsioonide näitust.
Vaated peaksid kujutama õigupoolest mõnd Saksa linnakest, kuid Peterburis elav kunstnik on, ilmselt alateadlikult, oma kodulinna tabamatu hinguse piltidele jäädvustanud. No umbes nii nagu Wikland joonistas Lindgreni raamatutesse oma lapsepõlve paiku.
Lasteraamatukogus on olnud sageli Eesti ja maailma tippillustraatorite näitusi, kuid märksa harvem selliseid, mis annaksid edasi ühe raamatu kogu loo. Nüüd on vaataja ees lõviosa piltidest, mis Anton Lomajev joonistas Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni muinasjutule „Pähklipureja ja hiirekuningas“. Lugu ilmus algselt aastal 1816. Seitsekümmend kuus aastat hiljem sündis selle põhjal tänini teatrite repertuaaris püsiv ballett „Pähklipureja“, mille muusika kirjutas Pjotr Tšaikovski ja koreograafia valmis Marius Petipa käe all. Olgem ausad, me teame kunstipäraste pähklitangide lugu peamiselt balleti kaudu. Sestap võivad Lomajevi illustratsioonid vaataja segadusse ajada – ei tea selles muinasloos säherdusi seiku olevat.
Väike visand rahvaraamatukogude lugejast
[caption id="attachment_353575" align="alignnone" width="2000"] Krista Kumberg. Foto: erakogu[/caption]
Tuginedes vanasõnale „Ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina“, võib väita, et ütle, mida sa loed ja ma ütlen, milline inimene sa oled.
Vaataks õige vast alanud raamatukogude aastal, milline on Eesti rahvaraamatukogude lugeja, lähtudes mullusest laenutuste edetabelist. Võimalikult tõese ja üldistust võimaldava tulemuse saamiseks liideti rahvaraamatukogudes kasutatavatest programmidest saadud statistika ja koostati enim loetud ilukirjanduslike teoste ning autorite esikakskümmend.
Ilukirjanduse laenutuste edetabeli põhjal võib öelda, et lugeja on naisterahvas, kes huvitub peamiselt uudiskirjandusest ja eelistab eesti autorite loomingut. Mis toetab selliseid järeldusi?
Esmalt temaatika. Mitmetes edetabelisse pääsenud raamatutes kirjeldatakse igapäevaelu ja (argiseid) inimsuhteid. Selliseid nimetati aastakümneid tagasi ka olmeromaanideks. Erik Tohvri „Ringmängulaulud“ (14.), Leelo Kassikäpa „Kui vanad naised armuvad“ (18.) ja Helju Petsi „Ööliblikatants“ (19.) võimaldavad äratundmist ja pakuvad kaasaelamist tunnetele ja teemadele, mis puudutavad paljusid (nais)inimesi. Nicola May „Väikese nurgapoe“ sarja kolm raamatut on kohad sisse võtnud teisel, neljandal ja kuuendal positsioonil. May raamatud esindavad hästi töötavat formaati – suurlinna närvilises mäsus elav peategelane satub juhuse tahtel kolima paradiisliku loodusega ümbritsetud väikelinna või veinimõisa või kuhu iganes täiesti teistsugusesse, aeglase ajakuluga keskkonda. Antud juhul siirdub noor naine Londonist Devonisse. See on uus algus, lummav keskkond, kohanemine, uued tuttavad, sõlmuvad suhted, sealjuures romantilised, ja „kuu aja pärast on Juhani ja Miina õnnelikud pulmad“ nagu ülemöödunud sajandi õnneliku lõpuga rahvaraamatutes.
1
Olematud, ent tähtsad kalendritähtpäevad
[caption id="attachment_350638" align="aligncenter" width="2000"] Raamatukoguhoidja Krista Kumberg võttis lähemalt vaadata uut Haapsalu kalendrit. Foto: Andra Kirna[/caption]
Oktoobris-novembris tekib poelettidele kalendreid nagu seeni pärast vihma. Ole vaid hea ja vali, kas kiisude või kutsudega, maastike või maalidega.
On humoorikaid, mõni üle võlli või lati alt. On kõrgkunstist või siis kõrk-kunstist kantuid – igale maitsele midagi. Oleme ausad, kalendri välja andmine on tänapäeval igaühe jaoks kättesaadav tegu – pane kokku kimp fotosid, näiteks perealbumist või lapse joonistusvihust, saada, kuhu vaja, ja õige pea on soovitud arvul uut aastat sul pakiautomaadis.
Galerii: lasteraamatukogu – nii tuubil täis kui ei kunagi varem
[caption id="attachment_349602" align="aligncenter" width="2000"] Raamatukogu direktori kabinet on kujundatud jõulukambriks ehk mõnusaks lugemispesaks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pühade ja aastavahetuse eel ootavad Haapsalu lasteraamatukogus põnne kolm näitust ja ehtne jõulukamber – imevahva pesa, täis saladusi.
Kuidagi märkamatult on Pipi saanud 85aastaseks. Ja kui juba, siis võiks üht-teist teada ka nüüdisaja Rootsi lastekirjandusest. Itaalia raamatukunstnikud ei vaja reklaami ja Alessandra Manfredi kummastavad illustratsioonid kinnitavad seda niigi teada olevat tõika veel kord. Ja siis muidugi too kamber, kus päkapikud elavad oma salaelu ning tekivad ja kaovad, nii et neid võib kokku lugema jäädagi – täna on neid tosin, homme mituteist tosinat, ja veel millised!
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="349603,349604,349605,349606,349608,349609,349610,349611,349612,349613,349614,349615,349616,349617,349618,349619,349620,349621,349622,349623,349624,349625,349626,349627,349628,349629,349630,349631,349632,349633,349634,349635,349636,349637,349638,349639,349640,349641,349642"]
Muinasjutukonverents rändab tänavu metsas
[caption id="attachment_340592" align="alignnone" width="2000"] Jutuvestja Piret Päär on Haapsalu muinasjutufestivali iga-aastane külaline. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kolmapäeval Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis peetav muinasjutukonverents on tänavu pühendatud metsale ja muinasjuttudele.
Sel korral püüab konverents otsida vastust küsimusele „Miks mets kohiseb?”.
Haapsalu raamatukogu muinasjutukonverentsi eesmärk on kutsuda üle Eesti kokku muinasjutte väärtustavad inimesed, kes oma teadmisi, mõtteid ja kogemusi teistega jagada soovivad. Tänavu astuvad üles Tuul Sepp, Piret Päär, Risto Järv, Triin Kusmin, Juhani Püttsepp ja Krista Kumberg.
Suvelugemisel osales rekordarv lugejaid
[caption id="attachment_340041" align="alignnone" width="2000"] Lastekirjanduse tutvustaja Krista Kumberg ja Haapsalu raamatukogu juht Jaanus Kõuts mullu väikeseid lugejaid tunnustamas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu lasteraamatukogu korraldatud suvelugemise lõpetamisele kutsuti 75 väikest lugejat, kellest kolmandik oli Ridalast.
Neljandat aastat toimunud suvelugemises osalesid tänavu kõik Läänemaa raamatukogud. „Kõige külastatavam raamatukogu oli ikka Haapsalu,” ütles Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ja lastekirjanduse tutvustaja Krista Kumberg. Lugejaid oli ka Taebla, Liivi, Oru, Asuküla, Risti ja Ridala raamatukogudest.
Osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui esimesel korral lõpetas suvelugemise 12 last, teisel ja kolmandal aastal 60 ja rohkemgi, siis tänavu lausa 75.
Juuni alguses said kõik suvelugemises osalejad raamatukogust passi, kuhu oli märgitud 30 soovitatud teost. Raamatud tuli läbi lugeda 19. augustiks. Kumbergi sõnul oli enamik lugejaid teisest kuni viienda klassini. „Üks laps, kes läheb alles sügisel kooli, luges samuti vapralt oma õega kaasa,” lisas ta.
Iga osaleja sai valida sobiva raskusega raamatu: tublile, edasijõudnud ja vilunud lugejale. „Kui nüüd ausalt öelda, siis kõige loetavamad olid õhemad raamatud,” ütles Kumberg naljatades. Ta lisas, et suvelugemise lõpukuupäev lähenes liiga kiiresti, mistõttu osalejad leidsid, et paksu raamatut enam läbi lugeda ei jõua.
Libarebased vallutasid Haapsalu lasteraamatukogu
[caption id="attachment_333267" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg kiidab näitust taevani. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Spetsiaalselt selle väljapaneku jaoks on üle 40 pildi joonistanud Eesti tippillustraatorid.
„Absoluutne raamatuillustratsiooni tipp. Tippude tipp,” ütles vastse näituse kohta Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg.