Silt: Kreegi päevad
Kreegi päevad leidsid Haapsalus uue kontserdipaiga
[caption id="attachment_426391" align="alignnone" width="1920"]
Dirigent Jaan-Eik Tulve (vasakult esimene) ja ansambel Vox Clamantis. Foto: Siim Vahur[/caption]
Nädala pärast esineb Kreegi päevadel ansambel Vox Clamantis Haapsalu metodisti kirikus kontserdikavaga „Kreek ja Saar”.
Ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve on Cyrillus Kreegi kõrvale valinud kavva tema põlvkonnakaaslase Mart Saare kooriloomingu.
Tulve sõnul pakkus Haapsalu metodisti kirikut kontserdikohana välja Nargenfestivali – mille koosseisu kuuluvad ka Kreegi päevad – kunstiline juht Tõnu Kaljuste.
Dirigent Jaan-Eik Tulve (vasakult esimene) ja ansambel Vox Clamantis. Foto: Siim Vahur[/caption]
Nädala pärast esineb Kreegi päevadel ansambel Vox Clamantis Haapsalu metodisti kirikus kontserdikavaga „Kreek ja Saar”.
Ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve on Cyrillus Kreegi kõrvale valinud kavva tema põlvkonnakaaslase Mart Saare kooriloomingu.
Tulve sõnul pakkus Haapsalu metodisti kirikut kontserdikohana välja Nargenfestivali – mille koosseisu kuuluvad ka Kreegi päevad – kunstiline juht Tõnu Kaljuste. 
Kreegi päevade kontserdil kõlab esiettekanne
[caption id="attachment_96378" align="alignnone" width="1280"]
Varasemad Kreegi päevad. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Helilooja Cyrillus Kreegile pühendatud päevadel tuleb Haapsalu toomkirikus neljapäeval esiettekandele Tõnu Kõrvitsa triloogia kolmas osa „Tiibade hääl”.
Kreegi päevade kavas ongi sel aastal vaid üks kontsert. Kreegi päevade korraldaja Nargenfestivali korraldusjuhi Kadri Tikerpuu sõnul olid plaanid suuremad, kuid koroonapandeemia tegi omad korrektiivid. „Kaks aastat on olnud täiesti pöörased ja põhimõtteliselt ei olnud meil muud varianti, kui teha üks suurem kontsert,” ütles ta. Tikerpuu sõnul tundsid korraldajad, et üks kontsert peab olema Haapsalus, kus oli Kreegi kodu. Peale Haapsalu kõlab „Tiibade hääl” Tallinnas ja Tartus.
Toomkirikus toimuval kontserdil kõlab esiettekandes Kõrvitsa mõttelise triloogia kolmas osa „Tiibade hääl”, mis on inspireeritud USA lennunduspioneeri ja naisõiguslase Amelia Earharti elust ja loomingust. „See on täiesti uus lugu. Muusikas on esmaettekanne väga suur asi,” lisas Tikerpuu.
Varasemad Kreegi päevad. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Helilooja Cyrillus Kreegile pühendatud päevadel tuleb Haapsalu toomkirikus neljapäeval esiettekandele Tõnu Kõrvitsa triloogia kolmas osa „Tiibade hääl”.
Kreegi päevade kavas ongi sel aastal vaid üks kontsert. Kreegi päevade korraldaja Nargenfestivali korraldusjuhi Kadri Tikerpuu sõnul olid plaanid suuremad, kuid koroonapandeemia tegi omad korrektiivid. „Kaks aastat on olnud täiesti pöörased ja põhimõtteliselt ei olnud meil muud varianti, kui teha üks suurem kontsert,” ütles ta. Tikerpuu sõnul tundsid korraldajad, et üks kontsert peab olema Haapsalus, kus oli Kreegi kodu. Peale Haapsalu kõlab „Tiibade hääl” Tallinnas ja Tartus.
Toomkirikus toimuval kontserdil kõlab esiettekandes Kõrvitsa mõttelise triloogia kolmas osa „Tiibade hääl”, mis on inspireeritud USA lennunduspioneeri ja naisõiguslase Amelia Earharti elust ja loomingust. „See on täiesti uus lugu. Muusikas on esmaettekanne väga suur asi,” lisas Tikerpuu.
Haapsalus ja Ridalas kõlab Kreegi muusika
[caption id="attachment_328521" align="alignnone" width="2000"]
Eesti Filharmoonia kammerkoor koos dirigent Tõnu Kaljustega annab kontserdi promenaadi kõlakojas. Foto: Kristian Kruuser[/caption]
Mai viimasel nädalavahetusel toimuvatel Kreegi päevadel kõlab Ridala kirikus helilooja Cyrillus Kreegi peateose „Reekviem” vähe esitatud versioon.
Ridala kirikus ei kõla Cyrillus Kreegi 1927. aastal sündinud vokaalsümfooniline „Reekviem” oma traditsioonilisel moel, vaid selle 1959. aastal, mõni kuu enne helilooja 70. sünnipäeva valminud kammerlikum versioon puhkpillikvintetile ja klaverile. See on üks viimaseid teoseid, mida Haapsalus elanud helilooja elu lõpul kirjutada jõudis.
Eesti Filharmoonia kammerkoor koos dirigent Tõnu Kaljustega annab kontserdi promenaadi kõlakojas. Foto: Kristian Kruuser[/caption]
Mai viimasel nädalavahetusel toimuvatel Kreegi päevadel kõlab Ridala kirikus helilooja Cyrillus Kreegi peateose „Reekviem” vähe esitatud versioon.
Ridala kirikus ei kõla Cyrillus Kreegi 1927. aastal sündinud vokaalsümfooniline „Reekviem” oma traditsioonilisel moel, vaid selle 1959. aastal, mõni kuu enne helilooja 70. sünnipäeva valminud kammerlikum versioon puhkpillikvintetile ja klaverile. See on üks viimaseid teoseid, mida Haapsalus elanud helilooja elu lõpul kirjutada jõudis. 
