Silt: koroonavaktsiin
21
Tanel Kiik: lähiaastatel muutub koroona tavaliseks viiruseks
[caption id="attachment_352892" align="aligncenter" width="2000"]
Tanel Kiik. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi Eestis laialdaselt leviv koroonaviiruse omikrontüvi on võrreldes varasematega oluliselt leebem, on töö- ja tervishoiuministri Tanel Kiige sõnul veel vara koroonat tavalise viiruse alla liigitada.
Varsti algab kolmas koroonakevad. Kuidas Eesti hakkama on saanud?
Eesti on pidanud selle kriisi käigus päris palju õppima. Alustasime 2020. aasta kevadel tundmatust olukorrast, kus meie jaoks oli pandeemia olukord tavapäratu. Maailmas on riike ja piirkondi, kus ollakse rohkem harjunud ohtlike viiruste puhangutega ja nendele reageerimisega. Eestit ei ole varasemad SARS-COV-lained puudutanud.
Mis on Eesti teinud hästi – oleme kriisist välja tulnud suhteliselt väikeste piirangutega, samas vältides haiglate ülekoormust. Oleme suutnud tasakaalu hoida. Eestis on Euroopa mõttes suhteliselt madal suremus. Samal ajal oleme ühiskonna avatuse mõttes olnud esimeste hulgas.
Oleme mitu korda käinud ära Euroopa tipus. Mida Eesti valesti tegi?
Nakatumisnäitaja lugemine on tänamatu töö, olulisem on haiglate koormus. Kaks kolmandikku Euroopa riikidest on käinud kõrgemal kui Eesti ja tipus on olnud eri riike.
Olen alati öelnud, et raskeim oli kevadine laine ja kui ei olnud piisavalt vaktsiine. Nakatumisnäitaja oli kolmandas laines kõrgem ja ilmselt tõuseb ka nüüd omikroni tõttu kõrgemale, kui see oli teises laines. Rääkides haiglakoormusest, oli teine laine kõige hullem. Seda on kinnitanud ka mitmed meditsiinijuhid. Siis oli tipphetkel haiglates 727 patsienti, kellest 670 olid seal Covidi tõttu.
Oli mõni piirang ka üleliigne?
Piirangud mõjuvad paketis, üksikpiirangu mõju ei tea kunagi. Öelda, et mingi neist oli üleliigne, ei saa teaduspõhiselt kuidagi väita.
Kas mõni piirang oli puudu?
Teises laines oleks pidanud piiranguid kiiremini kehtestama. Meil oli valitsuses arutelu, aga alfatüve kiire kasv oleks eeldanud piiranguid nädal-kaks varem.
Millised piirangud selle viirusega enam kunagi tagasi ei tule?
Laiaulatuslikke haridusvaldkonna piiranguid ei tule enam. Lapsed saavad käia koolis – kas siis testide, maskide kandmisega, distantsi hoidmisega riske maandades. Kui koolis on koldeid, siis ka hübriidõppes, aga laiaulatuslikke piiranguid ei tule enam.
Tanel Kiik. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi Eestis laialdaselt leviv koroonaviiruse omikrontüvi on võrreldes varasematega oluliselt leebem, on töö- ja tervishoiuministri Tanel Kiige sõnul veel vara koroonat tavalise viiruse alla liigitada.
Varsti algab kolmas koroonakevad. Kuidas Eesti hakkama on saanud?
Eesti on pidanud selle kriisi käigus päris palju õppima. Alustasime 2020. aasta kevadel tundmatust olukorrast, kus meie jaoks oli pandeemia olukord tavapäratu. Maailmas on riike ja piirkondi, kus ollakse rohkem harjunud ohtlike viiruste puhangutega ja nendele reageerimisega. Eestit ei ole varasemad SARS-COV-lained puudutanud.
Mis on Eesti teinud hästi – oleme kriisist välja tulnud suhteliselt väikeste piirangutega, samas vältides haiglate ülekoormust. Oleme suutnud tasakaalu hoida. Eestis on Euroopa mõttes suhteliselt madal suremus. Samal ajal oleme ühiskonna avatuse mõttes olnud esimeste hulgas.
Oleme mitu korda käinud ära Euroopa tipus. Mida Eesti valesti tegi?
Nakatumisnäitaja lugemine on tänamatu töö, olulisem on haiglate koormus. Kaks kolmandikku Euroopa riikidest on käinud kõrgemal kui Eesti ja tipus on olnud eri riike.
Olen alati öelnud, et raskeim oli kevadine laine ja kui ei olnud piisavalt vaktsiine. Nakatumisnäitaja oli kolmandas laines kõrgem ja ilmselt tõuseb ka nüüd omikroni tõttu kõrgemale, kui see oli teises laines. Rääkides haiglakoormusest, oli teine laine kõige hullem. Seda on kinnitanud ka mitmed meditsiinijuhid. Siis oli tipphetkel haiglates 727 patsienti, kellest 670 olid seal Covidi tõttu.
Oli mõni piirang ka üleliigne?
Piirangud mõjuvad paketis, üksikpiirangu mõju ei tea kunagi. Öelda, et mingi neist oli üleliigne, ei saa teaduspõhiselt kuidagi väita.
Kas mõni piirang oli puudu?
Teises laines oleks pidanud piiranguid kiiremini kehtestama. Meil oli valitsuses arutelu, aga alfatüve kiire kasv oleks eeldanud piiranguid nädal-kaks varem.
Millised piirangud selle viirusega enam kunagi tagasi ei tule?
Laiaulatuslikke haridusvaldkonna piiranguid ei tule enam. Lapsed saavad käia koolis – kas siis testide, maskide kandmisega, distantsi hoidmisega riske maandades. Kui koolis on koldeid, siis ka hübriidõppes, aga laiaulatuslikke piiranguid ei tule enam. 
Arstid tellivad laste vaktsiini ühe pudeli kaupa
content/uploads/2021/12/5–11aastaste-laste-koroonavaktsineerimine-algas-17.-detsembril-raigo-pajula-1.jpeg">
5–11aastaste laste koroonavaktsineerimine algas 17. detsembril. Foto: Raigo Pajula[/caption]
Kuigi 5–11aastatele lastele mõeldud Pfizeri koroonavaktsiin jõudis Läänemaale sel nädalal, julgevad peretohtrid seda tellida vaid pudeli-kaks, sest kardavad, et vaktsiin jääb kätte.
Kuigi laste koroonavaktsiin on kohal, ei ole 5–11aastaste kaitsesüstimine maakonnas veel alanud. Taebla perearst Maret Teng tellis terviseametist esimese hooga kümme doosi, mis on kümme doosi on üks pudelitäis. Vähem tellida ei saagi. „Rohkem ei julge võtta. Ei tea, kas me sellestki lahti saame,” ütles Teng.
„Soovi avaldanud ei ole keegi.” Tengi sõnul vanemad isegi ei põhjenda. „Ütlevad, et ei taha ja kogu lugu. Tavalisemaidki vaktsiine ei taheta,” märkis Teng. Ühtegi ema-isa, kes keelduvad ka kõikidest teistest vaktsiinidest, pole Tengil õnnestunud ümber veenda. „Keeldujaid pole massiliselt, aga neid on,” ütles Teng.
On vanemaid, kes ei vaevu isegi allkirja andma, et nad keelduvad, sest ei taha vastutust võtta, perearsti nimistus aga on need kõik justkui arsti tegemata töö – vaktsineerimata lapsed. Tengi nimistus on 5–11aastaseid lapsi 80 ringis. Koroonavaktsiinist keeldumiseks pole vanemal vaja isegi mitte avaldust kirjutada.
„Eks me hakka vanemaid läbi helistama, kui aeg sealmaal,” ütles Teng.
Kümne doosi ootel on ka Haapsalu perearst Andri Meriloo. „Esialgu pole vaktsiini ega ole ka soovijaid,” ütles Meriloo Lääne Elule reedel. „Eks vaatame, kuidas hakkab minema. Kui natukenegi tahtjaid koguneb, siis hakkame tegema. Juurde tellida saab alati.”
5–11aastaste laste koroonavaktsineerimine algas 17. detsembril. Foto: Raigo Pajula[/caption]
Kuigi 5–11aastatele lastele mõeldud Pfizeri koroonavaktsiin jõudis Läänemaale sel nädalal, julgevad peretohtrid seda tellida vaid pudeli-kaks, sest kardavad, et vaktsiin jääb kätte.
Kuigi laste koroonavaktsiin on kohal, ei ole 5–11aastaste kaitsesüstimine maakonnas veel alanud. Taebla perearst Maret Teng tellis terviseametist esimese hooga kümme doosi, mis on kümme doosi on üks pudelitäis. Vähem tellida ei saagi. „Rohkem ei julge võtta. Ei tea, kas me sellestki lahti saame,” ütles Teng.
„Soovi avaldanud ei ole keegi.” Tengi sõnul vanemad isegi ei põhjenda. „Ütlevad, et ei taha ja kogu lugu. Tavalisemaidki vaktsiine ei taheta,” märkis Teng. Ühtegi ema-isa, kes keelduvad ka kõikidest teistest vaktsiinidest, pole Tengil õnnestunud ümber veenda. „Keeldujaid pole massiliselt, aga neid on,” ütles Teng.
On vanemaid, kes ei vaevu isegi allkirja andma, et nad keelduvad, sest ei taha vastutust võtta, perearsti nimistus aga on need kõik justkui arsti tegemata töö – vaktsineerimata lapsed. Tengi nimistus on 5–11aastaseid lapsi 80 ringis. Koroonavaktsiinist keeldumiseks pole vanemal vaja isegi mitte avaldust kirjutada.
„Eks me hakka vanemaid läbi helistama, kui aeg sealmaal,” ütles Teng.
Kümne doosi ootel on ka Haapsalu perearst Andri Meriloo. „Esialgu pole vaktsiini ega ole ka soovijaid,” ütles Meriloo Lääne Elule reedel. „Eks vaatame, kuidas hakkab minema. Kui natukenegi tahtjaid koguneb, siis hakkame tegema. Juurde tellida saab alati.” 
Huvi vaktsineerimise vastu hakkab Läänemaal taas kasvama
[caption id="attachment_345937" align="alignnone" width="2000"]
Perearsti juures saab korraga koroona- ja gripivaktsiini. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Vaktsineerimine, mis mai keskpaigast soiku on jäänud, võtab Läänemaal taas hoogu. Korraks oli suurem huvi kaitsesüstimise vastu ka augusti esimeses pooles.
Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets ütles, et eelmisel nädalal oli tõepoolest näha mõningast huvi tõusu. „Natuke on motivatsioon tõusnud. Tänasest on ju teine režiim,” ütles Lepmets esmaspäeval kehtima hakanud uutele piirangutele viidates.
Perearsti juures saab korraga koroona- ja gripivaktsiini. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Vaktsineerimine, mis mai keskpaigast soiku on jäänud, võtab Läänemaal taas hoogu. Korraks oli suurem huvi kaitsesüstimise vastu ka augusti esimeses pooles.
Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets ütles, et eelmisel nädalal oli tõepoolest näha mõningast huvi tõusu. „Natuke on motivatsioon tõusnud. Tänasest on ju teine režiim,” ütles Lepmets esmaspäeval kehtima hakanud uutele piirangutele viidates. 
Hooldekodude elanikud on saanud kolmanda koroonavaktsiini doosi
[caption id="attachment_345032" align="aligncenter" width="2000"]
TÜ Haapsalu Perearst õde Koidu Laanemets vaktsineerib praegu peamiselt gripi vastu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest nädalast saavad üle 65aastased ja riskirühmaga töötavad inimesed Covid-19 vaktsiini tõhustusdoose nii perearstikeskustes kui ka vaktsineerimispunktides.
„Uuringud on näidanud, et aja jooksul nii vaktsineerimise kui ka läbipõdemise teel saadud immuunsus nõrgeneb, eakatel rohkem ja kiiremini kui alla 65aastastel. Seetõttu soovitame kõigil eakatel, kes on vähemalt 65aastased ja kellel on esmasest vaktsineerimiskuurist praeguseks möödas enam kui kuus kuud, teha COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos,“ ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige professor Irja Lutsar.
Haapsalus on seni kolmanda doosi saanud vaid hooldekodu elanikud. „Sel nädalal vaktsineerisime hooldekodu elanikke, kes on kõige haavatavamad,” ütles Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets.
TÜ Haapsalu Perearst õde Koidu Laanemets vaktsineerib praegu peamiselt gripi vastu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest nädalast saavad üle 65aastased ja riskirühmaga töötavad inimesed Covid-19 vaktsiini tõhustusdoose nii perearstikeskustes kui ka vaktsineerimispunktides.
„Uuringud on näidanud, et aja jooksul nii vaktsineerimise kui ka läbipõdemise teel saadud immuunsus nõrgeneb, eakatel rohkem ja kiiremini kui alla 65aastastel. Seetõttu soovitame kõigil eakatel, kes on vähemalt 65aastased ja kellel on esmasest vaktsineerimiskuurist praeguseks möödas enam kui kuus kuud, teha COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos,“ ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige professor Irja Lutsar.
Haapsalus on seni kolmanda doosi saanud vaid hooldekodu elanikud. „Sel nädalal vaktsineerisime hooldekodu elanikke, kes on kõige haavatavamad,” ütles Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets.