Silt: kohus
16
Galerii: algasid Tamme tänava pussitaja kohtuistungid
[gallery ids="343748,343750,343752,343754,343756,343758,343760,343762,343764,343766,343768,343770,343772,343774"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Esmaspäeval algas Haapsalu kohtumajas Tamme tänava pussitaja Toomas Reimo kohtuasi, kus prokurör Indrek Kalda süüdistab Reimot viies kuriteos.
Prokurör süüdistab 45-aastast Reimot 2019. aasta 30. novembril joobes juhtimises, möödunud aasta 25. juunil Tamme 21a majas noormehe rusikaga näkku löömises, sama aasta 19. juulil samas majas naisele jalaga näkku löömises, tänavu 12. veebruaril Haapsalu kaubamajas kellassepa löömises ning tänavu 20. aprilli varahommikul kell 4.26 ühe inimese tapmises ja kahele inimesele eluohtlike vigastuste tekitamises.
Lihula veretöö osalisi valdas surmahirm
[caption id="attachment_323663" align="alignnone" width="2000"]
Mikk Tarraste kohtuprotsessil. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Mullu juunis Lihula lähistel veresauna korraldanud Mikk Tarraste kohtuprotsess on lõpusirgel – tunnistajad on kuulatud ja kohtualune ise on plaanis üle kuulata 5. aprillil.
Seni on kohtusaalis kõlanud kannatanute, nende sõprade ja lähedaste, ümbruskonna elanike, politseinike, kiirabitöötajate, Mikk Tarraste sõbra ja läbi prokurori Gardi Andersoni suu ka Tarraste enda versioon juhtunust.
Põhiliselt on kohtusaalist kõlama jäänud sõna „hirm”, mida tundsid kõik osalised, ka süüalune ise.
Mikk Tarraste kohtuprotsessil. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Mullu juunis Lihula lähistel veresauna korraldanud Mikk Tarraste kohtuprotsess on lõpusirgel – tunnistajad on kuulatud ja kohtualune ise on plaanis üle kuulata 5. aprillil.
Seni on kohtusaalis kõlanud kannatanute, nende sõprade ja lähedaste, ümbruskonna elanike, politseinike, kiirabitöötajate, Mikk Tarraste sõbra ja läbi prokurori Gardi Andersoni suu ka Tarraste enda versioon juhtunust.
Põhiliselt on kohtusaalist kõlama jäänud sõna „hirm”, mida tundsid kõik osalised, ka süüalune ise.
Prokuratuur ei kaevanud Roland Tšerkassovi õigeks mõistmist edasi
[caption id="attachment_293049" align="alignnone" width="2000"]
Ehitusettevõtja Roland Tšerkassov oma kaitsjate Margus Viira (seljaga) ja Vahur Krinaliga Haapsalu kohtumajas. Arvo Tarmula[/caption]
Prokuratuur ei kaevanud riigikohtusse ringkonnakohtu otsust, millega kohtunik Piia Jaaksoo mõistis Roland Tšerkassov ja tema ettevõte RSL Ehitus õigeks altkäemaksu andmises ja dokumendi võltsimises eesmärgiga saada endale Nõva päevakeskuse remonditööd.
Ehitusettevõtja Roland Tšerkassov oma kaitsjate Margus Viira (seljaga) ja Vahur Krinaliga Haapsalu kohtumajas. Arvo Tarmula[/caption]
Prokuratuur ei kaevanud riigikohtusse ringkonnakohtu otsust, millega kohtunik Piia Jaaksoo mõistis Roland Tšerkassov ja tema ettevõte RSL Ehitus õigeks altkäemaksu andmises ja dokumendi võltsimises eesmärgiga saada endale Nõva päevakeskuse remonditööd. 
Kohus mõistis Nõva päevakeskuse remontija õigeks
[caption id="attachment_294107" align="alignnone" width="2000"]
Ettevõtja Roland Tšerkassov (seljaga) mõisteti kohtus õigeks. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kohtunik Piia Jaaksoo luges kolmapäeva hommikul Haapsalu kohtumajas ette otsuse, millega kohus mõistis Roland Tšerkassovi ja tema ettevõtte RSL Ehitus kõigis süüdistuspunktides õigeks.
Prokurör Küllike Kask süüdistas Tšerkassovit altkäemaksu andmises ning dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Kohtu all oli juriidilise isikuna ka Tšerkassovi firma RSL Ehitus, kuna altkäemaksu andmisel esindas too juhatuse liikmena ettevõtet.
„Tõepoolest – Deiw Rahumägi on ametiisikuna altkäemaksu võtmises süüdi tunnistatud. /…/ Kohtupraktika järgi ei ole teises kriminaalasjas tehtud süüdimõistev kohtuotsus tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Oluline on ka see, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub ainult süüdistusakti järgi,” selgitas Jaaksoo.
Kohus leidis, et prokuratuuri süüdistused ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud.
Ettevõtja Roland Tšerkassov (seljaga) mõisteti kohtus õigeks. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kohtunik Piia Jaaksoo luges kolmapäeva hommikul Haapsalu kohtumajas ette otsuse, millega kohus mõistis Roland Tšerkassovi ja tema ettevõtte RSL Ehitus kõigis süüdistuspunktides õigeks.
Prokurör Küllike Kask süüdistas Tšerkassovit altkäemaksu andmises ning dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Kohtu all oli juriidilise isikuna ka Tšerkassovi firma RSL Ehitus, kuna altkäemaksu andmisel esindas too juhatuse liikmena ettevõtet.
„Tõepoolest – Deiw Rahumägi on ametiisikuna altkäemaksu võtmises süüdi tunnistatud. /…/ Kohtupraktika järgi ei ole teises kriminaalasjas tehtud süüdimõistev kohtuotsus tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Oluline on ka see, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub ainult süüdistusakti järgi,” selgitas Jaaksoo.
Kohus leidis, et prokuratuuri süüdistused ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud. Tšerkassov eitas Rahumäele altkäemaksu andmist
[caption id="attachment_293049" align="alignnone" width="2000"] Ehitusettevõtja Roland Tšerkassov eitas eile kohtuistungil, et on andnud altkäemaksu Nõva endisele vallavanemale. Arvo Tarmula[/caption]
RSL Ehituse juht Roland Tšerkassov kinnitas esmaspäeval kohtus, et ei andnud Deiw Rahumäele 2000 eurot altkäemaksu Nõva päevakeskuse remonditööde hanke võitmise eest, vaid andis hoopis sõbrale laenu.
Prokurör Küllike Kase koostatud süüdistuse järgi võttis Tšerkassov vahetult pärast seda, kui Nõva vald oli tasunud tema ettevõttele tehtud tööde eest, oma ettevõtte kontolt mitmes osas välja 3125 eurot ja andis sellest 2000 eurot 2017. aasta 12. oktoobril Rahumäele meeleheaks.
Deiw Rahumägi tunnistas end juba mullu septembris süüdi selles, et on saanud Tšerkassovilt 2000 eurot altkäemaksu selle eest, et viimase firma RSL Ehitus saab Nõva päevakeskuse ehituslepingu.
Tšerkassov rääkis eile kohtus, et andis laenu 3500 eurot hoopis oma vanale tuttavale Oleg Fjodorovile. Prokuröri küsimuse peale, kas laenu andmise kohta on ka mingi dokument, vastas Tšerkassov, et ta tegi kohe laenulepingu. „Fjodorov kirjutas käsitsi laenulepingu. Kui uurija minult küsis mingit dokumenti selle kohta, siis ma leidsin selle üles, tegin sellest koopia ja andsin uurijale,” selgitas Tšerkassov.
Ehitusettevõtja Roland Tšerkassov eitas eile kohtuistungil, et on andnud altkäemaksu Nõva endisele vallavanemale. Arvo Tarmula[/caption]
RSL Ehituse juht Roland Tšerkassov kinnitas esmaspäeval kohtus, et ei andnud Deiw Rahumäele 2000 eurot altkäemaksu Nõva päevakeskuse remonditööde hanke võitmise eest, vaid andis hoopis sõbrale laenu.
Prokurör Küllike Kase koostatud süüdistuse järgi võttis Tšerkassov vahetult pärast seda, kui Nõva vald oli tasunud tema ettevõttele tehtud tööde eest, oma ettevõtte kontolt mitmes osas välja 3125 eurot ja andis sellest 2000 eurot 2017. aasta 12. oktoobril Rahumäele meeleheaks.
Deiw Rahumägi tunnistas end juba mullu septembris süüdi selles, et on saanud Tšerkassovilt 2000 eurot altkäemaksu selle eest, et viimase firma RSL Ehitus saab Nõva päevakeskuse ehituslepingu.
Tšerkassov rääkis eile kohtus, et andis laenu 3500 eurot hoopis oma vanale tuttavale Oleg Fjodorovile. Prokuröri küsimuse peale, kas laenu andmise kohta on ka mingi dokument, vastas Tšerkassov, et ta tegi kohe laenulepingu. „Fjodorov kirjutas käsitsi laenulepingu. Kui uurija minult küsis mingit dokumenti selle kohta, siis ma leidsin selle üles, tegin sellest koopia ja andsin uurijale,” selgitas Tšerkassov. 
Kohus võttis Haapsalu kullavarga vahi alla
[caption id="attachment_292359" align="alignnone" width="2000"]
Politsei tõi Janos Aedmäe kohtusse raudus käsi ja pani pärast kohtuniku otsust uuesti rauad
peale. Kinni võeti ta kaks päeva pärast vargust. Arvo Tarmula[/caption] Kohtunik Siiri Malmberg rahuldas eile prokurör Agnes Ollema-Barndõki taotluse võtta kuuks ajaks vahi alla Haapsalu kaubamaja klaasvitriinist rohkem kui 16 000 euro eest kuldehteid varastanud Janos Aedmäe. 11. jaanuari õhtul sai politsei teate, et Haapsalu kaubamaja Konsumis varastati klaasvitriinkapist ehteid. Kaks päeva hiljem pidas politsei kinni 24aastase Kuressaarest pärit Aedmäe, kes on nii politseile kui ka Ollema-Barndõkile juba vana tuttav. „Kui oleks kliendikaart, siis see oleks Aedmäel vähemalt hõbedane,” nentis Ollema-Barndõk. Esimest korda prokuröri juurde sattudes oli Aedmäe alles alaealine.
Politsei tõi Janos Aedmäe kohtusse raudus käsi ja pani pärast kohtuniku otsust uuesti rauadpeale. Kinni võeti ta kaks päeva pärast vargust. Arvo Tarmula[/caption] Kohtunik Siiri Malmberg rahuldas eile prokurör Agnes Ollema-Barndõki taotluse võtta kuuks ajaks vahi alla Haapsalu kaubamaja klaasvitriinist rohkem kui 16 000 euro eest kuldehteid varastanud Janos Aedmäe. 11. jaanuari õhtul sai politsei teate, et Haapsalu kaubamaja Konsumis varastati klaasvitriinkapist ehteid. Kaks päeva hiljem pidas politsei kinni 24aastase Kuressaarest pärit Aedmäe, kes on nii politseile kui ka Ollema-Barndõkile juba vana tuttav. „Kui oleks kliendikaart, siis see oleks Aedmäel vähemalt hõbedane,” nentis Ollema-Barndõk. Esimest korda prokuröri juurde sattudes oli Aedmäe alles alaealine.
Ehitusfirma juht eitas altkäemaksu andmist
[caption id="attachment_292203" align="alignnone" width="2000"]
Roland Tšerkassov (seljaga) ütles kohtunik Piia Jaaksoole, et ei saa aru, miks talle süüdistuses olevaid kuritegusid inkrimineeritakse ega tunnista end nendes ka süüdi. Arvo Tarmula[/caption]
Eile algas kohtupidamine ettevõtja Roland Tšerkassovi üle, keda süüdistatakse võltsimises ja 2000eurose altkäemaksu andmises endisele Nõva vallavanemale Deiw Rahumäele.
Tšerkassovi kaitsja Margus Viira sõnul põhineb prokuröri süüdistus vaid oletustel. Prokurör Külli Kask süüdistab Tšerkassovit altkäemaksu andmises ning dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Kohtu alla on juriidilise isikuna antud ka Tšerkassovi firma RSL Ehitus, sest altkäemaksu andmisel esindas too juhatuse liikmena ettevõtet.
Süüdistuse aluseks olevad sündmused leidsid aset 2017. aastal, mil Nõva vallavalitsus otsustas osaleda suures üle-eestilises sotsiaalprogrammis Sotee.
Kuna Nõva vallavalitsuse sotsiaaltöötaja Maire Koppelmaa ütles, et temal käib selle projekti juhtimine põhitöö kõrvalt üle jõu, sõlmis toonane vallavanem Kalle Saar Rahumäe ettevõttega Vanakuradi OÜ käsunduslepingu projekti läbiviimiseks. Projekti üheks osaks oli Nõva päevakeskuse renoveerimine.
Rahumägi oli lepingu sõlmimise ajaks vallavanema kohalt lahti saanud, sest oli süüdi mõistetud valla vara kuritarvitamises.
Roland Tšerkassov (seljaga) ütles kohtunik Piia Jaaksoole, et ei saa aru, miks talle süüdistuses olevaid kuritegusid inkrimineeritakse ega tunnista end nendes ka süüdi. Arvo Tarmula[/caption]
Eile algas kohtupidamine ettevõtja Roland Tšerkassovi üle, keda süüdistatakse võltsimises ja 2000eurose altkäemaksu andmises endisele Nõva vallavanemale Deiw Rahumäele.
Tšerkassovi kaitsja Margus Viira sõnul põhineb prokuröri süüdistus vaid oletustel. Prokurör Külli Kask süüdistab Tšerkassovit altkäemaksu andmises ning dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Kohtu alla on juriidilise isikuna antud ka Tšerkassovi firma RSL Ehitus, sest altkäemaksu andmisel esindas too juhatuse liikmena ettevõtet.
Süüdistuse aluseks olevad sündmused leidsid aset 2017. aastal, mil Nõva vallavalitsus otsustas osaleda suures üle-eestilises sotsiaalprogrammis Sotee.
Kuna Nõva vallavalitsuse sotsiaaltöötaja Maire Koppelmaa ütles, et temal käib selle projekti juhtimine põhitöö kõrvalt üle jõu, sõlmis toonane vallavanem Kalle Saar Rahumäe ettevõttega Vanakuradi OÜ käsunduslepingu projekti läbiviimiseks. Projekti üheks osaks oli Nõva päevakeskuse renoveerimine.
Rahumägi oli lepingu sõlmimise ajaks vallavanema kohalt lahti saanud, sest oli süüdi mõistetud valla vara kuritarvitamises. 
Maagilised seened ja kanep viisid naise kohtu alla
[caption id="attachment_291779" align="alignnone" width="2000"]
Anna Kuuskmann kasvatas endale depressiooni raviks kodus ravikanepit ja seeni ning sai selle eest karistada. Arvo Tarmula[/caption]
Katsetused võidelda aastaid kestnud depressiooni vastu kodus kasvatatud kanepi ja seente abil viisid noore naise kohtu ette ja tõid tingimisi karistuse.
Esmaspäeval kinnitas kohtunik Piia Jaaksoo Haapsalu kohtumajas prokuratuuri ja Anna Kuuskmanni vahel kokkuleppe, millega naine tunnistas end süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises suures koguses. Karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus kaheaastase katseajaga, mille jooksul ei tohi ta seadusega pahuksisse minna. Lisaks tuleb tal tasuda 1988 eurot uurimise ja kohtupidamisega seotud kulutuste eest.
Pealtnäha tavalise narkojuhtumi tagamaad on üllatavad ja veidi traagilisedki. „Ma tegin seda oma tervise pärast,” selgitas Kuuskmann pärast istungi lõppu Lääne Elule.
Anna Kuuskmann kasvatas endale depressiooni raviks kodus ravikanepit ja seeni ning sai selle eest karistada. Arvo Tarmula[/caption]
Katsetused võidelda aastaid kestnud depressiooni vastu kodus kasvatatud kanepi ja seente abil viisid noore naise kohtu ette ja tõid tingimisi karistuse.
Esmaspäeval kinnitas kohtunik Piia Jaaksoo Haapsalu kohtumajas prokuratuuri ja Anna Kuuskmanni vahel kokkuleppe, millega naine tunnistas end süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemises suures koguses. Karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus kaheaastase katseajaga, mille jooksul ei tohi ta seadusega pahuksisse minna. Lisaks tuleb tal tasuda 1988 eurot uurimise ja kohtupidamisega seotud kulutuste eest.
Pealtnäha tavalise narkojuhtumi tagamaad on üllatavad ja veidi traagilisedki. „Ma tegin seda oma tervise pärast,” selgitas Kuuskmann pärast istungi lõppu Lääne Elule.