Silt: kinnisvaraturg

Oktoobriks on Haapsalus tänavu tehtud peaaegu sama palju kinnisvaratehinguid kui terve mulluse aastaga. Samal ajal on jõudsalt vähenenud nii ruutmeetri keskmine kui ka mediaanhind. Oktoobri keskpaigaks oli maa- ja ruumiameti andmete põhjal Haapsalus tehtud 149 kinnisvaratehingut. Terve eelmise aasta jooksul oli tehinguid 153. Kahe aasta esimest üheksat kuud võrreldes tehti tänavu kinnisvaratehinguid 41 protsenti enam – mullu 102, tänavu 144. Võrreldes eelmise aastaga on tänavu vähem müüdud kuni 30 m² kortereid, mullusest rohkem aga suuremaid kortereid. Seda, et tänavu on tehinguid rohkem, kinnitas ka Haapsalu maakler Annely Sermat. „Just täna hommikul tegin kaks tehingut,” ütles ta reedel. Kaubaks läks üks korter ja üks äripind. Just majade, korterite ja äripindadega tema sõnul enim kaubeldaksegi. Kõige vähem liigub maakleri käest läbi maatükke. Hind madalam Elavnenud müüki toetab tänavu odavam ruutmeetrihind. Kui mullu maksis keskmine ruutmeeter 1913,33 eurot, sii

Maa- ja ruumiameti mais kasutusele võetud uus katastritehingute andmebaas ei avalda enam värsket kinnisvara hinnastatistikat. Viimased andmed senises maa- ja ruumiameti päringukeskkonnas on 8. maist. „Neid pole mõtet vaadata, kui andmed pole täielikud, veel vähem võrrelda eelmise aastaga,” ütles Haapsalus maaklerina tegutsev Katrin Annus. Maa- ja ruumiameti kommunikatsiooniekspert Katrin Rohtla teatas, et avalik päringukeskkond toimib, kuid selle andmed esitatakse 8. mai seisuga. „Kahjuks võtab uue päringukeskkonna arendus rohkem aega, kui esialgu planeeritud. Praegu käib testimine. Testimise käigus on ilmnenud täiendavaid asjaolusid, mis vajavad enne keskkonna avamist lahendamist,” ütles Rohtla. Lootus käivitada novembris Algul pidi värske statistika avalduma juunis, nüüd loodab amet uuenenud keskkonna avada novembri lõpus. „See tähtaeg sisaldab teadlikult ka varu ettenägematuteks tegevusteks. Kui kõik vajalikud tööd saavad valmis varem, avame keskkonna kohe esimesel võima

[caption id="attachment_451129" align="alignnone" width="1920"] Uusarendused on kergitanud korterite hindasid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eelmisel aastal vähenes Haapsalus aasta varasemaga võrreldes nii kinnisvaratehingute arv kui ka kalleimalt müüdud korteri hind. Seda, et tehinguid kinnisvaraga oli mullu vähem kui tunamullu, kinnitasid enda kogemuse põhjal ka Läänemaal tegutsevad maaklerid. Ometi ütlesid maaklerid juba aasta eest, et Haapsalu kinnisvaraturul valitseb vaikelu. „Tundub, et oli kehvem kui eelnev aasta,” ütles maakler Katrin Annus. „Ma ei mäleta nii rasket aastat, kus ükski seaduspärasus ei kehtinud,” lisas maakler Annely Sermat. See tähendas, et ajal, kui tavaliselt on sõlmitud palju tehinguid, ei tehtud neid mullu üldse ja vastupidi: tavapäraselt vaiksemal perioodil sooviti jällegi kortereid osta. Eelmisel aastal sõlmiti Haapsalus 149 korteri müügitehingut. Seda on 17 võrra ehk kümme protsenti vähem kui 2024. aastal – ehk igal kuul tehti vähemalt üks müügitehing vähem kui aasta varem. Ruutmeetri hind tõusi

[caption id="attachment_451127" align="alignnone" width="1920"] Marienholmi arendus sai tänavu valmis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 2,1 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 75 000 euroni. Pärnus ulatus lõppenud aasta kalleim korteritehing 700 000 euroni ja Tartus 600 000 euroni. Kalleimad tehingud ületasid veerand miljoni euro veel Haapsalus (415 800 eurot), Narvas (336 000 eurot), Kuressaares (295 000 eurot) ning Rakveres (259 000 eurot).

[caption id="attachment_437132" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik. Foto: SEB[/caption] Värske statistika ehitus- ja kasutuslubade kohta näitab, et ehitusturg on Eestis hoogu kogumas. Statistikaameti andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15 protsenti. Palju optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslube 187 000 ruutmeetri elukondlike pindade ehituseks ehk 65 protsenti rohkem kui a