Silt: kes selle tamme istutas
Kes selle tamme istutas: kiikuvad kõrrelised
Lõikasin täna ühest oma püsikupeenrast pealseid maha, et see talvekorda seada. Enam pole kahju lõigata, sest korduvad öökülmad on suurema osa taimedest pruuniks närtsitanud. Kuid mu sirp jäi peatuma toreda vana vitshirsipuhma ees. Selle tihe lehestik oli veel veatult roheline, uhkesti kohev ja trimmis ning selle kohal kõikusid pilvena toredad pruunikaspunased laiad pähikukobarad.
Umbes septembris uhkeldas ta lehtedele tükati ilmuvate tumepunaste toonidega, mis praeguseks on kadunud, aga ma tean, et ilmade Kes selle tamme istutas: kenad kukerpuud
[caption id="attachment_460103" align="alignnone" width="1920"]
Kukerpuu. Foto pixabay[/caption]
Sel sügisel ringi sõites olen palju kordi mõelnud, et kukerpuude massiline ilmumine avalikku haljastusse on üks väga hea asi. Ma ei tea küll midagi selle konkreetsetest põhjustest – võibolla on mingil perioodil Eesti aianduskoolides maastikukujundajaid programmiliselt õpetatud nende tänuväärsete põõsaste hüvesid kasutama –, kuid kukerpuud õigustavad ennast ringristmikele ja tänavaäärtesse rajatud istutusaladel igati ja on eriti silmarõõmustavad just nüüd sügisel, keset järjest hallinevat ja raaguvat loodust
Kukerpuu. Foto pixabay[/caption]
Sel sügisel ringi sõites olen palju kordi mõelnud, et kukerpuude massiline ilmumine avalikku haljastusse on üks väga hea asi. Ma ei tea küll midagi selle konkreetsetest põhjustest – võibolla on mingil perioodil Eesti aianduskoolides maastikukujundajaid programmiliselt õpetatud nende tänuväärsete põõsaste hüvesid kasutama –, kuid kukerpuud õigustavad ennast ringristmikele ja tänavaäärtesse rajatud istutusaladel igati ja on eriti silmarõõmustavad just nüüd sügisel, keset järjest hallinevat ja raaguvat loodustKes selle tamme istutas: värvilised vahtrad
Me kõik oleme enamasti lastena, kuid tihti ka täiskasvanutena korjanud pargiteedelt sügiseti kollaseid või oranžikaid vahtralehti, neid raamatulehtede vahel kuivatanud, toas vaasi pannud või meisterdanud neist vahvaid sügisesi dekoratsioone. Seega teame loomulikult kõik, et vahtratel on kaunis sügisvärv.
Midagi uut selles teadmises ei ole, nii et mis mõtet on mul nendest üldse juttu teha. Aga esiteks on need meie harilikud parkides ja tänavate äärtes kasvavad kõrged harilikud vahtrad (Acer platanoidKes selle tamme istutas: tiivulise kikkapuu puna
[caption id="attachment_459534" align="alignnone" width="1726"]
Kikkapuu viljad. Foto Vikipeedia[/caption]
Kikkapuid on palju. Kikkapuude taimeperekonda Eonymus kuulub umbkaudu 175 liiki ja Eesti aianduses on levinud neist päris mitmed. Juba vanadest aegadest saadik on populaarne vahvaid nurgelisi punaseid või mõne sordi puhul valgeid viljakupraid kandev harilik kikkapuu, samuti Inglismaa aiandusest meile jõudnud ja üha sagedamini näha olev igihaljas roomav Fortune’i kikkapuu. Entusiastide aedadest leiab lisaks veel Hamiltoni, Maacki, laialehist, suuretiivalist, lamedarootsulist, väheseõielist, väikest ja ei tea missugust kikkapuud veel. Kuid üks neist on viimasel aastakümnel m
Kikkapuu viljad. Foto Vikipeedia[/caption]
Kikkapuid on palju. Kikkapuude taimeperekonda Eonymus kuulub umbkaudu 175 liiki ja Eesti aianduses on levinud neist päris mitmed. Juba vanadest aegadest saadik on populaarne vahvaid nurgelisi punaseid või mõne sordi puhul valgeid viljakupraid kandev harilik kikkapuu, samuti Inglismaa aiandusest meile jõudnud ja üha sagedamini näha olev igihaljas roomav Fortune’i kikkapuu. Entusiastide aedadest leiab lisaks veel Hamiltoni, Maacki, laialehist, suuretiivalist, lamedarootsulist, väheseõielist, väikest ja ei tea missugust kikkapuud veel. Kuid üks neist on viimasel aastakümnel mKes selle tamme istutas: äädikapuu sügist ehtimas
Mu köögiakna taga õues on praegu pilku püüdmas üks eredasse roosakasoranži rüüsse mattunud imetegu – hariliku sumahhi ehk äädikapuu (Rhus typhina) sort „Tiger Eyes”. Ja kui ma niikuinii ka muidu olen igasuguste sügisvärvi andvate taimede fänn, siis see põõsake on kõigi muude kaunite sügisvärviliste taimedKes selle tamme istutas: Carmichaeli käoking hooaega lõpetamas
Kõik teavad, et käoking on Eesti looduse üks mürgisemaid taimi. Paljud on eresiniste kinga- või kiivrikujuliste õitega käokingi kas aias või metsas ka õitsemas näinud. Aga isegi neist ainult osa teab, et käokingi on peale kahe Eesti loodusele omase liigi – sinise (Aconitum napellus) ja kollase käokinga (Aconitum lasiostomum) – veel mitu.
Üks neist on alles septembris õitsele puhkev ja kuni lumeni õitsev Carmichaeli käoking (Aconitum carmichaelii) ning selle liigi variant Wilsoni käoking (Aconitum cKes selle tamme istutas: kaunid krüsanteemid
[caption id="attachment_458251" align="alignnone" width="1920"]
krüsanteemid. Foto Freepik.com[/caption]
Praegu, oktoobri alguses, on mu aias värve veel päris pillavalt, kuigi viimase nädala hallaööd on julgeid südasügisesi õisi juba natuke rikkuma hakanud. Aga ei ole need sügisel õitsevad püsililled nii õrnukesed midagi ja avavad öökülmi trotsides uljalt üha uusi õisi. Nii rõõmustavad sügisastrite ja villülaste, kikkaharjade, sügislillede, hiliste kukesabade ja särava päevakübara kõrval praegu silma ka eredavärvilised aedkrüsanteemide (Chrysanthemum x grandiflorum) laigud.
Ma pean krüsanteeme nii nende visuaali kui ka kasvatuse lihtsuse poolest üheks parimaks sügiseseks pü
krüsanteemid. Foto Freepik.com[/caption]
Praegu, oktoobri alguses, on mu aias värve veel päris pillavalt, kuigi viimase nädala hallaööd on julgeid südasügisesi õisi juba natuke rikkuma hakanud. Aga ei ole need sügisel õitsevad püsililled nii õrnukesed midagi ja avavad öökülmi trotsides uljalt üha uusi õisi. Nii rõõmustavad sügisastrite ja villülaste, kikkaharjade, sügislillede, hiliste kukesabade ja särava päevakübara kõrval praegu silma ka eredavärvilised aedkrüsanteemide (Chrysanthemum x grandiflorum) laigud.
Ma pean krüsanteeme nii nende visuaali kui ka kasvatuse lihtsuse poolest üheks parimaks sügiseseks püKes selle tamme istutas: segadusse ajavad sügislilled
[caption id="attachment_457694" align="alignnone" width="1920"]
Sügislilled. Arhiiv[/caption]
Eesti aianduselus on asju, mis ei muutu kunagi, ja üks neist on igasügisene kibe andmine Facebooki aiandusgruppides teemal, kas piltidel näidatud lillakasroosad madalad lilled on sügislilled (Colchicum autumnale) või sügiskrookused. Siinkohal kahjuks isegi ei saa leebelt nentida, et nii palju kui on erinevaid inimesi, niipalju on ka erinevaid arvamusi. Pigem väljenduksin nagu Agu Sihvka: teadmine – valgus, mitteteadmine – pimedus. Ning krookuste ja sügislillede segiajamine võib mõnel juhul olla eluohtlik.
Arvan, et osalt on ehk probleemi põhjus sügislillede segadusse ajav nimi. Kahjuks ma ei tea, kes selle taime eestikeelse nime omal ajal välja mõtles, aga see oli kindlasti ebaõnnestumine. Eesti keel oma ökonoomsuses lubab ju iseenesest nimetada sügislilledeks kõiki sügisel õitsevaid lilli, nagu sügisastreid, teatud liiki hiliseid päevakübaraid, kikkaharju, lursslilli, villülaseid ja krüsanteeme – ni
Sügislilled. Arhiiv[/caption]
Eesti aianduselus on asju, mis ei muutu kunagi, ja üks neist on igasügisene kibe andmine Facebooki aiandusgruppides teemal, kas piltidel näidatud lillakasroosad madalad lilled on sügislilled (Colchicum autumnale) või sügiskrookused. Siinkohal kahjuks isegi ei saa leebelt nentida, et nii palju kui on erinevaid inimesi, niipalju on ka erinevaid arvamusi. Pigem väljenduksin nagu Agu Sihvka: teadmine – valgus, mitteteadmine – pimedus. Ning krookuste ja sügislillede segiajamine võib mõnel juhul olla eluohtlik.
Arvan, et osalt on ehk probleemi põhjus sügislillede segadusse ajav nimi. Kahjuks ma ei tea, kes selle taime eestikeelse nime omal ajal välja mõtles, aga see oli kindlasti ebaõnnestumine. Eesti keel oma ökonoomsuses lubab ju iseenesest nimetada sügislilledeks kõiki sügisel õitsevaid lilli, nagu sügisastreid, teatud liiki hiliseid päevakübaraid, kikkaharju, lursslilli, villülaseid ja krüsanteeme – niKes selle tamme istutas: sügisastrite värvipilved
Sügisestes iluaedades pole astritest pääsu. Et tegemist on väga vähenõudlike ja paljutaluvate püsililledega, levisid nad mõisaaedadest taluaedadesse peaaegu otsekohe, kui 19. sajandi keskpaiku hakati paremal järjel talude tareakende alla rajama esimesi tillukesi lillepeenraid. Sestsaadik on astrid Eesti aedade püsiasukad.
Astrite suurde taimeperekonda arvati kuni viimase aastakümneni umbkaudu 300 erinevat liiki, mis pärit kõigist põhjapoolkera maailmajagudest. Kuid sellessegi süstemaatikasse on sekkunud Kes selle tamme istutas: hullutavad hortensiad
Sügisestes aedades on hortensiad täielikud võitjad. Nende suured ja võimsad õisikud paistavad silma juba kaugelt ning pakuvad kontrasti muude sügiseste lillede palju väiksematele õitele, okaspuude rahulikule tumedale taustale või punastesse toonidesse värvunud lehestikuga ilupõõsastele. Ka sotsiaalmeedia aiandusgrupid on praegu täis erinevate hortensiate pilte j