Silt: kes selle tamme istutas
Kes selle tamme istutas: naistenõgesed teeks ja muuks
Mõnikord käib mul suuremate aiatööde juures abiks sõbranna, kes elab küll kortermajas, aga oma ülimalt aiandusliku lapsepõlvekodu mõjutusel tahaks nüüd, kui lapsed on suureks kasvatatud ja aega rohkem, vahepeal sõrmed mulda panna, midagi kaevata, istutada või rohida. Meie ühised tööpäevad on lustlikud ja viljakad ning mööduvad enamasti täielikus teineteisemõistmises, välja arvatud siis, kui millalgi pärast jaanipäeva mu paljud erinevad naisenõgesed oma puhmad laiaks sirutavad ning täidavad peenardes viimasedki vahekohad siniste, violetsete, valgete või mõnel juhul ka roosade laialivalguvate pKes selle tamme istutas: lõbusad lupiinid
Kui nüüd kohe minna ja maha lõigata need ära õitsenud õisikud, mis peaaegu märkamatult suurteks seemnepeakobarateks on muutunud, siis paari nädala pärast näeksime juba uusi õisi, mõtlesin täna paduvihmas aias ringi ragistades, kui käisime sõbrannaga tema õhtuse peo ruumi dekoreerimiseks erinevaid lilli lõikamas. Lupiinid on nimelt lõpetamas. Suuremad ja kõrgemad peaõisikud on asunud seemneid kasvatama, aga alumistest kõrvalharudest kasvanud väiksemad õisikud veel ilutsevad. Just paras aeg kääridega esimene ring üle käia ja katkestada taimel see seemnete küpsetamise tsükkel. Siis juhtub see, et taim hakkab kiiresti looma uusi kõrvalõisikuid, mis on suutelised õitsema veel mitu nädalat. Ja mõni uuem sort on võimeline edasi põrutama kuni suve lõpuni.
Nii avastasin eelmisel suvel üllatusega, et aeda toodud uue hübriidse „Mini Gallery” sordiseeria lupiinid reageerivad ära õitsenud õisikute jooksvale mahalõikamisele üha uute uhkete õisikute kasvatamisega. Nii olidki Kes selle tamme istutas: põletav moosesepõõsas
[caption id="attachment_452691" align="alignnone" width="1920"]
Foto Shutterstock[/caption]
Mooses karjatses oma äia, Midjani preestri Jitro pudulojuseid. Kord ta ajas pudulojused kõrve taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juure. Seal ilmutas ennast temale Jehoova ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära! Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda suurt nägemust, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle!” Kui Jehoova nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!” (II Mo 3, 1–
Foto Shutterstock[/caption]
Mooses karjatses oma äia, Midjani preestri Jitro pudulojuseid. Kord ta ajas pudulojused kõrve taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juure. Seal ilmutas ennast temale Jehoova ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära! Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda suurt nägemust, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle!” Kui Jehoova nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!” (II Mo 3, 1–Kes selle tamme istutas: prisked pojengid
[caption id="attachment_451980" align="alignnone" width="1920"]
Pojengid. Foto Tiina Kelviste[/caption]
Pojengide õitseaeg juba märkamatult ei möödu! Nii kopsakaid ja lõhnavaid õiepalle ei ole võimalik aias mitte märgata, kui need juuni teisel poolel oma igivanal kasvukohal õitsemist alustavad. Suur pojengipuhmas võibki olla sõna otseses mõttes igivana, sest see lill on võimeline isegi sada aastat ja rohkem ühel kohal kasvama, ilma et ta surema hakkaks. Ta kannatab välja umbrohu, isegi endasse kasvanud naadi! Ja kui maa pole just väga lahja, siis ei vaja pojeng tingimata ka väetamist. Nõnda võib ära tunda ammu maatasa lagunenud hoonetega kunagisi talukohti – seal ikka veel kasvavate vanade sirelite ja pojengipõõsaste j
Pojengid. Foto Tiina Kelviste[/caption]
Pojengide õitseaeg juba märkamatult ei möödu! Nii kopsakaid ja lõhnavaid õiepalle ei ole võimalik aias mitte märgata, kui need juuni teisel poolel oma igivanal kasvukohal õitsemist alustavad. Suur pojengipuhmas võibki olla sõna otseses mõttes igivana, sest see lill on võimeline isegi sada aastat ja rohkem ühel kohal kasvama, ilma et ta surema hakkaks. Ta kannatab välja umbrohu, isegi endasse kasvanud naadi! Ja kui maa pole just väga lahja, siis ei vaja pojeng tingimata ka väetamist. Nõnda võib ära tunda ammu maatasa lagunenud hoonetega kunagisi talukohti – seal ikka veel kasvavate vanade sirelite ja pojengipõõsaste jKes selle tamme istutas: kiikuvad kurekellad
Õitsevad ühed mu aialemmikud – lõbusad ja mitmevärvilised kurekellad. See taimeperekond on eesti keeles ja isegi pea igas murdes saanud oma nime kurgede järgi – rahvasuu nimetab neid lilli paikkonnast olenevalt veel ka kuresaabasteks ja kurekingadeks, kurekuppudeks ja kurekübarateks. Aga nende lillede ladinakeelne nimi Aquilegia on tuletatud ladinakeelsest sõnast aquila, mis tähendab kotkast. Suured ja ilusad linnud mõlemad. Et kurekella õisi vaadates võib mõte minna lindudele, pole tegelikult väga üllatav, sest enamiku kurekellaliikide õitel on küljes väikesed vahvad nokad või kannused. Ning kõrgematel liikidel kiiguvad need õied ebatavaliselt pikkade paljaste õievarte ülaosas, mis võib tõesti meenutada kurgede pikki peeneid jalgu.
Kurekellad kasvavad põhjapoolkera parasvöötme loodKes selle tamme istutas: kõiksugused kivirikud
Ma ei ole üldse kindel, kas on hea mõte hakata kivirikest lugu kirjutama. Aga samas vaatan peenral täisõies olevaid Arendsi kivirikke (Saxifraga x arendsii) ja tunnen, et ilma kohe kuidagi ei saa. Kuigi see on tänamatu töö ja ma äärmisel juhul jõuan oma leheveerul anda vaid väga piiratud ülevaate neist toredaist ja dekoratiivseist taimedest.
Kivirike perekonnas (Saxifraga) on ju ligemale 500 liiki! Ja see kivirik, mille kõik aiapidajad kivirikuna ära tunnevad, on ainult üks neist viiesajast – Arendsi kivirik. Kõige aretatum, kõige sordirohkem, kõige värviküllasem, igas aias olemas. Õitseb praegKes selle tamme istutas: karvased karukellad
Kevad muudkui kappab edasi, ja ma avastasin eile, et karukellad on varsti juba õitsemist lõpetamas, aga mina polegi neist veel kirjutanud! Ometi on karukellad (Pulsatilla) põnev taimeperekond hulga vahvate liikidega, millest mitut kasvatatakse ka koduaedades. Eriti väärtuslikuks teeb karukellad minu meelest veel see, et aias nende eri liike kombineerides saab karukellailu venitada rohkem kui kahe kuu pikkusele perioodile.
Minul näiteks hakkas juba paar nädalat pärast lume sulamist koos teiste kõige-kõige varasemate kevadlilledega õitsema samuti ülivarajane slaavi karukell (Pulsatilla slavica<Kes selle tamme istutas: kõik need kevadised floksid
[caption id="attachment_449759" align="alignnone" width="2000"]
Kevadfloks. Foto Aidi Vallik[/caption]
Kevad on jõudnud niikaugele, et kiviktaimlates ja peenraservades teevad ilma madalate flokside lopsakad padjandid. Leeklilled ehk floksid (Phlox) on siniladvaliste sugukonda (Polemoniaceae) kuuluv taimeperekond, mille liikmeist kõige tuntumad on meile kindlasti suve teisel poolel õitsemist alustavad kõrgekasvulised aed-leeklilled ehk aedfloksid (Phlox paniculata). Kevadel õitsevaid madalakasvuliste flokside liike tuntakse enamasti palju vähem ja koduaedades levivad need heal juhul üldnimetusega „kevadfloksid” või siis nimetatakse neid kuidagi „need kevadel õitsevad kiviktaimlalilled”. Aga kevadel õitsevate flok
Kevadfloks. Foto Aidi Vallik[/caption]
Kevad on jõudnud niikaugele, et kiviktaimlates ja peenraservades teevad ilma madalate flokside lopsakad padjandid. Leeklilled ehk floksid (Phlox) on siniladvaliste sugukonda (Polemoniaceae) kuuluv taimeperekond, mille liikmeist kõige tuntumad on meile kindlasti suve teisel poolel õitsemist alustavad kõrgekasvulised aed-leeklilled ehk aedfloksid (Phlox paniculata). Kevadel õitsevaid madalakasvuliste flokside liike tuntakse enamasti palju vähem ja koduaedades levivad need heal juhul üldnimetusega „kevadfloksid” või siis nimetatakse neid kuidagi „need kevadel õitsevad kiviktaimlalilled”. Aga kevadel õitsevate flokKes selle tamme istutas: kevadised ja muud maranad
[caption id="attachment_448679" align="alignnone" width="1920"] mägimaran ’Goldrausch’ (Potentilla crantzii). Aidi Vallik[/caption]
Mu kiviktaimlas õitsevad juba umbes kuu aega kaks kirgast kollaseõielist padjandit: kevadine maran (Potentilla verna) ja mägimaran ’Goldrausch’ (Potentilla crantzii). Muudkui õitsevad ja õitsevad, näitamata veel erilisi väsimuse märke. Siin on üks põhjus kindlasti selleaastane pikkade külmaperioodidega kevad. Vähemalt ma ei mäleta, et varasematel aastatel need maranad nii pikalt oleksid ilutsenud. Kuigi mõlemad alustavad tavapäraselt üsna varakult: kevadine maran umbes koos kõige varasemate krookustega ja mägimaran hiljemalt sinilillede puhkemise aegu. Ajal, kui kiviktaimlates pole toimunud veel tavapärast maikuist õieplahvatust, kus aubrieetad, kivirikud ja erinevad kevadel õitsevad floksid kivid ja kruusa oma värviliste õiepilvede alla matavad, püüavad need maranakesed oma rõõmsate erekollaste õitega seal kogu tähelepanu. Sel
mägimaran ’Goldrausch’ (Potentilla crantzii). Aidi Vallik[/caption]
Mu kiviktaimlas õitsevad juba umbes kuu aega kaks kirgast kollaseõielist padjandit: kevadine maran (Potentilla verna) ja mägimaran ’Goldrausch’ (Potentilla crantzii). Muudkui õitsevad ja õitsevad, näitamata veel erilisi väsimuse märke. Siin on üks põhjus kindlasti selleaastane pikkade külmaperioodidega kevad. Vähemalt ma ei mäleta, et varasematel aastatel need maranad nii pikalt oleksid ilutsenud. Kuigi mõlemad alustavad tavapäraselt üsna varakult: kevadine maran umbes koos kõige varasemate krookustega ja mägimaran hiljemalt sinilillede puhkemise aegu. Ajal, kui kiviktaimlates pole toimunud veel tavapärast maikuist õieplahvatust, kus aubrieetad, kivirikud ja erinevad kevadel õitsevad floksid kivid ja kruusa oma värviliste õiepilvede alla matavad, püüavad need maranakesed oma rõõmsate erekollaste õitega seal kogu tähelepanu. SelKes selle tamme istutas: nartsissid
Nagu tulbid, nii ka nartsissid on nüüd umbes oma õitsemise keskpaigas – need kõige varasemad liigid või sordid on juba õitsemisega lõpule jõudnud, samal ajal kui keskmise õitseajaga sordid täidavad peenraid oma kirevate värvidega. Hilised nartsissisordid, näiteks poeedinartsisside sordirühmast, alles ootavad oma korda, pungad paisumas.
Nartsissid on Vahemere mailt, Kesk-Euroopast ja Lähis-Idast pärit umbes 60 liigiga taimeperekond, mis on tulpide sarnaselt leidnud tee iluaedadesse juba keskajal. Eestis hakati nartsisse kasvatama mõisaaedades 18. sajandi alguses. Nii ongi nartsissidest saanud tulpide