
Nüüd on meie kandis jälle lumi maha tulnud ja ilm talvise näo tagasi saanud. Kuid jaanuarikuised pikad plusskraadid meelitasid mitme mu aiandusliku sõbra aias enneaegu õitsema mõned varaseimad kevadlilled. Imetlesin neid juba värsketelt fotodelt Facebookis ja pidasin plaani seda ebatavaliselt varast lillepidu ehk lähemalt imetlemagi minna, aga ilm jõudis ette.
Noh, ümaralehise alpikanni (
Cyclamen coum) pärast pole vaja muretseda. Tema arvatavasti jätkab pärast sellegi lume sulamist nii, nagu poleks midagi olnud. Eks ole tal juhtunud ennegi, et õied hange jäävad. Vahel ta isegi õitseb nõnda, et on õied lumest välja upitanud. Meist soojemates Euroopa maades kasvatataksegi teda põhimõtteliselt talvise aialillena.
Ümaralehised alpikannid on eksootilise välimuse ja supervarase õitsemisega kaunitarid, kes on meil igas lillepoes potis müüdava Vahemere alpikanni sugulased. Sama perekond, aga teine liik. Neil on sarnane lehestik ja õite ehitus, aga ümaralehised alpikannid on