Silt: kersti brant
Kersti Brant: kuidas mõõta kultuursust, haritust ja elanike vaimset tervist?
[caption id="attachment_389038" align="alignnone" width="2000"]
Kersti Brant, Lääne maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja[/caption]
Kummaline, et pärast raamatukogude aastat on ikka üleval teema, milleks üldse on vaja raamatukogusid ja „aegunud paberraamatuid“ laenutavaid raamatukoguhoidjaid.
Viimase 20 aasta jooksul on Eesti riigis sisse viidud uuendused lükatud automaatselt ka raamatukoguhoidjate õlgadele. Aina lisanduvad digiteenused on tekitanud ühiskonnas digilõhe, mis puudutab kõige rohkem just ääremaa elanikke ja vanemat põlvkonda. Raamatukogud on tihti viimased riigiasutused piirkonnas ja raamatukoguhoidjate ülesanne on vahendada, toetada, koolitada Eesti elanikke. Riigile ja elanikele tulevad raamatukogud meelde siis, kui on vaja e-riigis toimetada, rahvaloendust läbi viia, inimesi elukestvast õppest teavitada, Eesti Posti teenindust vahendada, sest nagu inimesed on öelnud, on asutused liiga kaugel või sageli ei julgegi sinna küsima minna. Kuidas panna statistikasse seda, et mõnes piirkonnas polegi inimestel kuhugi minna, sest ühtegi riiki tähistavat või riigiga siduvat asutust pole jäänud?
Käib omamoodi peitusemäng – riik ei ole justkui omavalitsus, omavalitsus ei ole justkui kogukond, aga kogu see ahel on maksumaksja ülalpidamisel. Maksumaksja vajadused ei huvita kedagi.
Kersti Brant, Lääne maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja[/caption]
Kummaline, et pärast raamatukogude aastat on ikka üleval teema, milleks üldse on vaja raamatukogusid ja „aegunud paberraamatuid“ laenutavaid raamatukoguhoidjaid.
Viimase 20 aasta jooksul on Eesti riigis sisse viidud uuendused lükatud automaatselt ka raamatukoguhoidjate õlgadele. Aina lisanduvad digiteenused on tekitanud ühiskonnas digilõhe, mis puudutab kõige rohkem just ääremaa elanikke ja vanemat põlvkonda. Raamatukogud on tihti viimased riigiasutused piirkonnas ja raamatukoguhoidjate ülesanne on vahendada, toetada, koolitada Eesti elanikke. Riigile ja elanikele tulevad raamatukogud meelde siis, kui on vaja e-riigis toimetada, rahvaloendust läbi viia, inimesi elukestvast õppest teavitada, Eesti Posti teenindust vahendada, sest nagu inimesed on öelnud, on asutused liiga kaugel või sageli ei julgegi sinna küsima minna. Kuidas panna statistikasse seda, et mõnes piirkonnas polegi inimestel kuhugi minna, sest ühtegi riiki tähistavat või riigiga siduvat asutust pole jäänud?
Käib omamoodi peitusemäng – riik ei ole justkui omavalitsus, omavalitsus ei ole justkui kogukond, aga kogu see ahel on maksumaksja ülalpidamisel. Maksumaksja vajadused ei huvita kedagi. 
Hilja Tamm on aasta raamatukoguhoidja
[caption id="attachment_379309" align="alignnone" width="1923"]
Hilja Tamm. Foto: arhiiv[/caption]
Läänemaa aasta maaraamatukoguhoidja on Ridala raamatukoguhoidja Hilja Tamm, kes töötab selles ametis 1993. aastast.
Lääne maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Kersti Branti sõnul pole Tamm pelgalt raamatukoguhoidja, vaid on täitnud Ridala raamatukogu ruumid ka kultuuriga, korraldades kodulugu, kohalikku rahvakultuuri ja käsitööd tutvustavaid näitusi.
Hilja Tamm. Foto: arhiiv[/caption]
Läänemaa aasta maaraamatukoguhoidja on Ridala raamatukoguhoidja Hilja Tamm, kes töötab selles ametis 1993. aastast.
Lääne maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Kersti Branti sõnul pole Tamm pelgalt raamatukoguhoidja, vaid on täitnud Ridala raamatukogu ruumid ka kultuuriga, korraldades kodulugu, kohalikku rahvakultuuri ja käsitööd tutvustavaid näitusi. 
Viigi kooli poisid tunnevad lohede hingeelu
[caption id="attachment_361291" align="alignnone" width="2000"]
Reigo Eller. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnuse lohekonkursi võitis Viigi kooli 6. klassi õpilane Aleksandr Smirnov, eripreemia sai tema koolivend Reigo Eller.
Kuigi linnuse lohekonkursist võttis osa sadakond last üle terve Eesti, läks kaks kuuest auhinnast väikesesse Haapsalu Viigi kooli, mõlema poisi kunstiõpetaja on Kai Jeeberg. Smirnovi lohepildi hindas žürii vähimagi kahtluseta üksmeelselt parimaks. „See töö jäi kohe silma,” ütles žürii liige, Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir. „Ja mitte ainult mulle. See oli kõigi žüriiliikmete lemmik.”
Reigo Eller. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnuse lohekonkursi võitis Viigi kooli 6. klassi õpilane Aleksandr Smirnov, eripreemia sai tema koolivend Reigo Eller.
Kuigi linnuse lohekonkursist võttis osa sadakond last üle terve Eesti, läks kaks kuuest auhinnast väikesesse Haapsalu Viigi kooli, mõlema poisi kunstiõpetaja on Kai Jeeberg. Smirnovi lohepildi hindas žürii vähimagi kahtluseta üksmeelselt parimaks. „See töö jäi kohe silma,” ütles žürii liige, Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir. „Ja mitte ainult mulle. See oli kõigi žüriiliikmete lemmik.” 
