Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Tšehhi jalatsitootja Botas järgi kutsuti nõukogude ajal spordijalanõusid botasteks. Peagi hakati botaste asemel ütlema tossud.

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Eelmisel nädalal Kanada metsatulekahjudest tekkinud suitsu tõttu oli New York ümbritsetud suduga. Kuidas on aga loodud sõna sudu?

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Kirjandil on meie koolisüsteemis olnud oluline roll. Kirjandit tähtsustati juba 1930. aastatel, näiteks gümnaasiumisse astuda soovijad pidid tihtipeale kirjandi kirjutama, paljudes koolides oli kirjand üheks lõpueksamiks. Millal aga hakati kasutama sõna kirjand?

[caption id="attachment_400210" align="alignnone" width="400"] Villem Grünthal-Ridala[/caption] 20. sajandi alguses tegeleti Eestis aktiivselt keeleuuendusega, mille suurimateks suunanäitajateks võib pidada Johannes Aavikut, Johannes Voldemar Veskit ja Villem Grünthal-Ridalat. Tõsi, viimane on jäänud kahe Johannese varju. Keeleteadlane Villem Ernits on kirjutanud, et Ridalale oli iseloomulik „teatav uute sõnadega omapäratsemise tung, eriline armumine uutesse, vähetuntud sõnadesse“. See andis vahel põhjust Ridala üle nalja heita või siis teda arvustada.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Eelmisel nädalal toimus Haapsalus traditsiooniks saanud muinasjutukonverents, mistõttu ka põgus peatus sõnal muinasjutt.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui närimiskummi asemel võib kirjakeeles kasutada näts, siis limonaadi kõrval on lubatud ka limps. Limonaad on algselt olnud vaid sidrunitest valmistatud jook, millega kaubeldi juba 17. sajandil põhiliselt Itaalias ja Prantsusmaal. Limonaad tulebki sõnast sidrun (näiteks itaalia keeles on sidrun limone).

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõnad võivad tekitada kirglikke arutelusid. Näiteks 1970ndatel käisid sõnalahingud, kas pastapliiatsi asemel võiks öelda ka pastakas. Samuti on vaieldud nätsu üle, tõsi, mitte nii tuliselt nagu pastaka pärast. 1970ndate lõpul jõudis poelettidele apelsininäts. Elevust põhjustas asjaolu, et varem oli kirjakeeles ja nätsupakkidel nätsu asemel kasutatud närikumm ja närimiskumm.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Aino Pervik saab täna, 22. aprillil 91-aastaseks. Tema loodud tegelaste galerii on koloriitne. Üks, kelleta meie lastekirjandust ette ei kujutaks, on kahtlemata Kunksmoor. Muide, tänavu täitub „Kunksmoori“ ilmumisest 50 aastat. Miks aga sai Kunksmoor just säärase nime?

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, kes tihti on jäänud teise Johannese, Johannes Aaviku varju, on sõnavara rikastamise üheks olulisemaks allikaks pidanud meie murdeid. Sõnaloomes oli Veskil suureks eeskujuks, võiks öelda, et peamiseks lätteks, Wiedemanni sõnaraamat.