Silt: KEELETARK
Keeletark: enne komme ehk millised olid päkapikud varem
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Jõulud ilma päkapikkudeta ei ole justkui õiged jõulud. Ent päkapikud pole alati olnud punaste mütsidega armsad jõuluvana abilised, kes pimeduse saabudes aktiivseks muutuvad ja sussi sisse komme toovad. Päkapikkude esivanemad on olnud pisut pahurad, kergesti solvuvad ja ettearvamatud.
Milliseid üldistusi saab päkapikkude kohta teha lasteajakirja Täheke põhjal? Loomulikult on päkapikk väikest kasvu, nagu Eno Raud on kirjutanud, siis „umbes pika päka jagu pikk”. Kai Vasamäe Tähekese loos (1985) sagivad pöidlasuurused pöialpoisid, päkapikkused päkapikud ja põlvekõrgused härjapõlvlased.
Monika Undo: esimene lumejalg
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalus on tänavu maas olnud esimene lumejalg, lühikest aega küll, aga siiski.
„Lumejala” üks tähendus on esimene lumi. Mustjalas on öeldud, et „kui lumi maha tuli, siis olid esimesed lumejalad”. Vanasti usuti, et nii mitu päeva, kui esimene lumi maas püsib, nii mitu korda see talve jooksul ka ära sulab. Esimese lumekorra kohta on kasutatud veel sõnu „virk” ja „räävetis”.
Kui aga kevadel pärast lume sulamist hakkas vihma sadama, öeldi, et vihmajalg on maas.
Olgu tegu lume- või vihmajalgadega, mõlemad on jätnud jälgi meie keeleradadele.
Keeletark: vihma välimääraja
[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
Tänavune detsember on sama vihmahall kui november ja taevaluugid on alalõpmata valla. Eesti keeles on palju vihmasõnu, näiteks Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus” on neid suisa mitu lehekülge ja neist saaks kokku panna vihma välimääraja.
Uduvihma kohta on kasutatud nimetusi pihu, kihu, tuherik ja seenevihm. Peenike uduvihm on seevastu ribu. Väikest vihmahoogu on nimetatud saginaks ja räävetiseks. Karuse kandis on räävetise kohta öeldud, et „tuli pisike räävetis, seda maksa vihmaks arvata”. Tugevamat vihmahoogu on kutsutud saareks ja saarekeseks. Ägeda vihmasaju jao
Monika Undo: pilguheit Johannes Aaviku keelekatlasse
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Austet keelemehe Johannes Aaviku synnist möödub 8. detsembril 145 aastat. Aaviku kohta on kirjutet, et omal ajal oli ta „kõige suurem kirjaoskaja Eestis”. Ega see liialdus olegi. Kuid milline oli Aaviku keeleköök?
Aavik muretses eesti keele tervise pärast. Ta kergitas keelekatla kaant ja kaardistas keeletõbesid, mis eesti keele organismi kurnasid. Aavik kirjutas: „Mõned keelevead on nagu mingisugused tõved, mis on juurdund meie keele organismi ja mis on visad paranema ning rasked arstida ja mida seepärast põet
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Austet keelemehe Johannes Aaviku synnist möödub 8. detsembril 145 aastat. Aaviku kohta on kirjutet, et omal ajal oli ta „kõige suurem kirjaoskaja Eestis”. Ega see liialdus olegi. Kuid milline oli Aaviku keeleköök?
Aavik muretses eesti keele tervise pärast. Ta kergitas keelekatla kaant ja kaardistas keeletõbesid, mis eesti keele organismi kurnasid. Aavik kirjutas: „Mõned keelevead on nagu mingisugused tõved, mis on juurdund meie keele organismi ja mis on visad paranema ning rasked arstida ja mida seepärast põet
Keeletark: lantud kadripäeva toidulauale
[caption id="attachment_460916" align="alignnone" width="1600"]
Keeletark: tohletus ei ole tohletanud sõna
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mis loob suurepärase võimaluse sõnavara rikastamiseks. Siinkohal räägin us-liite abil loodud sõnast „tohletus”.
„Tohletama” on teada-tuntud sõna. Otto Wilhelm Masing on aga Marahwa Näddala-Lehes kasutanud tohletust tähenduses närtsimine, kalgiks muutumine. Masing kirjutas (1821) „süddame tohletuses”. On arvatud, et tegemist ongi Masingu tuletisega sõnast tohletama.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mis loob suurepärase võimaluse sõnavara rikastamiseks. Siinkohal räägin us-liite abil loodud sõnast „tohletus”.
„Tohletama” on teada-tuntud sõna. Otto Wilhelm Masing on aga Marahwa Näddala-Lehes kasutanud tohletust tähenduses närtsimine, kalgiks muutumine. Masing kirjutas (1821) „süddame tohletuses”. On arvatud, et tegemist ongi Masingu tuletisega sõnast tohletama.
Keeletark: kui äpp ja luule kohtuvad, sünnib Lullu
[caption id="attachment_460105" align="alignnone" width="933"]
Kuvatõmmis[/caption]
Lullu on uus tasuta luuleäpp. Kui äpp on alla laetud, saadab see telefoni igal neljapäeval kell 10 ühe eesti luuletuse. Idee algataja on MTÜ Eesti Jutt. Selle looja Armin Kõomägi ütles, et sageli just neljapäeva hommikuti kell kümme tulevad talle uued ideed.
Lullu pakub neljapäeviti elamust nii luulegurmaanidele kui ka neile, kes luulega just
Kuvatõmmis[/caption]
Lullu on uus tasuta luuleäpp. Kui äpp on alla laetud, saadab see telefoni igal neljapäeval kell 10 ühe eesti luuletuse. Idee algataja on MTÜ Eesti Jutt. Selle looja Armin Kõomägi ütles, et sageli just neljapäeva hommikuti kell kümme tulevad talle uued ideed.
Lullu pakub neljapäeviti elamust nii luulegurmaanidele kui ka neile, kes luulega just Keeletark: millal nägid põdrapõrnikapääsukesi ja muttkotkaid?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elust võis lugeda, et sel sügisel on suur sabatihaste ränne ja liikvel on ka palju siidisabasid.
Aga kuidas on lood põdrapõrnikapääsukeste ja sügavsiniste muttkotkastega? Nemad ei tiiruta kindlasti pihlapuudel, vaid hoopis Andres Ehini luuletustes.
Andres Ehini sõnailmas on linde, keda ükski ornitoloog ei t
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elust võis lugeda, et sel sügisel on suur sabatihaste ränne ja liikvel on ka palju siidisabasid.
Aga kuidas on lood põdrapõrnikapääsukeste ja sügavsiniste muttkotkastega? Nemad ei tiiruta kindlasti pihlapuudel, vaid hoopis Andres Ehini luuletustes.
Andres Ehini sõnailmas on linde, keda ükski ornitoloog ei t
Keeletark: kui ilm hakkab kokkama
[caption id="attachment_459541" align="alignnone" width="1920"] Lumeroos. Foto Freepik.com[/caption]
Eesti keeles kohtuvad ilm ja toit tihti ühes keelepotis ning sellest sünnivad maitsvad sõnad.
Mida siis keelepotist leida võib? Kindlasti jää- ja lumekruupe. Suppide valiku üle ei saa ka kurta – meil on nii jää- kui ka lumesupp. Martnas on öeldud, et „küll oo aga jää suppi kõik kohad täis”.
Aeg-ajalt valmistatakse ka lörtsi
Lumeroos. Foto Freepik.com[/caption]
Eesti keeles kohtuvad ilm ja toit tihti ühes keelepotis ning sellest sünnivad maitsvad sõnad.
Mida siis keelepotist leida võib? Kindlasti jää- ja lumekruupe. Suppide valiku üle ei saa ka kurta – meil on nii jää- kui ka lumesupp. Martnas on öeldud, et „küll oo aga jää suppi kõik kohad täis”.
Aeg-ajalt valmistatakse ka lörtsiKeeletark: haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mõista-mõista, mis see on: haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? See on rahe.
Oktoobrit on kutsutud rahekuuks (räusäkuuks). Setudel on olemas isegi rahepäev (räusäpäiv). Nig
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mõista-mõista, mis see on: haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? See on rahe.
Oktoobrit on kutsutud rahekuuks (räusäkuuks). Setudel on olemas isegi rahepäev (räusäpäiv). Nig