Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_351328" align="alignnone" width="1920"] Pihlakad. Foto Urmas Lauri[/caption] Septembri värvipalett on kirev. Kindlasti ei ole loodus pihlamarjade võõpamisel värvidega koonerdanud. Pihlakas ei köida vaid oma leekiva tooni pärast. Teatavasti on pihlakale omistatud tugevat väge ja oluline roll on pihlakal rahvameditsiinis.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]   Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas? Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik. Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Hiljuti oli uudis, et sel aastal on mürgitusteabekeskuse infoliinile pöördunud juba enam kui 30 rästikuhammustuse ohvrit.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel nädalal tähistame Haapsalu 745. sünnipäeva. Haapsalu etümoloogiast ja erinevatest nimekujudest on palju räägitud ja kirjutatud. Kuidas aga öelda Haapsalu elaniku kohta: kas haapsallane, haapsalulane või hoopis haapslane?

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kuna Kärme Küüliku eest varastatud roheline jänesekuju on õnnelikult koju tagasi jõudnud, siis ei saa mööda sõnast küülik. 20. sajandi alguses avaldasid mitmed keeleteadlased üleskutseid leida kodujänesele sobiv vaste. Johannes Aavik näiteks kirjutas: „Naiivne ja yhtlasi ebatäpne on ka kodujänes, sest on ka metskodujäneseid”. Teema oli aktuaalne veel 1930ndatel.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 20. juulil 1969. aastal viibis inimene esmakordselt Kuul. Täna möödub sellest suursündmusest 55 aastat. Kuu on alati inimesi lummanud ja inspireerinud, jätnud meie sõnavarasse jälje. Kuud on naljatlevalt kutsutud poissmeeste päikeseks ja nimetatud juustukeraks.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Friedrich Reinhold Kreutzwald tundis elavat huvi keeleküsimuste vastu. Üheks tema südameasjaks sai sõnavara arendamine.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]   Keeleteadlane Andrus Saareste on sõnakasutuse mõttes jaganud Eesti kalja- ja taari-alaks. Eesti talurahvale omase linnaste, jahu või leiva leotisest pärmi toimel kääritatud joogi nimetustena on meil kasutusel olnud kali ja taar. Vahel on nii kalja kui taari peetud samaks joogiks, mõnikord pisut erinevaks. Kalja algupära ei ole täpselt teada. Ka sõna taar puhul on küsimusi mitmeid, on arvatud, et tegu võib olla skandinaavia laenuga. Vanaislandi keeles on tár pisar, vanarootsi keele tār on pisar; samuti tilk, piisk.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Täna on Haapsalus toidufestival Maitsete Promenaad ja seetõttu maiuspala ka keelegurmaanidele – juttu tuleb kokaraamatutest. Muide, esimene eestikeelne tõlgitud kokaraamat ilmus juba 1781. aastal. Kokaraamatutest saab aimu, kuidas on ajaga muutunud toiduterminoloogia, milliseid uudis- või murdesõnu on eelistatud.