5 C
Haapsalu
Pühapäev, 22. detsember 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid KEELETARK

Silt: KEELETARK

Keeletark: pikkpäev ja pikk päev

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"]

Keeletark: on üks rabakarask

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõna karask viib mõtted toidulauale. Muide, lääne- ja keskmurdes on karaskit nimetatud kohmakaks. Seevastu rabakarask näitab meie murdekeele nüansirikkust.

Keeletark: kes või mis on poku?

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Edgar Valter, kes on illustreerinud näiteks „Naksitrallid“, „Sipsiku“ ja „Kunksmoori“, saanuks täna 95aastaseks. Lisaks möödub tänavu 30 aastat „Pokuraamatu“ ilmumisest. Pokud on tarnamättad. „Pokuraamatust“ saab selgeks, et pokud on alati elanud „kusagil lodus, varbad vees, ja harjunud seisma ühel kohal“ ning olnud üksteisele nii lähedal, et vabalt juttu puhuda.

Keeletark: sest päevast algas vananaistesuvi

[caption id="attachment_212102" align="alignnone" width="1920"] Foto arhiiv[/caption] Vananaistesuvi on kui viimane suvekild, mis embab sügist oma raugeva soojusega. Selles osas, millal täpselt vananaistesuvi on, lähevad arvamused lahku. Sõnaveebi järgi on vananaistesuvi soe aeg sügisel (septembri teisel poolel või oktoobris). Tegu on järelsuvega või peräsuvega, nagu Võru murdes on öeldud. Sünoptik Taimi Paljak mainis Lääne Elule, et vananaistesuve kirjeldatakse sellisena, kus „ööd on jahedad ja päevad päikselised ja soojad“.

Keeletark: kui meri on pihlakalehel

[caption id="attachment_351328" align="alignnone" width="1920"] Pihlakad. Foto Urmas Lauri[/caption] Septembri värvipalett on kirev. Kindlasti ei ole loodus pihlamarjade võõpamisel värvidega koonerdanud. Pihlakas ei köida vaid oma leekiva tooni pärast. Teatavasti on pihlakale omistatud tugevat väge ja oluline roll on pihlakal rahvameditsiinis.

Monika Undo: kes läheb butiikkooli?

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]   Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas? Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik. Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik.

Keeletark: põõsaalune, piilu ja maakala – see on küituss

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Hiljuti oli uudis, et sel aastal on mürgitusteabekeskuse infoliinile pöördunud juba enam kui 30 rästikuhammustuse ohvrit.

Keeletark: kas haapsallane, haapsalulane või haapslane?

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel nädalal tähistame Haapsalu 745. sünnipäeva. Haapsalu etümoloogiast ja erinevatest nimekujudest on palju räägitud ja kirjutatud. Kuidas aga öelda Haapsalu elaniku kohta: kas haapsallane, haapsalulane või hoopis haapslane?

Keeletark: õhus on isu