Silt: Kasari jõgi
Looduskaitsjad paisutavad Kasari üleujutust pikemaks
[caption id="attachment_115813" align="aligncenter" width="1024"]
Kloostri sild, millel on ka lüüs. avati 9. detsembril 2014. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Aleksei Lotman ja Joosep Matjus peavad plaani, kuidas Kasari luha üleujutusaega pikendada vähemalt maini. Regulaatoritega sillad selleks on olemas, kuid kuidas neid kasutada nii, et nendega ka veetaset reguleerida saaks, on pragu veel selgusetu. Eelmisel nädalal tehti esimene katse.
Kasari luha hooldamine on selle säilimiseks ülioluline ning Kloostri ja Rõude sild-regulaatorid aitavad päästa Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest. Nende kaudu pääseb luhale niitma, hiljem heina koristama ning välja vedama.
“Kogu veetaseme reguleerimine on väga algusjärgus. Meil on esimesed mõtted, oleme teinud esimesed katsed, aga praegu veel ei reguleeri me midagi,” ütles Matjus. “Nuputame alles Lotmaniga, kuidas see käima võiks minna.”

Suurvesi Kasari küla elanikke ei hirmuta
[caption id="attachment_265640" align="alignnone" width="1280"]
Kloostri vaatetornist on näha, et veteväli ulatub silmapiirini. Urmas Lauri[/caption]
Tavaliselt on jääminek Kasaril olnud aprilli esimesel nädalal, kuid tänavu jääminekut polnudki. Vesi tõusis kõrgeks kolm nädalat varem ja ajas jõe üle kallaste.
Esmaspäeval sai Kasari kaldal asuva Lodjaotsa talu perepoeg Allar Aavik postkasti juurde otse läbi metsa, kuid teisipäevaks oli vesi nii palju tõusnud, et minna tuli tiiruga mööda sõiduteed.
Jõe kaldal elavad inimesed kinnitavad, et tänavu on keskmine suurvesi. Oma meetri jagu annaks veel tõusta ja isegi siis poleks veel midagi eriti hullu.
„No ei ole tõsine, on kõrgem olnud,” nentis Veski talu perenaine Aime Källe. „Nüüd ei olnud ju jääminekut. Kui jääsulg tekib, siis vesi tõuseb kiiresti, aga praegu on äravool olemas.” Veski talu naaber Aavik lisas, et omal ajal on vesi isegi üle tee jooksnud: „Praegu ta kõige suurem pole.”
