1.1 C
Haapsalu
Teisipäev, 23. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kasari jõgi

Silt: Kasari jõgi

Galerii: Kasari jõgi ajab üle kallaste

[gallery ids="420597,420598,420599,420600,420601,420602,420603,420604,420605,420606,420607,420608,420609,420610,420611,420612,420613"] Fotod: Urmas Lauri Sademed ja lume sulamine on kergitanud Eesti jõgede vett. Tänavune kõrgvesi Kasaril on tulnud lainete kaupa. Nädala algul hakkas Kasari taas jõe moodi välja nägema – eelmisel neljapäeval alanud veetõus jõudis maksimumini teisipäeval, veetase tõusis selle aja jooksul enam kui meetri võrra. 18. veebruaril mõõdeti jões veetasemeks 174 cm üle veemõõdujaama nulli, kuid 22. veebruariks oli see langenud 82 cm peale. Siis aga hakkas vesi tasapisi taas tõusma. 26. veebruaril oli vett 192 cm ja see oli ka tänavuse kõrgvee rekord. Kolmapäeva keskpäevaks oli veetase juba 11 cm võrra langenud.

Kasari sai erakordselt varajase suurvee

[caption id="attachment_386331" align="alignnone" width="2000"] Suurvesi Kasari jõel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara. Kui 2019. aastal tõusis vesi kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, aasta hiljem oli kõrgvesi kohal veel kuu aega varem, 18. veebruaril. Eile õhtuks oli veetase Kasaril 217 cm üle veemõõtmisjaama nulli. Laupäeva keskpäevaks oli Kasari veetase tõusnud 180 cm üle nulli, pühapäeva jooksul lisandus veel 18 cm ning eilseks oli tase stabiliseerunud 215 cm kandis.

Õngemehed võistlevad Kasaril

Galerii: sulailmad kergitavad jõevett

Galerii: suurvesi saabus Kasarile tänavu erakordselt vara

[caption id="attachment_294937" align="aligncenter" width="2000"] Kloosti vaatetornist on näha, et suur osa Kasari luhast on vee all. Vetase on vaid veidike madalam, kui mullu 20. märtsi paiku. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tänavu saabus suurvesi Kasarile erakordselt vara. Kui mullu, mil vesi tõusis kõrgeks märtsi lõpus, pidasid jõeäärsed elanikud seda varajaseks, siis tänavu on kõrgvesi kohal veel kuu aega varem. Veetase oli teisipäeval vaid kümmekond sentimeetrit madalam kui mullu 20. märtsil. Tänavust suurvee taset Kasaril võib keskmiseks pidada, sest mulluse taseme hindasid jõe kaldal elavad inimesed just selliseks. Oma meetri jagu annaks veel tõusta ja isegi siis poleks veel midagi eriti hullu. „Kaks ööd sadas ju meeletult vihma, tuul on mere poolt ka,” ütles Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse teabejuht Helle Veltman. Mullu ajas Kasari jõe üle kallaste suur sula, tänavu tõusis vesi aga peamiselt vihma tõttu. Oma osa on kindlasti ka sellel, et vesikaare tuuled on Väinamere kõrgeks puhunud ning seega on Kasari veevool alamjooksul aeglasem kui madala mere korral. ...... Urmas Lauri fotod [gallery ids="294921,294922,294923,294924,294925,294926,294927,294928,294956,294929,294930,294931,294932,294933,294934,294935,294936,294937,294938,294939,294940,294941,294942,294943,294944,294945,294946,294947,294948"] Vt ka: "Galerii: suurvesi Kasari jõel"

Looduskaitsjad paisutavad Kasari üleujutust pikemaks

[caption id="attachment_115813" align="aligncenter" width="1024"] Kloostri sild, millel on ka lüüs. avati 9. detsembril 2014. Foto: Urmas Lauri[/caption] Aleksei Lotman ja Joosep Matjus peavad plaani, kuidas Kasari luha üleujutusaega pikendada vähemalt maini. Regulaatoritega sillad selleks on olemas, kuid kuidas neid kasutada nii, et nendega ka veetaset reguleerida saaks, on pragu veel selgusetu. Eelmisel nädalal tehti esimene katse. Kasari luha hooldamine on selle säilimiseks ülioluline ning Kloostri ja Rõude sild-regulaatorid aitavad päästa Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest. Nende kaudu pääseb luhale niitma, hiljem heina koristama ning välja vedama. “Kogu veetaseme reguleerimine on väga algusjärgus. Meil on esimesed mõtted, oleme teinud esimesed katsed, aga praegu veel ei reguleeri me midagi,” ütles Matjus. “Nuputame alles Lotmaniga, kuidas see käima võiks minna.”

Suurvesi Kasari küla elanikke ei hirmuta

[caption id="attachment_265640" align="alignnone" width="1280"] Kloostri vaatetornist on näha, et veteväli ulatub silmapiirini. Urmas Lauri[/caption] Tavaliselt on jääminek Kasaril olnud aprilli esimesel nädalal, kuid tänavu jääminekut polnudki. Vesi tõusis kõrgeks kolm nädalat varem ja ajas jõe üle kallaste. Esmaspäeval sai Kasari kaldal asuva Lodjaotsa talu perepoeg Allar Aavik postkasti juurde otse läbi metsa, kuid teisipäevaks oli vesi nii palju tõusnud, et minna tuli tiiruga mööda sõiduteed. Jõe kaldal elavad inimesed kinnitavad, et tänavu on keskmine suurvesi. Oma meetri jagu annaks veel tõusta ja isegi siis poleks veel midagi eriti hullu. „No ei ole tõsine, on kõrgem olnud,” nentis Veski talu perenaine Aime Källe. „Nüüd ei olnud ju jääminekut. Kui jääsulg tekib, siis vesi tõuseb kiiresti, aga praegu on äravool olemas.” Veski talu naaber Aavik lisas, et omal ajal on vesi isegi üle tee jooksnud: „Praegu ta kõige suurem pole.”

Galerii: suurvesi Kasari jõel