Silt: kaitsevägi

[gallery ids="410995,410996,410997,410998,410999,411000,411002,411003,411004,411005,411006,411007,411008,411010,411011,411012,411013,411014,411016,411017,411018,411019,411020,411021"] President Alar Karis külastas eile Piirsalu harjutusväljal Eesti ajaloo suurimat reservväe õppust Ussisõnad. „Meil on nii väike maa, et meie ei saa vahetada aega maa vastu. Teisisõnu – me peame kohe vastu hakkama, meil pole kuskile taganeda,” ütles president Karis. Esmaspäeval käis Eesti riigikaitse kõrgeim juht, vabariigi president Alar Karis Piirsalus õppuste käiguga tutvumas. Ussisõnade õppimist oli jälgimas ka kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi.

[caption id="attachment_289034" align="alignnone" width="696"] Õppused Piirsalus. Foto Urmas Lauri.[/caption] Esmaspäeval alanud kaitseväe õppus Ussisõnad jõuab Lääne maakaitseringkonna vastutusalasse septembris lõpus ja toob Lääne malevas õppustele 400 võitlejat.

[caption id="attachment_366054" align="aligncenter" width="1920"] Haapsalust pärit Agur Benno töötas viis aastat Moskvas Eesti kaitseatašee abina. Foto: erakogu[/caption] Haapsalust pärit Agur Benno, ajaloolane, reservmajor ja endine Eesti kaitseatašee abi Moskvas tõdes, et ka tema ei uskunud enne Ukraina sõja algust, et asjad nii käest ära lähevad. Ühel juunikuu reede õhtul oli Benno sünnilinnas käimas ja leidis aega rääkida ajakirjanikuga Ukraina sõjast, Venemaast, oma tööst kaitseväes ja Haapsalust. Millal te aru saite… …et sõda pihta hakkab? Et Putin sõdima hakkas, oli minu jaoks päriselt ka üllatus. Ma pole pensionärina juba peaaegu kaks aastat sõjaväe infosüsteemis sees, nii et uudiseid lugesin ajalehtedest. Kuna sel kõigel, mis seal 24. veebruaril pihta hakkas, ei ole mingit ratsionaalset mõtet, uskusin ka mina, et päris sõda ei tule. Et Putin saab selle, mida tahab, kätte lihtsalt niisama – ähvardades, pressides ja survestades. Aga Venemaa ei ole siiski koht, kus saab ainult ratsionaalsusega arvestada. Läks viltu. Viltu läks ilmselt väga paljudel. Jah, nii välisvaatlejatel kui ka vene rahval. Rõhuv enamus neist ei aimanud, et asi niiviisi laheneb. Ja kindlasti tõmmati ka paljudel lääne analüütikutel tool alt ära. Nüüd on tagantjärgi tarku muidugi palju. Kuidas endise sõjaväelase ja sõjaväeatašee abina toimuvat kommenteerite? Sõjalisest aspektist on hämmastav, et ta [Putin – toim.] läks sinna just nende vägedega, mida kasutas. Kas Vene sõjaväel on siis midagi paremat? No kas just paremat, aga rahvaarvu poolest on neid rohkem ja sõjaväealasi oleks olnud ka rohkem välja panna. Kas tehniliselt paremat oleks olnud, ei julge ma öelda. Algusest peale on arusaamatu, mida venelased saavutada tahtsid. Selle denatsifitseerimise jutu peale naeravad ilmselt ka surnud… Ja kuidas seda plaani läbi viia? Korraliku läbimurde sooritamiseks kõikides suundades oli jõudu vähe. Kindlasti vähe selleks, et mingigi okupatsioonirežiim üles ehitada. Nii paistabki, et selle „kollektiivse Putini“ põhirehkendus oli, et nad võtavad Kiievi ära, saavad Zelenskõi kätte ja rahvas tervitab neid lilledega. Aga ei läinud nii. Ei õnnestunud Kiievit korralikult rünnatagi, rääkimata sellest, et oleks õnnestunud Ukraina territooriumist nii palju kätte saada, kui nad algul tahtsid. Nüüd on tagasi tõmbutud ja keskendutud Donbassile. Lisaks igasugused muud, ka tehnilised hädad, mis neid on järjest Ukrainas tabanud. Võib öelda, et neil on läinud suhteliselt halvasti. Perspektiiv on endiselt segane ja sõltub paljudest asjadest. Nii sellest, palju ukrainlastele abi antakse, kui ka sellest, kauaks sõjakat vaimu jätkub. Suurem küsimus on see läänes. Meie juures see pigem probleem ei ole. Lääne abi jõudmine Ukrainasse tundub olevat probleem. Mul pole täpset infot sellest, mis toimub. Abi andmine on ju kahe otsaga asi. Tihti kiputakse abiks pakkuma seda, mida endal tarvis ei lähe. Antud juhul on võibolla nii isegi kasulik, sest need on vanemad ja lihtsamad tarvitada. Sõjamasinaid, mida antakse, otse rindele viia ei saa. Igasuguse masina tundmaõppimine võtab natuke aega. Samas tundub, et üht-teist on kohale ja rindele jõudnud ning seda juba tarvitatakse. Arvestades, et olete mitu aastat töötanud just Moskvas, siis milline on Venemaa inforuum ja soov sõda jätkata? Vene telekanalite vaatamine ei ole kindlasti midagi, mida võiks nimetada tervislikuks tegevuseks. Juba mõne aasta pärast suutsin vaadata ainult pühapäevaõhtuseid nädalakokkuvõtteid. Kas ta praegu hullem on kui siis… Võibolla on endal hullem, sest tead, et sõda, mis päriselt toimub, on hoopis muu kui see, mida seal räägitakse. Milline on Venemaa ühiskond praegu – on nad jõudnud juba Stalini-aegse ühiskonna juurde või neil veel arenguruumi? Stalini ajaga võrreldavat füüsilist terrorit ei ole selle mehe surmast siiamaani ju olnud. Hruštšovi ajal läksid asjad paremaks, Brežnevi ajal jälle pisut halvemaks. Inimesi siis ei tapetud, halvemal juhul pandi hullumajja või saadeti Iisraeli või Ameerikasse välja, kui ikka üldse ei sobinud. Nüüd, Putini ajal, ka võrreldavas mastaabis inimesi ei hukata, kuigi vastaste mürgitamisi ja ajakirjanike tapmisi on ju olnud. Kas lihtsal venelasel on ohutu öelda, mis ta asjast arvab, kui ta just ei poolda „spetsoperatsiooni“? Ega ikka ei ole küll, paragrahv on olemas ja seda rakendatakse. Väidetavalt on jälle moeasjaks saanud pealekaebamine. Kaevatakse üksteise peale, õpilased kaebavad õpetaja peale jne. Trahv on üks asi. Korralik vanglakaristus on aga ikkagi tükk inimese elust, mis kaotsi läheb. Põhjust karta on, isegi kui kohe maha ei lasta või Siberisse ei saadeta. Mainisite „kollektiivset Putinit“. Kas see tähendab, et kui Putin sureb, ei muutu midagi? Alati on ju võimalik, et läheb hullemaks. Venemaa valitsemiskorra ja poliitilise olukorra juures ei imestaks, et kui see, mis asemele saab, on veel kolm kraadi hullem. Uus смутное время (segaduste aeg) oleks väga halb. Kui olukord Venemaal kontrolli alt väljub, on meil kui otsestel naabritel põhjust muret tunda. Halbu variante on rohkem kui üks. On teil mingi selgitus, miks Venemaa pöörded lääne mõistes normaalse riigi suunas on nii harvad ja haprad? Lihtsam seletus on, mida nad ka ise väidavad, et Venemaal ongi teistmoodi tsivilisatsioon ja nad ei vaja läänelikkust ja mädanevat kapitalismi. Kas asjad hakkaksid paremaks minema, kui lihtne vene inimene saaks aru, et valides ta vastutab? Jah, aga ma kardan, et sinna läheb veel väga palju aega.

[gallery ids="361278,361280,361282,361284,361286,361288"] Malle-Liisa Raigla fotod Mullu juulis asus Läänemaalt ajateenistusse 33 noormeest ja neli neidu, nende seas ka mullu Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetanud Helena Karjane. Nüüd, üheksa kuud pärast teenistuse algust, jagus sel nädalal Kiltsis välilaagris oleval nooremseersant Karjasel kaitseväe kohta vaid kiidusõnu. Seda, et tal on parajasti viiekilone relv rinnal ja kümme kilo varustust seljas, lisaks pea alati kaasas ka parameediku kott, ei pane Karjane enam tähelegi – ta on sellega lihtsalt harjunud. Ent neiu tunnistas, et ajateenistuse alguses tundus varustus nii raske, et pisar tahtis silma tulla. Ka oli esimestel teenistusnädalatel palju küsimusi, sest ta ei saanud kaitseväe süsteemist päris täpselt aru. Pildi selginemiseks kulus umbes kuu. Kuigi Karjane oli kaitseväeteenistuse kohta juba enne uurinud tuttavatelt, kes olid eri aegadel ja eri kohtades teeninud, saab tema sõnul kaitseväes toimuvast täpse pildi siiski vaid teenistuses olles. Karjane rääkis, et otsustas aega teenima minna eesmärgiga ennast arendada ja proovile panna. Seda on ta ka teha saanud. „Mulle meeldivad väljakutsed, mis esialgu tunduvad võimatud,” ütles Karjane. „Saan iseenda üle uhke olla, et olen siiani jõudnud.”

[caption id="attachment_354558" align="aligncenter" width="2000"] Veebel Reemet Sits (paremal) - 53aastane, kaitseliidu Lääne maleva meditsiniinijao ülem, leitnant Roomet Sits - 30aastane, teenib kaitseväes toetuse väejuhatuses Paldiskis. Foto: Ardi Hallismaa[/caption] Reemet ja Roomet Sits, isa ja poeg, aitavad Poolas Valgevene piiri kindlustada. Reemet ja Roomet Sits on mõlemad praegu Poola-Valgevene piiril, Haapsalust tuhat kilomeetrit otsejoones lõunasse. Kuigi asutakse minutipealt samal pikkuskraadil, elavad Sitsid tund aega hilisemas ajas, sest Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg. Eestist lähetatud sihtüksus toetab Poolat Valgevenest tuleneva hübriidrünnaku tõrjumisel piiritõkete rajamise ja meediatoetuse meeskonnaga. Poolas viibib hetkel teine sihtüksuse rotatsioon, mis pandi kokku Lääne kaitseringkonna vabatahtlikest kaitseliitlasest. „Ja kaitsevägi toetab meid oma logistilise elemendiga,” ütles Lääne maleva kaitseliitlane Reemet Sits. Veebel Reemet Sits on kaitseväest pensionil, tema poeg leitnant Roomet Sits teenib Paldiskis kaitseväe toetuse väejuhatuses. Sitsid teevad omamoodi ajalugu, sest seda, et välismaal teenivas Eesti kontingendis on koos teenistuses isa ja poeg, on üsna harukordne, ütles leitnant Janno Isat kaitseväe peastaabist. „Eestis oleme ikka õppustel koos olnud,” lausus Roomet. „Aga see on meil esimene välismaakogemus,” lisas Reemet. Fotod: Stratcom [gallery ids="354544,354545,354548,354549,354550,354551,354552,354553,354554,354555,354556,354557"]

[caption id="attachment_317425" align="alignnone" width="2000"] Rolandi ristimine Nasva sadamas. Foto: Tõnu Parbus[/caption] Neljapäeval lasti Saaremaal Nasva sadamas vette Eesti mereväe uus kaater Roland, mille sõpruslinnaks saab Haapsalu ja mille ristiemaks on Oru kodutütar Henrieth Kampmann.

[caption id="attachment_314271" align="alignnone" width="1024"] Piirsalu külavanem Lea Lai näitab kaarti, millele on kantud ka Enefit Greeni tuulikute tarvis ostetud maatükid. Foto Urmas Lauri[/caption] Piirsalu elanikke häirib lisaks küla külje alla planeeritavale võimalikule tuulepargile ka juba olemas olev kaitseväe harjutusala ning kaitseliidu lasketiir. Risti ja naaberkülade elanikud on Lääne-Nigula vallavolikogu liikmetele juba saatnud 208 allkirjaga avaliku kirja, milles juhitakse tähelepanu, et Enefit Greeni kavandatav 290 meetri kõrguste tuulikutega Risti tuulepark kahjustaks elukeskkonda.

[caption id="attachment_304136" align="alignnone" width="2000"] Enne bussile minekut pidid poisid täitma tervisedeklaratsiooni. Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeva hommikul kogunes Kaitseliidu Lääne maleva staabi ette paarkümmend poissi, kes alustavad ajateenistust Ämaris. Ämari logistikapataljon ongi peamine Läänemaa poiste teenistuskoht. Enne bussile minemist pidid kõik poisid täitma tervisedeklaratsiooni ja mõõdeti ka nende kehatemperatuuri. Sel aastal on Eesti noorte seas olnud üsna populaarne minna kaitseväkke koos kogu klassi või kursusega. Nii näiteks avaldasid soovi ühiselt teenima minna Haapsalu kutsehariduskeskuse IT-eriala lõpetajad. Et koolis omandatud oskusi kaitseväes ära kasutada, saab nende teenistuskohaks staabi- ja sidekompanii.