Silt: kaire reiljan
3
Kaire Reiljani raamatuesitlus tõi raudteejaama rahvast täis
[gallery ids="337056,337058,337060,337062,337064,337067,337069,337071,337073,337075,337077,337079,337081,337083,337085,337087,337089,337091,337093,337095,337097,337099,337101,337103,337106"]
Arvo Tarmula fotod
Teisipäeva õhtul kogunes Haapsalu raudteejaama Kaire Reiljani raamatu „Jalutajana Haapsalus” esitlusele ligi 120 huvilist. Publiku rohkus oli ootamatu autorile, kuid veel enam raamatu välja andnud kirjastuse esindajatele. „Natuke ehmatas ära küll,” ütles Reiljan, kellele publikuhuvi tõsiselt head meelt valmistas.
Kirjastus lähtus ettevõtmist korraldades tavapärasest praktikast ning arvestas, et keskeltläbi käib raamatuesitlusel ligi 30 inimest. Selle numbriga arvestades võeti müügiks kaasa ka raamatuid. Arvestades kokkutulnute hulka, tekkis kaasa võetud eksemplaridele terav konkurents. „Loomulikult oli kurb, et kõigile ei jätkunud,” tõdes autor, lootes, et huvilised siiski tema teose kätte saavad.
Kaire Reiljan pani vana Haapsalu raamatusse
[caption id="attachment_333691" align="alignnone" width="1152"]
Kaire Reiljan. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljani sulest ilmus raamat, mille järgi saab Haapsalule ringi peale teha.
„Jalutajana vanas Haapsalus” sobib autori sõnul nii külalistele kui ka haapsallastele endile, kes võivad linna küll läbi ja lõhki teada-tunda, aga ei oska vaadata kulisside taha. Teos on kõigile, kes tahavad aimu saada, mis linnas on kunagi olnud ja kes kõik seal on elanud.
„Raamat koosneb eri lugudest ning on ühekorraga ajaloo- ja giidiraamat,” ütles Reiljan. Kõik vestetud lood on tõestisündinud ning avavad Haapsalu eri paiku ja seal elanud inimesi. Üles ehitatud on „Jalutajana vanas Haapsalus” – nagu pealkirigi ütleb – jalutuskäiguna, mille pikkus võib olla ehk neli-viis kilomeetrit. „Järjest ei ole ma seda ringi ise läbi käinud, aga lõikude kaupa küll, ja palju kordi,” ütles Reiljan.
Kaire Reiljan. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljani sulest ilmus raamat, mille järgi saab Haapsalule ringi peale teha.
„Jalutajana vanas Haapsalus” sobib autori sõnul nii külalistele kui ka haapsallastele endile, kes võivad linna küll läbi ja lõhki teada-tunda, aga ei oska vaadata kulisside taha. Teos on kõigile, kes tahavad aimu saada, mis linnas on kunagi olnud ja kes kõik seal on elanud.
„Raamat koosneb eri lugudest ning on ühekorraga ajaloo- ja giidiraamat,” ütles Reiljan. Kõik vestetud lood on tõestisündinud ning avavad Haapsalu eri paiku ja seal elanud inimesi. Üles ehitatud on „Jalutajana vanas Haapsalus” – nagu pealkirigi ütleb – jalutuskäiguna, mille pikkus võib olla ehk neli-viis kilomeetrit. „Järjest ei ole ma seda ringi ise läbi käinud, aga lõikude kaupa küll, ja palju kordi,” ütles Reiljan.
Lääne Elu uue peatoimetajana asus tööle Kaire Reiljan
Tänasest asus Lääne Elu peatoimetaja kohale väljaande kauaaegne ajakirjanik Kaire Reiljan.
Reiljan ütles, et äkilisi muuda
Kaire Reiljan – ajaloolase südamega ajakirjanik
[caption id="attachment_278683" align="alignnone" width="1365"]
Lääne Elu pesamunast Kaire Reiljaniston sirgunud toimetuse alustala. Eduard Laur[/caption]
Lääne Elu toimetuses on lehe loomisest saadik töötanud kaks inimest. Üks on fotograaf Arvo Tarmula ning teine reporter ja toimetaja Kaire Reiljan.
„Ma ei ole kunagi tahtnud olla ajakirjanik, vaid ikka ajaloolane,” tunnistab 1990. aastal Lääne Ellu tööle asunud Kaire Reiljan.
On ajakirjanikke, kes lahutavad end teistest inimestest nähtamatu müüriga ja räägivad seejuures vajadusest olla sõltumatu. Kaire Reiljan, vastupidi, on haapsallastega nii läbi põimunud, et neist ei oska teda keegi lahti harutada. Tema näib tundvat kõiki ja teised teda.
Lääne Elu pesamunast Kaire Reiljaniston sirgunud toimetuse alustala. Eduard Laur[/caption]
Lääne Elu toimetuses on lehe loomisest saadik töötanud kaks inimest. Üks on fotograaf Arvo Tarmula ning teine reporter ja toimetaja Kaire Reiljan.
„Ma ei ole kunagi tahtnud olla ajakirjanik, vaid ikka ajaloolane,” tunnistab 1990. aastal Lääne Ellu tööle asunud Kaire Reiljan.
On ajakirjanikke, kes lahutavad end teistest inimestest nähtamatu müüriga ja räägivad seejuures vajadusest olla sõltumatu. Kaire Reiljan, vastupidi, on haapsallastega nii läbi põimunud, et neist ei oska teda keegi lahti harutada. Tema näib tundvat kõiki ja teised teda. 
Nädal kanepilõhnalises Hollandis
[caption id="attachment_268270" align="alignnone" width="1024"]
Haapsalu kutsehariduskeskuse õpetajad Haagis Mondriaani kooli restorani ja hotelli ees. Restoranis ja hotellis teenindavad kooli õpilased. Foto erakogu[/caption]
Hollandile mõeldes kangastuvad tulbiväljad, tuuleveskid, puukingad, kanalid ja punastest tellistest majakesed. Kohale minnes selgub, et täpselt nii kõik ongi.
Puukingades kedagi tänaval kõndimas ei näe ja tulbiväljadeks oli märtsi keskpaik liiga varajane. Küll õitsesid märtsi keskpaiga haljasaladel nartsissid ja krookused ning puud olid hiirekõrvul, nii et hoolimata vihmast ja lõõtsuvast tuulest, mis meid Haagis ja Amsterdamis oldud nädala jooksul kostitas, oli kevade märke ikka näha.
Puukingades kedagi tänaval kõndimas ei näe ja tulbiväljadeks oli märtsi keskpaik liiga varajane. Küll õitsesid läinud nädalal haljasaladel nartsissid ja krookused ning puud olid hiirekõrvul, nii et hoolimata vihmast ja lõõtsuvast tuulest, mis meid Haagis ja Amsterdamis oldud nädala jooksul kostitas, oli kevade märke ikka näha.
Haapsalu kutsehariduskeskuse õpetajad Haagis Mondriaani kooli restorani ja hotelli ees. Restoranis ja hotellis teenindavad kooli õpilased. Foto erakogu[/caption]
Hollandile mõeldes kangastuvad tulbiväljad, tuuleveskid, puukingad, kanalid ja punastest tellistest majakesed. Kohale minnes selgub, et täpselt nii kõik ongi.
Puukingades kedagi tänaval kõndimas ei näe ja tulbiväljadeks oli märtsi keskpaik liiga varajane. Küll õitsesid märtsi keskpaiga haljasaladel nartsissid ja krookused ning puud olid hiirekõrvul, nii et hoolimata vihmast ja lõõtsuvast tuulest, mis meid Haagis ja Amsterdamis oldud nädala jooksul kostitas, oli kevade märke ikka näha.
Puukingades kedagi tänaval kõndimas ei näe ja tulbiväljadeks oli märtsi keskpaik liiga varajane. Küll õitsesid läinud nädalal haljasaladel nartsissid ja krookused ning puud olid hiirekõrvul, nii et hoolimata vihmast ja lõõtsuvast tuulest, mis meid Haagis ja Amsterdamis oldud nädala jooksul kostitas, oli kevade märke ikka näha.