Silt: Kadri Laur
Koolilapsed tõid tähendusega raamatud näitusele
[gallery ids="444793,444794,444795,444796,444797,444798,444799,444800,444801,444802,444803,444804,444805,444807,444808,444809,444810,444811,444813,444814,444815,444816"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite detsembris tehtud üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu, reageeris 140 koolilast neljast Läänemaa koolist – seda on rohkem kui varasemate muuseumi konkursside puhul.
Raamatute valik, mida Haapsalu põhikooli, Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Risti kooli õpilased on konkursile esitanud on väga eriilmeline – on sõna- ja juturaamatuid, õpikuid, koka- ja ajalooraamatuid, samuti piibleid ja lauluraamatuid.
Pooled konkursile esitatud raamatud koos lugudega nende tähendusest perekonnale on reedest Haapsalu raekojas vaatamiseks väljas. Reedel olid raekotta näituse avamisele kutsutud konkursil osalenud noored ja kuulutati välja ka konkursi võitjad.
Vanim konkursile esitatud raamat on aastast 1620 ja selleks on Titus Macciu
Õpilased toovad vanad raamatud näitusele
[caption id="attachment_442312" align="alignnone" width="1920"]
Vanad raamatud on juba Orul väljas. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Raamatuaasta tähistamiseks kuulutasid Haapsalu ja Läänemaa muuseumid välja kooliõpilastele mõeldud konkursi.
Raamatuaasta konkurss on juba kolmas, millega muuseumid koolinoori enam koduloo, pärimuse ja suguvõsa ajaloo vastu huvi tundma püüavad suunata. „Kuna nüüd möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, oleme palunud lastel ja noortel otsida oma või vanavanemate k
Vanad raamatud on juba Orul väljas. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Raamatuaasta tähistamiseks kuulutasid Haapsalu ja Läänemaa muuseumid välja kooliõpilastele mõeldud konkursi.
Raamatuaasta konkurss on juba kolmas, millega muuseumid koolinoori enam koduloo, pärimuse ja suguvõsa ajaloo vastu huvi tundma püüavad suunata. „Kuna nüüd möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, oleme palunud lastel ja noortel otsida oma või vanavanemate k
Muuseumi haruldasim raamat kuulub trükiste punasesse raamatusse
[caption id="attachment_442362" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa muuseumi teadur Kadri Laur (vasakul) tutvustas vanimat raamatut. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseumi väärtuslikem raamat kuulub Eesti trükiste punasesse raamatusse, selgus neljapäeval teadur Kadri Lauri vanimate raamatute tutvustusel Läänemaa raamatukogus.
Lauri sõnul on vanim raamat muuseumi kogus küll 1739. aastal välja antud täielik piibel, kuid see pole kaugeltki kõige haruldasem. „Sed
Läänemaa muuseumi teadur Kadri Laur (vasakul) tutvustas vanimat raamatut. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseumi väärtuslikem raamat kuulub Eesti trükiste punasesse raamatusse, selgus neljapäeval teadur Kadri Lauri vanimate raamatute tutvustusel Läänemaa raamatukogus.
Lauri sõnul on vanim raamat muuseumi kogus küll 1739. aastal välja antud täielik piibel, kuid see pole kaugeltki kõige haruldasem. „Sed
1
Õpilased otsisid kodudest vanu esemeid
[caption id="attachment_422827" align="alignnone" width="1536"]
Raiko Oja esitas näitusele paarisaja-aastase kirstu. Foto: erakogu[/caption]
Veel veidi enam kui kuu aega saab anda hääle veebikonkursil „Mööblilood”, kus kolme Läänemaa kooli õpilased on otsinud kodudest vanu mööbliesemeid ja kirjeldanud nende lugu.
Koos märtsis Haapsalu raekojas avatud mööblinäitusega kutsus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koolinoori üles märkama kodudes vanu ja tähendusega mööblit. Üleskutsele reageerisid Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Ridala põhikoolide õpilased. Konkursile saadeti tosina mööblieseme pildid ja lood.
Raiko Oja esitas näitusele paarisaja-aastase kirstu. Foto: erakogu[/caption]
Veel veidi enam kui kuu aega saab anda hääle veebikonkursil „Mööblilood”, kus kolme Läänemaa kooli õpilased on otsinud kodudest vanu mööbliesemeid ja kirjeldanud nende lugu.
Koos märtsis Haapsalu raekojas avatud mööblinäitusega kutsus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koolinoori üles märkama kodudes vanu ja tähendusega mööblit. Üleskutsele reageerisid Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Ridala põhikoolide õpilased. Konkursile saadeti tosina mööblieseme pildid ja lood. 
Näitusel on märtsipommitamise üle elanud tuhatoos
[caption id="attachment_421338" align="aligncenter" width="1920"] Tuhatoos on vaatamiseks väljas Haapsalu raekoja kuurordiruumis eile avatud näitusel, koos teiste Haapsalu-teemaliste suveniiridega 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raekojas eile avatud näitusel on väljas Langebrauni portselanimaalimise töökojas valminud Haapsalu Laidoneri sanatooriumi pildiga tuhatoos (pildil vasakul), mis elas üle Tallinna pommitamise 1944. aasta 9. märtsil.
Tuhatoos on vaatamiseks väljas Haapsalu raekoja kuurordiruumis eile avatud näitusel, koos teiste Haapsalu-teemaliste suveniiridega 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raekojas eile avatud näitusel on väljas Langebrauni portselanimaalimise töökojas valminud Haapsalu Laidoneri sanatooriumi pildiga tuhatoos (pildil vasakul), mis elas üle Tallinna pommitamise 1944. aasta 9. märtsil. 
Muuseumi näitus toob valgusvihku vana mööbli
[gallery ids="421252,421245,421246,421249,421247,421251,421275,421259,421248,421244,421250,421276,421253,421254,421255,421256,421257,421258,421260,421261,421262,421263,421264,421267,421268,421269,421270,421271,421272,421273,421274"]
Reedel Haapsalu raekojas avatud näitusel „Mööbel tuli külla” saab aimu, millistes kappides hoidsid oma asju, toolidel istusid ja laudade ääres sõid meie esivanemad sada või rohkem aastat tagasi.
Näitus Haapsalu raekojas koosneb kahest osast: esimeses saalis on välja pandud talu-, teises linnamööbel. Talumööbel on pärit mööblirestauraator Pille Suurna, linnamööbel Läänemaa muuseumi enda kogust.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumi teaduri Kadri Lauri sõnul pidas Suurna koos meie seast nüüdseks lahkunud Enn Tedrega restaureerimistöökoda Retk ning koos panidki nad korda tehtud talumööblist juba 2018. aastal kokku näituse „Mööbel tuli külla”. Lauri sõnul on näitust mitu korda ka Läänemaa muuseumile pakutud, kuid seni pole aeg sobinud. Nüüd jõudsid vanad mööbliesemed Kurgjalt Haapsallu ja jäävad siia näha augusti teise pooleni.
Rahvarõivad vabastavad koha mööblile
[caption id="attachment_417535" align="alignnone" width="1920"] Rahvarõivanäitus Haapsalu raekojas. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Sel nädalavahetusel on viimane võimalus vaadata Haapsalu raekojas Läänemaa rahvarõivaste ja rahvarõivaist inspiratsiooni saanud riiete näitusi, sest järgmisest nädalast läheb raekoda uue ekspositsiooni ette valmistamiseks paariks kuuks kinni. Sel laupäeval kl 14 ja 15 saab veel osaleda rõivanäituse kuraatorituuril, kus väljapanekut tutvustab muuseumi teadur Kadri Laur.
Märtsi alguses tahab aga muuseum taas raekoja uksed avada uuenenud kuurordiväljapaneku ja mööblinäitusega „Mööbel tuli külla”.
Rahvarõivanäitus Haapsalu raekojas. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Sel nädalavahetusel on viimane võimalus vaadata Haapsalu raekojas Läänemaa rahvarõivaste ja rahvarõivaist inspiratsiooni saanud riiete näitusi, sest järgmisest nädalast läheb raekoda uue ekspositsiooni ette valmistamiseks paariks kuuks kinni. Sel laupäeval kl 14 ja 15 saab veel osaleda rõivanäituse kuraatorituuril, kus väljapanekut tutvustab muuseumi teadur Kadri Laur.
Märtsi alguses tahab aga muuseum taas raekoja uksed avada uuenenud kuurordiväljapaneku ja mööblinäitusega „Mööbel tuli külla”. 
Rahvarõivad – talutarest presidendi vastuvõtule
[caption id="attachment_400575" align="alignnone" width="2000"]
Kolme rõivateemalise näituse korraga avamine tõi muuseumi puupüsti uudistajaid täis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kõik kolm reedel Haapsalu raekojas avatud näitust viivad külastaja rõivamaailma – näha saab nii rahvariideid kui ka nendest inspireeritud moeloomingut, mida kantud presidendi vastuvõtul.
Raekoja ühes tiivas näha olev näitus „Pulmas, talgutel ja kõrtsis” on eriline selle poolest, et suurem osa välja pandud rahvariietest pole mitte suurte muuseumide kogudest, vaid just inimeste kodudest. „Need pole lihtsalt anonüümsed riided, vaid kui on teada, on ka talude ja inimeste nimed juures,” ütles näituse koostanud raekoja kuraator-teaduri Kadri Laur. Lisaks kodudele on näitusele jõudnud esemeid ka Läänemaa väikemuuseumidest nagu Rõude, Hanila ja Lyckholmi.
Kolme rõivateemalise näituse korraga avamine tõi muuseumi puupüsti uudistajaid täis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kõik kolm reedel Haapsalu raekojas avatud näitust viivad külastaja rõivamaailma – näha saab nii rahvariideid kui ka nendest inspireeritud moeloomingut, mida kantud presidendi vastuvõtul.
Raekoja ühes tiivas näha olev näitus „Pulmas, talgutel ja kõrtsis” on eriline selle poolest, et suurem osa välja pandud rahvariietest pole mitte suurte muuseumide kogudest, vaid just inimeste kodudest. „Need pole lihtsalt anonüümsed riided, vaid kui on teada, on ka talude ja inimeste nimed juures,” ütles näituse koostanud raekoja kuraator-teaduri Kadri Laur. Lisaks kodudele on näitusele jõudnud esemeid ka Läänemaa väikemuuseumidest nagu Rõude, Hanila ja Lyckholmi. 
Haapsalu raekojas algas rõivasuvi
[gallery ids="399756,399836,399834,399832,399830,399828,399826,399824,399822,399820,399818,399816,399814,399812,399810,399808,399806,399804,399802,399800,399798,399796,399794,399792,399790,399788,399786,399784,399782,399780,399778,399776,399774,399772,399770,399768,399766,399764,399762,399760,399758"]
Fotod Malle-Liisa Raigla
Reedel avati Haapsalu raekojas korraga kolm näitust, mis kõik viivad külastaja rõivamaailma.
Kõige vanemaid, 19. ja 20. sajandil Läänemaal kantud rahvarõivaid, näeb raekoja ühes tiivas näitusel „Pulmas, talgutel ja kõrtsis”. Raekoja teises tiivas on Eesti Rahva Muuseumist (ERM) Haapsallu jõudnud näitusel „Rahvuslik moelava" aga näha kuidas rahvarõivamustritest on igapäeva- ja peokleitide loomisel inspiratsiooni ammutatud. Kolmas näitus on aga Haapsalu põhikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi kodukapileidudest.
Haapsalu raekoda valmistab ette uusi näitusi
[caption id="attachment_264741" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu raekoda. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu raekoda paneb esmaspäevast uksed kinni, et avada need juuni alguses koos kahe uue näitusega.
Läänemaa muuseumi teaduri Kadri Lauri sõnul võetakse ligi neli aastat üleval olnud „Kaks kodu” nüüd maha ja selle asemele tuleb näitus Läänemaa vanematest rahvariietest. Muudatused ootavad ees ka raekoja teises tiivas olevat kuurordinäitust.
Haapsalu raekoda. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu raekoda paneb esmaspäevast uksed kinni, et avada need juuni alguses koos kahe uue näitusega.
Läänemaa muuseumi teaduri Kadri Lauri sõnul võetakse ligi neli aastat üleval olnud „Kaks kodu” nüüd maha ja selle asemele tuleb näitus Läänemaa vanematest rahvariietest. Muudatused ootavad ees ka raekoja teises tiivas olevat kuurordinäitust.