Silt: Kadri Kerge

[caption id="attachment_285940" align="alignnone" width="2000"] Kadri Kerge[/caption] Kui eemalt vaadates – olgu mõnest muust paigast Ühendriikides või väljaspoolt riiki – äratab uudishimu ja pälvib tähelepanu New York tervikuna, siis linnas kohapeal saab keskseks Manhattan. Looduse poolt veevööga eraldatud ning inimeste tahtel ümbritsevate linnaosadega võimsate sildade, sõidu- ja metrootunnelite ning laevaliikluse abil ühendatud, toimib saar samamoodi nagu süda organismi puhul. See on punkt, kust energia liikumine algab ning kuhu ressurss pärast „arterite-aortide” läbimist tagasi suubub. Inimestele on peibutav piiratud maalapp, olgugi et väljaspool New Yorgi tiheasustust on ruumi vabalt. Paradoksaalne, aga linna füüsilise kitsikuse loovad lõputud sisulised võimalused ja avarused. Nii põhjendas mulle oma valikuid kord varajases talvekarguses tänavaid mööda kihutades ka üks Jeemeni päritolu noor taksojuht. Ta oli veendunud, et just New Yorgis omandatud ülikoolidiplom tagab talle tudeerimise lõppedes päikeselisse kõrbelinna Dubaisse suundudes 20 000eurose kuupalga.

[caption id="attachment_285940" align="alignnone" width="2000"] Kadri Kerge[/caption] New Yorki saabusin esimest korda kaheksa aasta eest. Oli oktoobri viimane õhtu ja metropol võnkus halloween’i-pidustuste rütmis. Vana keldi püha all hallows’ eve ehk pühakutepäev on ameeriklaste seas üks populaarsemaid. Just siis vabanetakse oma igapäevasest maskist, et ümber kehastuda. Kes riietub unelmakangelaseks, kes elab pöörases rüüs välja oma salaihasid. Maskeerujad – miljonid inimesed mudilastest täiskasvanuteni – panevad fantaasiarikaste kostüümide planeerimisse kuudepikkuse pühendumise. Sarnase mastaabi ja ambitsiooniga pidustused olid mulle oma senisest kodulinnast Viinist tuttavad varasuvise eluballi kaudu. Ajaloolises raekojas peetakse igal aastal pompöösset pidudesarja, kuhu kogunevad linna tuhanded seiklusjanulised kodanikud. Samamoodi selleks, et kõige ekstravagantsemates kostüümides või tihti hoopis poolalasti, aga turvaliselt maskide taha peitudes end argipäevast distantseerida. Töötasin parasjagu Coop Himmelb(l)au arhitektuuribüroos, kui selgus, et mu New Yorki lähetatud taotlus sai positiivse tagasiside ning Austriale tuleb joon alla tõmmata. Lõpetanud töönädala ühes riigis ja keeleruumis, suundusin Viini ülikoolielu viisaastakut sisaldava kohvriga teisele kontinendile ja linna ning alustasin esmaspäevast uut elu. New Yorgi esimesed kolm aastat möödusid seejärel arhitektuuribüroos Asymptote Architecture 10–12tunniste tööpäevadena seitse päeva nädalas. Elu kujunes üheks lõputult kulgevaks töövooks, mida struktureerisid magamispausid ning katkematusse projekteerimisse pikitud iga-aastased kümme puhkusepäeva. Tollest esimesest New Yorgi ametikohast „vabanesin” ootamatult ja äkki. Ühel reedel teatas ülemus tööaja lõppedes, et projekteerimist napib ning esmaspäeval pole vaja enam tulla.

Ühendriikide kõige olulisemat püha – tänupüha – peetakse talvekuu viimasel nädalal, meie kadripäeva paiku. Miljonid inimesed lendavad üle maa nagu rändlinnud tagasi (lapsepõlve)koju. Ajaloolisest viljasaagipeost vormunud tähtpäeva tähistatakse peamiselt uhke lõuna- või õhtusöögiga. „Kohustuslikult” kuuluvad menüüsse kalkunipraad kreemja kartulipudruga, hapuka pohlamoosilisandiga hõrk rohelistest ubadest ahjuroog, magus maisileib ning karamelliseeritud bataadivorm. Traditsiooniliseks desserdiks on ohtra vahukoorega rikastatud kõrvitsa-õuna-pekanipähklikook.

[caption id="attachment_285940" align="alignnone" width="2000"] Kadri Kerge[/caption] Tänapäeva maailma kõige tihedamini asustatud linnaks peetakse isetekkelist Kowloon Cityt Hongkongis. New Yorgi Manhattani linnaosa oma 27 394 inimesega ühe ruutkilomeetri kohta ei ulatu küll Kowlooni rekordi lähedale, aga hoiab piirkonda jätkuvalt maailma kümne kõige tihedamini asustatu seas. Elamispinna hinna edetabelis hoiab Manhattan kõrget kolmandat positsiooni, keskmiselt tuleb kahetoalise korteri eest tasuda üüri 3500 dollarit kuus. Arvude Eesti mõõtkavasse toomine tähendaks Tallinna asustuse tihendamist kümme korda ning kesklinna kahetoalise korteri üürihinna korrutamist seitsmega. New Yorgi äärealadel nagu Bronx on rendinumbrid väiksemad, meie pealinna kesksest piirkonnast „ainult” neli korda kallimad. Seejuures on oluline, et ligi kaks kolmandikku Manhattani elupindadest on üürikorterid, meile harjumuspäraselt väljaostetuid on vaid kolmandik. Omaaegsete linnaplaneeringuotsustega on New Yorgi kortermajad tihedalt üksteise kõrvale pakitud, moodustades plokid. Justkui hoolikalt joonlauaga tõmmatud võrgustikus kulgevate tänavate ja avenüüde vahel on lihtne orienteeruda ja liigelda, aga majade (valdaval osal) elanikel puuduvad rohelised tagahoovid, keldrid ja rattahoiukohad. Roheluse nappust leevendavad siia-sinna tihedasse linnaruudustikku pillutud linnapargitükid. Peensusteni heakorrastatud aladel on mitmekülgne haljastus ja välimööbel, mänguväljakud lastele ja loomadele, viimastele muuhulgas isegi veekraanid… Et New Yorgi hoonetel puuduvad nn majandussissepääsud, aetakse argitoiminguid meile ebatraditsiooniliselt nähtavalt, isegi eksponeeritult. Majaelanikud, post, prügi – kõik liigub läbi majaesise peaukse. Omanäoline on ka see, et tavalises elamus pole pesumasinaid. Selleks vajaliku läbilaskevõimega veetorustik on ruumisäästu eesmärgil rajamata jäetud ning elulise vajaduse lahendavad münditasulisi masinaid täis pikitud pesumajad.

Kõik, kes on New Yorgis elanud või metropoli reisinud, on tahes-tahtmata kokku puutunud siinse metrooga. Kitsaste sissepääsude ja tunnelitega ning konditsioneerimata allmaatranspordisüsteem on rohkem kui saja-aastase eksistentsi juures üks enim kasutatuid ja vanimaid maailmas. See on justkui nähtamatu, tänavatasandist allpool paiknev paralleellinn, kus toimub omaette lakkamatu ja kiire vibreerimine. Aastas transporditakse roostevabast terasest „kingakarp”-vagunites ühest piirkonnast teise umbes 8,5 miljonit metropoliasukat ja 60 miljonit turisti. See on 6,5kordne arv Eesti elanikke. Tihedasse kolmemõõtmelisse võrgustikku on pakitud 394 km rööpaid – Eesti mõõtkavas teekond Tartust Tallinnasse ja tagasi.

[caption id="attachment_285940" align="alignnone" width="2000"] Taeblas üles kasvanud Kadri Kerge peab oma töös kõige tähtsamaks ilu. Foto erakogu[/caption] Taeblas sündinud ja kasvanud arhitekt Kadri Kerge elab ja töötab juba kaheksa aastat Manhattanil. Oma töös peab Kerge kõige tähtsamaks ilu. Tema tööpäevad Manhattanil pilvelõhkuja 30. korruse kontoris võivad kesta hiliste öötundideni. Arhitektuuribüroo, kus Kerge töötab – NBBJ Architects – asub Wall Streeti ja One World trade Centeri (kunagiste kuulsate kaksiktornide) naabruses ning kavandab suurehitisi maailma eri paikadesse, eelkõige Aasia riikidesse.