Silt: Janno Randmaa

[caption id="attachment_418036" align="alignnone" width="1135"] Nii Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa (vasakult), Vormsi vallavanem Maris Jõgeva kui ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles leiavad, et omavalitsuste laenumäärad võiksid jääda seni kavandatult 60 protsendi juurde, kui võetud laenu suudetakse tagasi maksta.[/caption] Läänemaa omavalitsused pole nõus regionaalministeeriumi ideega vähendada nelja aasta pärast nende laenumäära plaanitust rohkem. Regionaal- ja põllumajandusministeerium uuris kohalikelt omavalitsustelt, kas nad oleksid nõus vähendama 2028. aastaks omavalitsuste laenumäära alla 60 protsendi. Koroonaajal suurendas valitsus omavalitsuste võimalikku laenumäära 60 protsendilt 80-le sooviga viia laenumäär 2028. aastaks tagasi 60 protsendi juurde. Eelmise aasta lõpus saatis regionaalministeerium aga omavalitsustele kirja, milles uuris, kas nad oleksid nõus, et väiksema tulubaasiga omavalitsustel vähendataks laenumäära plaanitust enam. Küsimuse põhjuseks on riigieelarve strateegias püstitatud eesmärk vähendada 2027. aastaks omavalitsuste koondeelarve puudujääki 30 miljoni euro võrra. Praegu on omavalitsused eelarvestrateegiates arvestanud, et järgmisest aastast väheneb netovõlakoormuse ülemmäär ehk laenumäär 5 protsendi võrra aastas ja jõuab tänavuselt 80 protsendilt 2028. aastaks 60 protsendile. Läänemaa omavalitsustest on praegu laenukoormus pisut üle 60 protsenti vaid Haapsalus. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul pole keeruline viia laenukoormust järgmistel aastatel 60 protsendile.

[caption id="attachment_417769" align="alignnone" width="1920"] Kaitsetööstuspargi projektijuhi Indrek Sirbi sõnul võib otsust pargi lõpliku asupaiga kohta oodata pooleteise aasta pärast. Foto: Urmas Lauri[/caption] Piirsalu raketibaasi maa-ala on üks neljast võimalikust asukohast, mis kaitseministeeriumi hinnangul sobiks laskemoona tootmisega tegeleva tööstuspargi rajamiseks. Kaitseministeerium loodab kahe ja poole aastaga rajada relvi, laskemoona ja droone tootvate ettevõtete jaoks tööstuspargi. Praegu tegeleb ministeerium moonatehastele sobiva asukoha valimisega. Üks võimalik asukoht on ka Piirsalu kunagise raketibaasi maa-ala, kus praegu on kaitseliidu lasketiir ning harjutavad kaitseväelased. „Laskemoona tootmise võimsus Euroopas ei ole jätkuvalt tasemel, mis ta olema peaks, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja sõda Ukrainas. Soovime omalt poolt luua eeldused selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik ning nii meie oma kaitsevägi kui ka liitlased saaksid osta Eestis toodetud moona,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

[caption id="attachment_417701" align="alignnone" width="1725"] Lapsi, kes käivad erahuvikoolis Innokas, toetab Lääne-Nigula vald 50 euroga kuus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne-Nigula vald pani sügisel lapsevanemad oma järeltulijate huvihariduse eest rohkem maksma, kuid suurendas siiski detsembris pisut erahuvikoolide toetust. Suurem huvihariduse ümberkorraldus jõustus Lääne-Nigula vallas juba sügisel ja tõi endaga kaasa kaks olulisemat muutust – iga lapse puhul toetab vald nüüd ainult ühes huvikoolis õppimist ja muutus ka munitsipaalhuvihariduse toetamise põhimõte. Kohalikule omavalitsusele kuuluvates huvikoolides nagu spordi-, muusika- või kunstikool maksavad vanemad lapse eest õppemaksu, kuid see ei kata kogu õppekoha maksumust. Kui seni maksis Lääne-Nigula vald õppemaksust üle jääva õppekoha maksumuse tervenisti kinni, siis nüüd jääb kümme protsenti sellest samuti vanema kanda ja seda nimetab Lääne Nigula vald oma kodulehel „vanema panuseks“.

Möödunud aastal vähenes elanike arv Läänemaal 167 inimese võrra, koos Lääneranna vallaga 197 võrra. Peamiselt vedas elanike arvu kahanemist negatiivne iive ja sõjapõgenike lahkumine. Mullu suri Läänemaal 134 inimest rohkem kui sündis, sõjapõgenike arv vähenes aga 110 võrra. Nii Haapsalu linnapea Urmas Sukles kui ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütlesid, et iga vähenemine on halb.

Enamik omavalitsusi kavandavad palgatõusu peamiselt õpetajatele ja neile, kes saavad alampalka. Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul tõusevad Haapsalus palgad ainult neil, kelle sissetulekud sõltuvad riigi kehtestatud miinimumidest. Nendeks on linna palgal olevad õpetajad ja seni miinimumpalga eest töötanud allasutuste töötajad. „Ametnike palgad ei muutu. Need on samasugused nagu 2023., 2022. ja 2021. aastal,“ ütles Schwindt. Riik kehtestas Schwindti sõnul uue õpetaja palgamiinimumi ainult üldhariduskoolide õpetajatele. „Kui paljusid inimesi see täpselt puudutab, ei oska praegu öelda, sest minul on arvestus täistööajaga ametikohtade järgi. Neid on Haapsalus arvestuslikult praegu 105,“ ütles ta.

[caption id="attachment_224556" align="alignnone" width="900"] Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens (Keskerakond) andis 21. detsembril volikogu esimehele Mikk Lõhmusele (valimisliit Tugevad Kogukonnad) üle avalduse Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmo umbusaldamiseks. „Teen vallavanemale ettepaneku ta ametist vabastada või järgmises volikogus umbusaldada,” kirjutas Loorens oma avalduses.

[caption id="attachment_417067" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu arutas eelarvet Oru kultuurisaalis peetud istungil. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald loodab tuleval aastal saada põhitegevuse tulemiks 940 000 eurot, mida on 430 000 euro võrra rohkem kui tänavu. Lääne-Nigula valla tuleva aasta eelarve tulude pool on 16,6, kulude pool 15,7 miljonit eurot. „Oleme saanud kokku päris hea eelarve,” ütles vallavanem Janno Randmaa eelmisel neljapäeval volikogule tuleva aasta eelarve kava tutvustades.

[gallery ids="416749,416750,416751,416752,416753,416754,416755,416756,416757,416758,416759,416760,416762,416763,416764,416766,416767,416768,416769,416770"] Neljapäeval üllatas Linnamäel Oru kultuurisaalis istungit pidavat Lääne-Nigula vallavolikogu jõuluvana. "Mis te siin täna arutasite," uuris jõuluvana. "Rääkisime raamatukogust, siis rääkisime eelarvest," ütles volikogu esimees Mikk Lõhmus. "Ma kutsun kõigepealt Janno siia," osutas jõuluvana seina ääres istuvale vallavanemale Janno Randmaale. "Ja võta oma päkapikud ka kaasa. Palju sul neid on?" "Terve seinaäär on täis," viitas Randmaa osavallavanematele ja osakondade juhatajatele.

[caption id="attachment_416134" align="alignnone" width="1920"] OÜ Kingat üks omanikke Ats Peetris lükkas eile lund Hallimäe teel. Kingati hooldatavatel lõunapoolsetel vallateedel on lumelükkamise tunnihind poole väiksem kui Riguldi ja Sutlepa kandis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nii Lääne-Nigula vallas kui ka naaberomavalitsuses Haapsalus makstakse kohalike teede lumelükkamise eest sellist tunnihinda, millest mullu ei julgetud unistadagi. Noarootsi osavallas on Riguldi piirkonna teede lumest puhastamise tunnihind 192 eurot ning Haapsalu maapiirkonnas 172,8 eurot tunnis. Aasta tagasi sõlmitud hankelepingutes oli see töö poole odavam. Lund on Lääne-Nigula vallas lükkamas 14 ettevõtet. OÜ Kingat oli eile keskpäevaks Kirimäe, Koela, Väänla ja Palivere kandi vallateed kenasti lumest puhtaks lükanud. Sombusele ilmale lisas aga süngust vallas pingeid tekitav arutelu selle üle, kas vald pole ülemäära priiskavaid lumelükkamislepinguid sõlmides vastutustundetult käitunud. Nimelt avastas Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens, et vald on sõlminud Siim ja Ats Peetrisele kuuluva osaühinguga Kingat töövõtulepingu, milles on lume lükkamise eest kirjas sellised tunnihinnad, millega on tema sõnul püstitatud Eesti rekord. Praegu käibki volikogu meililistis Loorensi algatusel arutelu nii lepingutesse kirja pandud hindade kui ka selle üle, kas lepinguid sõlmides pole mitte rikutud toimingupiiranguid.

[gallery ids="415945,415946,415947,415948,415949,415950,415951,415952,415953,415954,415955,415956,415957,415958,415959,415960,415961,415963,415964,415965,415966,415967,415968,415969"] Pikajalamäel oli sarikapidu Esmaspäeval peeti Paliveres Pikajalamäele kerkiva olme- ja teenindushoone sarikapidu. Ehitaja lubab maja valmis saada tuleva aasta esimeses kvartalis. Eile saagisid Palivere osavallakogu esimees Risto Roomet ja Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse nõukokku kuuluv Renek Loorens Pikajalamäele kerkiva olme- ja teenindushoone katuselt maha sarikapärja. Ehitaja, Oreta Grupp OÜ juhatusse kuuluv Tauri Olesk ütles, et lähinädalatel on majas juba soe sees ja veebruaris saab esimest korda sauna kütta. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et kerkiv olme- ja teenindushoone on olnud aastaid oodatud maamärk. Sarikapidu on tema sõnul ühele peremehele väga oluline sündmus ja annab märku sellest, et üsna pea on maja valmis.