Silt: Janno Randmaa

Möödunud aastal vähenes elanike arv Läänemaal 167 inimese võrra, koos Lääneranna vallaga 197 võrra. Peamiselt vedas elanike arvu kahanemist negatiivne iive ja sõjapõgenike lahkumine. Mullu suri Läänemaal 134 inimest rohkem kui sündis, sõjapõgenike arv vähenes aga 110 võrra. Nii Haapsalu linnapea Urmas Sukles kui ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütlesid, et iga vähenemine on halb.

Enamik omavalitsusi kavandavad palgatõusu peamiselt õpetajatele ja neile, kes saavad alampalka. Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul tõusevad Haapsalus palgad ainult neil, kelle sissetulekud sõltuvad riigi kehtestatud miinimumidest. Nendeks on linna palgal olevad õpetajad ja seni miinimumpalga eest töötanud allasutuste töötajad. „Ametnike palgad ei muutu. Need on samasugused nagu 2023., 2022. ja 2021. aastal,“ ütles Schwindt. Riik kehtestas Schwindti sõnul uue õpetaja palgamiinimumi ainult üldhariduskoolide õpetajatele. „Kui paljusid inimesi see täpselt puudutab, ei oska praegu öelda, sest minul on arvestus täistööajaga ametikohtade järgi. Neid on Haapsalus arvestuslikult praegu 105,“ ütles ta.

[caption id="attachment_224556" align="alignnone" width="900"] Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens (Keskerakond) andis 21. detsembril volikogu esimehele Mikk Lõhmusele (valimisliit Tugevad Kogukonnad) üle avalduse Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmo umbusaldamiseks. „Teen vallavanemale ettepaneku ta ametist vabastada või järgmises volikogus umbusaldada,” kirjutas Loorens oma avalduses.

[caption id="attachment_417067" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu arutas eelarvet Oru kultuurisaalis peetud istungil. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald loodab tuleval aastal saada põhitegevuse tulemiks 940 000 eurot, mida on 430 000 euro võrra rohkem kui tänavu. Lääne-Nigula valla tuleva aasta eelarve tulude pool on 16,6, kulude pool 15,7 miljonit eurot. „Oleme saanud kokku päris hea eelarve,” ütles vallavanem Janno Randmaa eelmisel neljapäeval volikogule tuleva aasta eelarve kava tutvustades.

[gallery ids="416749,416750,416751,416752,416753,416754,416755,416756,416757,416758,416759,416760,416762,416763,416764,416766,416767,416768,416769,416770"] Neljapäeval üllatas Linnamäel Oru kultuurisaalis istungit pidavat Lääne-Nigula vallavolikogu jõuluvana. "Mis te siin täna arutasite," uuris jõuluvana. "Rääkisime raamatukogust, siis rääkisime eelarvest," ütles volikogu esimees Mikk Lõhmus. "Ma kutsun kõigepealt Janno siia," osutas jõuluvana seina ääres istuvale vallavanemale Janno Randmaale. "Ja võta oma päkapikud ka kaasa. Palju sul neid on?" "Terve seinaäär on täis," viitas Randmaa osavallavanematele ja osakondade juhatajatele.

[caption id="attachment_416134" align="alignnone" width="1920"] OÜ Kingat üks omanikke Ats Peetris lükkas eile lund Hallimäe teel. Kingati hooldatavatel lõunapoolsetel vallateedel on lumelükkamise tunnihind poole väiksem kui Riguldi ja Sutlepa kandis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nii Lääne-Nigula vallas kui ka naaberomavalitsuses Haapsalus makstakse kohalike teede lumelükkamise eest sellist tunnihinda, millest mullu ei julgetud unistadagi. Noarootsi osavallas on Riguldi piirkonna teede lumest puhastamise tunnihind 192 eurot ning Haapsalu maapiirkonnas 172,8 eurot tunnis. Aasta tagasi sõlmitud hankelepingutes oli see töö poole odavam. Lund on Lääne-Nigula vallas lükkamas 14 ettevõtet. OÜ Kingat oli eile keskpäevaks Kirimäe, Koela, Väänla ja Palivere kandi vallateed kenasti lumest puhtaks lükanud. Sombusele ilmale lisas aga süngust vallas pingeid tekitav arutelu selle üle, kas vald pole ülemäära priiskavaid lumelükkamislepinguid sõlmides vastutustundetult käitunud. Nimelt avastas Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens, et vald on sõlminud Siim ja Ats Peetrisele kuuluva osaühinguga Kingat töövõtulepingu, milles on lume lükkamise eest kirjas sellised tunnihinnad, millega on tema sõnul püstitatud Eesti rekord. Praegu käibki volikogu meililistis Loorensi algatusel arutelu nii lepingutesse kirja pandud hindade kui ka selle üle, kas lepinguid sõlmides pole mitte rikutud toimingupiiranguid.

[gallery ids="415945,415946,415947,415948,415949,415950,415951,415952,415953,415954,415955,415956,415957,415958,415959,415960,415961,415963,415964,415965,415966,415967,415968,415969"] Pikajalamäel oli sarikapidu Esmaspäeval peeti Paliveres Pikajalamäele kerkiva olme- ja teenindushoone sarikapidu. Ehitaja lubab maja valmis saada tuleva aasta esimeses kvartalis. Eile saagisid Palivere osavallakogu esimees Risto Roomet ja Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse nõukokku kuuluv Renek Loorens Pikajalamäele kerkiva olme- ja teenindushoone katuselt maha sarikapärja. Ehitaja, Oreta Grupp OÜ juhatusse kuuluv Tauri Olesk ütles, et lähinädalatel on majas juba soe sees ja veebruaris saab esimest korda sauna kütta. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et kerkiv olme- ja teenindushoone on olnud aastaid oodatud maamärk. Sarikapidu on tema sõnul ühele peremehele väga oluline sündmus ja annab märku sellest, et üsna pea on maja valmis.

[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema. Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.

[caption id="attachment_354131" align="alignnone" width="1920"] Noarootsi jäätee jääb suletuks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sel talvel ilmselt üle Tagalahe jää Noarootsi sõita ei saa, sest jäätee rahastamist ei pea mõistlikuks transpordiamet ega ka Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald. Ka aasta tagasi teatas transpordiamet, et selliste emotsiooniprojektide tarbeks nagu jäätee ametil raha ei jätku, kuid siis suutsid transpordiamet, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald seljad kokku panna ja oma jõududega Haapsalu-Noarootsi jäätee rajada. Tee rajamine läks maksma 16 000 eurot, kuid et ilm pööras sulaks, liikluseks teed ei avatudki.

[caption id="attachment_415504" align="alignnone" width="1920"] Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Terviseamet otsib põhjust, miks hakkas Taebla kortermajade kraanivesi nii hullusti haisema ja maitsema, et ei kannata juua ega pesta. Taebla elanik Tarvo Tomikas loputas teisipäeva hommikul pärast hambapesu suud kraaniveega. „Kibe maitse on siiamaani suus,“ ütles Tomikas. Kraanivee lehk mattis hambapasta- ja duši all käies šampoonilõhna ning teed keetis Tomikas pudeliveest. „Pesta kannatab, aga haiseb,“ ütles ta. Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja vesi läks hukka paari nädala eest. Väga hea pole see kunagi olnud, aga kannatas tarvitada. „Siis mõne päevaga läks väga hulluks,“ ütles Taebla elanik Martin Judanov. Kuigi selge ja läbipaistev, maitseb ja lõhnab kraanivesi muda järele nii tugevasti, et ei kannata käsigi pesta.