Silt: Janek Loorens

[caption id="attachment_224556" align="alignnone" width="900"] Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens (Keskerakond) andis 21. detsembril volikogu esimehele Mikk Lõhmusele (valimisliit Tugevad Kogukonnad) üle avalduse Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmo umbusaldamiseks. „Teen vallavanemale ettepaneku ta ametist vabastada või järgmises volikogus umbusaldada,” kirjutas Loorens oma avalduses.

[caption id="attachment_416134" align="alignnone" width="1920"] OÜ Kingat üks omanikke Ats Peetris lükkas eile lund Hallimäe teel. Kingati hooldatavatel lõunapoolsetel vallateedel on lumelükkamise tunnihind poole väiksem kui Riguldi ja Sutlepa kandis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nii Lääne-Nigula vallas kui ka naaberomavalitsuses Haapsalus makstakse kohalike teede lumelükkamise eest sellist tunnihinda, millest mullu ei julgetud unistadagi. Noarootsi osavallas on Riguldi piirkonna teede lumest puhastamise tunnihind 192 eurot ning Haapsalu maapiirkonnas 172,8 eurot tunnis. Aasta tagasi sõlmitud hankelepingutes oli see töö poole odavam. Lund on Lääne-Nigula vallas lükkamas 14 ettevõtet. OÜ Kingat oli eile keskpäevaks Kirimäe, Koela, Väänla ja Palivere kandi vallateed kenasti lumest puhtaks lükanud. Sombusele ilmale lisas aga süngust vallas pingeid tekitav arutelu selle üle, kas vald pole ülemäära priiskavaid lumelükkamislepinguid sõlmides vastutustundetult käitunud. Nimelt avastas Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens, et vald on sõlminud Siim ja Ats Peetrisele kuuluva osaühinguga Kingat töövõtulepingu, milles on lume lükkamise eest kirjas sellised tunnihinnad, millega on tema sõnul püstitatud Eesti rekord. Praegu käibki volikogu meililistis Loorensi algatusel arutelu nii lepingutesse kirja pandud hindade kui ka selle üle, kas lepinguid sõlmides pole mitte rikutud toimingupiiranguid.

[caption id="attachment_402641" align="alignnone" width="2000"] Mitu kuud kestnud vaidlus Vormsi jahipidamisõiguse üle päädis sellega, et saarel hakkab jahti pidama Vormsi jahiselts. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Enne jaanipühi otsustas keskkonnaamet anda jahipidamisõiguse Vormsi saarel kümneks aastaks kohalikule jahiseltsile. „Andsime loa välja jah,” ütles keskkonnaameti Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa jahinduse spetsialist Ivar Marlen. „Vaevalt et vaidlused on lõppenud, aga menetlus on meil küll praegu lõppenud.” Jahipidamisõiguse määrus jõustus eile, kuid seda on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada. Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa jahipidamisõiguse saamise üle eile ülemäära ei rõõmustanud. „Põhimõtteliselt hakkas otsus tänasest kehtima, aga seda on võimalik kuu aja jooksul vaidlustada,” ütles Veitmaa.

[caption id="attachment_389748" align="alignnone" width="2000"] Vormsi jahipiirkonna senine kasutusõigus lõppes 31. mail, uue kasutusõiguse andmine on takerdunud vaidlustesse. . Foto: Vormsi Pildipank[/caption] Vaidlus Vormsi jahiõiguse üle on jõudnud otsaga kohtusse, sest MTÜ Rannarootslane vaidlustas keskkonnaameti otsuse eelnõu ja Tallinna halduskohus peatas Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse seadmise. Vormsi jahipidamisõigust on taotlenud kolm seltskonda: Vormsi jahiselts, Spithamis registreeritud MTÜ Rannarootslane ja Kulnor OÜ Ohtla külast. Seni saarel jahti pidanud Vormsi jahiseltsile pole aga meeltmööda, et saarel võiks jahti pidada ka mõni teine ühing.

[caption id="attachment_383699" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu sõnul on valla juhtimise mudel liiga kallis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu loeb neljapäeval esimest korda järgmise aasta 14,2 miljoni euro suurust vallaeelarvet. „Tegemist on seadusele vastava eelarvega, me ei näita eelarvet miinusmärgilisena ehk puudujäägis,” ütles vallavanem Aivar Riisalu. „Aga selge on, et seoses õpetajate palgatõusuga tekkis vallal täiendav kulu miljon eurot, millel tänases omavalitsuse rahastusmudelis otsest üks-ühele katet ei ole. See raha tuleb leida efektiivsuse või ümberkorralduste arvelt,” ütles vallavanem.

[caption id="attachment_366007" align="aligncenter" width="2000"] Kuigi Aaviku talu on Läänemaa suurim maasikakasvataja, ei saa peretütar Laura ja perepoeg Rasmus Kuusemaa maasikatest kunagi isu täis söödid. Foto: Elen Freivald[/caption] Reedel jõudsid Läänemaa suurima maasikakasvataja Aaviku talu esimesed punased marjad Uuemõisa Konsumi ees müügiletile, teised siinsed kasvatajad alles ootavad saagi valmimist. Suure-Lähtru mõisa juures tegutseva Aaviku talu peremees Elar Kuusemaa ütles neljapäeval Lääne Elule, et plaanib reedel esimesed maasikad müügile tuua, kuid ei teadnud tol hetkel veel, mis hinnaga.

[caption id="attachment_351210" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Linnahoolduse töömees Üllar Paas on sahaga talviti Haapsalu teid lumest puhtaks lükanud juba tosin aastat. Foto: Elen Freivald[/caption] Läänemaa teehooldajad olid talve tulekuks valmis enne seda, kui siinkandis korralik lumi maha sadas. Lääne-Nigula valla teid hooldava OÜ Pumi juhataja Anton Martini sõnul olid nii tema ise kui ka masinad lume tulekuks valmis mitu nädalat tagasi. „Iga päev jälgin eri ilmajaamu,“ ütles ta juba enne jõule.

[caption id="attachment_292842" align="alignnone" width="1152"] Ettevõtja Janek Loorens võib hommikuti kaua magada, sest lund lükkama ei pea, aga raha tuleb ikkagi arvele. Foto Urmas Lauri[/caption] Kes teehooldajaist lumeta talve tõttu võidab, kes kaotab, sõltub sellest, milline leping neil taskus on. Teede lumest lahti lükkamine on paljudele põllumeestele talvine teenistus. Tänavu pole lund ning ei tule ka raha, kurdavad põllumehed. Kurtmise kangus sõltub aga ka sellest, millised lumelükkamislepingud on vallavalitsusega sõlmitud. Ja needki võivad valla piires erineda. „Traditsioonilist talihooldust pole, aga raha läheb teedele rohkem kui tavaliselt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Vihmaga läbi vettinud kruusateed lagunevad autorataste all hullemini kui tavaliselt.