Silt: jane mets

[caption id="attachment_408432" align="aligncenter" width="1920"] Kristina Kallas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vastuseks Lääneranna vallavalitsuse nõudele tühistada viivitamatult Virtsu kooli 5.–9. klassi ja Metsküla algkooli koolitusluba teatas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vallavalitsusele, et ministeerium on koolituslubade kehtetuks tunnistamise peatanud.

[caption id="attachment_401834" align="aligncenter" width="2000"] Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul annab väikekoolide toetusmeede vallale võimaluse ümber otsustada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald ähvardab kohtuga ning nõuab haridus- ja teadusministrilt Kristina Kallaselt Metsküla algkooli koolitusloa tühistamist hiljemalt reedeks. „Seda nõuet ma täita ei saa,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Lääne Elule. „Nõue oli, et ma viivitamatult allkirjastaksin Metsküla kooli koolitusloa tühistamise, aga ma ei saa seda teha.“ Kallas märkis, et Metsküla kooli puhul on ringkonnakohtu otsus tulemata.

[caption id="attachment_399618" align="aligncenter" width="1920"] Minister Kristina Kallas Metsküla koolile aasta kooli tiitli üleandmisel 2. juunil 2023. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavalitsuse liige Jane Mets saatis eile haridus- ja teadusministrile Kristina Kallasele kirja, milles nõudis, et minister tunnistaks kehtetuks Metsküla ja Virtsu kooli koolitusload. “Juhul, kui Lääneranna vallavalitsust ei ole koolituslubade muutmisest ja kehtetuks tunnistamisest teavitatud, on Lääneranna vallavalitsus sunnitud pöörduma halduskohtu poole,” kirjutas haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja ja vallavanema ülesannetes tegutsenud Mets. --- Kl 14.55 lisatud Kristina Kallase kommentaar.

[caption id="attachment_405458" align="alignnone" width="696"] Lääneranna volikogu tegi viimase sammu Metsküla ja Lõpe koolide sulgemisel. Foto kuvatõmmis.[/caption] Lääneranna vallavolikogu tunnistas neljapäevasel istungil kehtetuks Metsküla ja Lõpe koolide põhimäärused.

[caption id="attachment_407592" align="alignnone" width="2000"] Metsküla kooli saatust on Silvia Lotman (vasakul) ja Ingvar Saare arutanud mitmel rahvakoosolekul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald kandis möödunud reedel suurärimees Parvel Pruunsillale tagasi 40 000 eurot, mille Pruunsild oli juuli keskel annetanud Metsküla kooli ühe aasta ülalpidamiskuludeks. Pruunsillale oli see üllatuseks. „Jah, tõepoolest on tagasi,” ütles ta pärast kontrollimist. „Minu meelest on see jabur. Tean, et kool oli nõus mitmesuguste variantidega, kohtuasjade tagasivõtmiseni. See tundub mulle praegu kiusu ajamise või ärategemisena, sest lahendus ju on. Metsküla koolile sobivad toetused on järgmisest aastast tulemas ja ühe aasta tegutsemise raha olemas,” ütles Pruunsild.

[caption id="attachment_406208" align="alignnone" width="2000"] Lihula hooldekodu juhataja Vanda Birnbaum. Urmas Lauri foto[/caption] Hooldusreform on hooldekodukohtade taotlemist suurendanud Läänemaal vähem kui mujal. Lihula Südamekodu juhataja Vanda Birnbaum pani aga huvi kasvu tähele juba kevadel. „Juba varakevadel hakati hooldekodukohti sagedamini küsima,” ütles Birnbaum. Ta tõdes, et huvi nende hooldekodu vastu võib tõsta ka käimasolev juurdeehitus.

[caption id="attachment_399661" align="alignnone" width="2000"] Tänavu aasta kooliks valitud Metsküla kooli lapsed. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu arutab tänasel istungil, mida teha 40 000 euroga, mille suurärimees Parvel Pruunsild annetas Metsküla kooli pidamiseks tuleval õppeaastal. Suure tõenäosusega kannab kohalik omavalitsus annetatud raha tagasi. Teisipäeva õhtul saatis Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega. „Vaevalt, et volikogus leiab üksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise võimalus,“ kirjutas Reinmaa, „ja vaevalt, et Lääneranna vald oma tegevuses (avalikke ülesandeid täites) tahab olla mõjutatud mistahes „ärimeeste“ poolt tehtavatest „annetustest“.“ Reinmaa märkis, et kohalik omavalitsus ei saa kätt ette panna, kui keegi tahab toetada erakooli algatust, kuid valla arvelduskontole „suvaliste kannete tegemine“ ei lahenda haridusvõrgu olukorda. Lääne Elu konsulteeris mitme juristiga, kes kinnitasid, et suurärimehe annetust ei saa käsitleda korruptsioonina juba põhjusel, et raha kanti valla, mitte mõne ametiisiku arvele. Korruptsioonivastase seaduse lõige, millele Reinmaa oma kirjas volinikele ja ametnikele viitab, sätestab, et ametiisik peab asutusele viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuvõtmisest, ühelegi ametiisikule aga ei ole raha üle kantud. Suure tõenäosusega ei kaalugi Lääneranna vallajuhid võimalust Metsküla kooli sulgemisotsus tagasi võtta. “See on üheks aastaks,” ütles Reimnaa Lääne Elule. “Vald peab vaatama jätkusuutlikkust. See otsus on volikogu pädevus, mina ei oska kommenteerida.”

[caption id="attachment_394547" align="alignnone" width="2000"] 24. märtsil kogunes Lääneranna vallavolikogu istungi eel Lihulas vallamaja ette mitusada meeleavaldajat. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Virtsu rahvakoosolekul otsustasid 60-70 kohalikku elanikku moodustada saare nõukoja ja kaks töörühma, mis tegelevad Virtsu üheksaklassilise kooli säilitamise ja Muhu vallaga ühinemisega. Vastsesse nõukotta kuulub kümmekond inimest, sh vandeadvokaat Karin Madisson, Virtsu kooli lastevanemate esindaja Henrik Raave, Virtsu arenguseltsi juht Jüri Mõniste ja Lääneranna valla ühe suurema tööandja, K.Meti traadivabriku omanik Mardo Leiumaa. Saare nõukoda peaks koondama Virtsus tegutsevad mittetulundusühingud ja ettevõtted, et kohalikku elu korraldada ja edendada.

[caption id="attachment_392761" align="alignnone" width="2000"] Meeleavaldus koolide säilimiseks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Viis Lääneranna valla mittetulundusühingut taotlevad Lääneranna valla 2023. aasta eelarve reservfondist 50 000 eurot, mis aitaksid viie kooli lastevanematel kohtukulusid kanda. Koonga kooli esindaja Rommy Treumanni sõnul on 50 000 eurot küsitud arvestusega, et iga kooli eest võitlejad saaksid igaüks 10 000 eurot. „Tegime tõesti sellise taotluse,“ ütles Treumann.

[caption id="attachment_404513" align="alignnone" width="812"] Puudustest hoolimata on hooldereform abiks kõigile, kes hooldust vajavad. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääneranna vald otsustas hooldekodu vajavatele inimesetele appi tulla nii väikese summaga, et see pälvis sotsiaalkindlustusameti tähelepanu. Hooldusreformiga pidid kohalikud omavalitsused määrama piirmäära, mille ulatuses nad maksavad oma valla hooldekoduelanike eest hoolduskulusid – hooldajate palka, koolituskulusid, tööriideid ja kaitsevahendeid. Majutuskulud – elamisele ja toitlustusele kuluv – on nagunii vaja tasuda inimesel endal. Juuli alguseks olid vallad-linnad need arvud paika saanud.