Silt: jalgpalli mm

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Argentina ja Prantsusmaa finaalmängust oli selja taga ligi 80 minutit. Prantslased tundsid olevat uskumatult hambutud. Esimese pealelöögi vastaste väravale suutsid nad sooritada alles mängu 66. minutil. Paljukiidetud ründevõimsusest polnud märkigi. Kohe grande finale algul haarasid argentiinlased ohjad oma kätte ja pressisid vastast agressiivselt. Nad juhtisid 2:0 ja suur triumf oli kõigest kümmekonna minuti kaugusel. Ei olnud ka ühtegi märki, et prantslased suudaksid mängupilti muuta. Teleri ees istudes hakkas kõrvus kumisema „Don’t Cry For Me, Argentina”. Madonna on selle Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i muusikalist „Evita” pärit meloodia paljude südametesse laulnud.

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Youssef En-Nesyri – kes ta on? Umbes nii võis vutisõber enne MMi nõutult õlgu kehitada. Arvatavasti ei jää selle Maroko mehe nimi ka pärast MMi meelde paljudele, kuid Portugali rahvuskoondise mängijatele küll. En-Nesyri peaga löök lendas veerandfinaalmängus portugallaste väravavõrku ja kohtumise ainsaks tabamuseks see jäigi. Esmakordselt MMi ajaloos on Aafrika meeskond jõudnud poolfinaali. Lapsepõlvest meenub klišeelik loosung „Aafrika ärkab”. 1950. aastatel algas riburada Musta mandri riikide vabanemine koloniaalikkest ja tolleaegne NSVL-i propaganda lausa nautis tekkinud olukorda. Ilmusid ka mitmesugused pilapildid, kus kujutati mustanahalist vabaduse ihalejat, kes purustab teda kammitsevad orjaketid. Aafriklasi ahistanud kapitaliste kujutati hirmuga põgenevate valgenahalistena, kes kandsid valget ülikonda ja korgist kõvakübarat. 1960ndatel jättis punapropaganda küll tähelepanuta, et suurem osa nn vabanenud riikidest hakkas valgeid isandaid tagasi kutsuma, sest majandus käis alla ja riigi korraldusega ei saadud hästi toime.

Kaheksandikfinaalmängudes oleks nagu rajuhoog vutiplatsidest üle vuhisenud. Kaheksa mängu jooksul löödi 28 väravat ehk 3,5 väravat mängus. Kusjuures Jaapani–Horvaatia ja Maroko–Hispaania matšid lõppesid viigiliselt 1:1 ja 0:0. Siis läksid käiku penaltiseeriad.

[caption id="attachment_228211" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühapäeva õhtuks oli kaheksandikfinaalides kaheksa koondist juba platsil käinud ja neljal neist tuleb kodutee ette võtta. Kui alagrupiturniiril šokeeris paljusid Saksamaa ja Belgia põrumine, millele võib lisada veel Uruguay napi väljalendamise, siis praeguses turniiri käigus hakkavad eeldatavad favoriidid tuure üles võtma. Kaheksandikfinaalis löödi pühapäeva õhtuks nelja mängu peale kokku 14 väravat (3,5 tabamust keskmiselt mängus) ja Holland, Argentina, Inglismaa ning Prantsusmaa olid oma vastastest kindlalt üle.

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kas kujutaksite ette, et ööpimeduses hiiliksid Belgia jalgpalliametnikud Kataris mänguväljakule ja asuksid millimeetri täpsusega mõõtma jalgpallivärava postide asukohta? Et äkki olid need kasvõi veidikenegi valesti üles seatud ja seetõttu ei läinud Belgia tähtründaja Romelu Lukaku teele saadetud pommlöök mitte vastaseks olnud Horvaatia väravasse, vaid tabas hoopis väravaposti? Kindlasti on võimalik mingi silmale nähtamatu vääratus sealt välja mõõta ja nii järgneks juba Belgia ametnike tõsimeelne ja ametlik protestiavaldus, et tegelikult oli õigus nende poolel.

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Laurii[/caption] Teisipäeval algas alagrupiturniiride otsustav, kolmas voor. A-grupis said edasi ikka need, keda kõige rohkem eeldati: Holland alistas Katari 2:0 ja valitsev Aafrika meister Senegal Ecuadori 2:1. B-grupis oli USA üle Iraanist 1:0 ja Inglismaa kolkis armutult Walesi koondist 3:0. Esimesed kaheksandikfinaali paarid on seega selgunud. Inglismaa läheb kokku Senegaliga ja Holland USAga. Nendes matšides tundub eelis olevat Euroopa esindustel, aga seda tuleb pallimurul muidugi tõestada. Kohtumine Inglismaa ja Walesi vahel oli muidugi üksjagu intrigeeriv. Naabrite omavaheline matš on alati eriline. Näiteks kui meie kohtume lätlastega, lööb pulss ikka paar korda tihe kiiremini. Väga võitluslikud on ka soomlaste jõukatsumised rootslastega ükskõik millisel spordialal.

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühapäeva hilisõhtuks oli MMi alagrupiturniiril mängitud 28 mängu ja seni võib ainult tiitlikaitsja Prantsusmaa veidi muretumalt hingata. Nende koondis on kindlalt pääsenud kaheksandikfinaali. Sama kindel on ka see, et Kanada ja Katar sinna ei pääse. Katari esindusel pole kodutee muidugi pikk, sest nende mängijad võivad tellida takso ja vupsti! üle koduläve astuda. Ennustamine ei ole teadagi tänuväärne tegevus, kuid spetsid püüavad oma mängueelsetes kommentaarides tugineda tõenäosusele. Paberi peal kritseldades ja koondiste eelnevaid omavahelisi matše arvestades tunduvad võitjad olevat üsna selged. Käimasoleval turniiril on selline paberimajandus aga korduvalt segi paisatud. Konservatiivsem osa publikust kipub pahameelest isegi torisema, nagu oleks neid petetud. Enne mänge sukeldutakse statistikasse ja püütakse selgeltnägijaid mängida. Ka mitmed reporterid ja muud spordiajakirjanikud esitavad statistikaraamatutest lugematul hulgal arve ja võrdlusi, mis võib vähem teadlikul osal publikust pea valutama panna. L

caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeva hilisõhtul lõppes MMi finaalturniiri alagrupimängude esimene voor. Kõik 32 meeskonda on nüüd ühe korra väljakul käinud. Viimastena tegid seda viiekordne maailmameister Brasiilia ja Serbia. Pärast 25aastase Richarlisoni teisel poolajal löödud kahte väravat muutus brasside mäng silmanähtavalt nõtkemaks ja vabamaks. Võis märgata neile nii omast sambatantsu vutimurul, kuigi viimastel aegadel hoiavad nad seda lustimist vaka all. Tänapäeval on mäng muutunud kiiremaks ja atleetlikumaks.