Silt: Ingvar Saare

[caption id="attachment_410436" align="alignnone" width="1920"] Lihula mõisa viinaaida ehitaja leidmiseks on Lääneranna vald korraldanud mitu hanget, kuid esimesed kaks luhtusid kõrge hinna tõttu. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu võtab tänasel istungil vastu lisaeelarve, millega kavatseb panustada 275 000 eurot Lihula mõisa viinaaida renoveerimisse.  Lisaeelarve suurimad muudatused puudutavad investeeringuid ja keskendutakse ühele objektile – Lihula mõisa viinaaida renoveerimisele. Viinaaita on plaanis rajada restaureerimise nõustamiskeskus koos keraamika-, puutöö- ja sepikojaga. Renoveerimine läheb maksma miljon eurot, koos sisustusega kasvab hind veel veerand miljoni võrra.

[caption id="attachment_401834" align="aligncenter" width="2000"] Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul annab väikekoolide toetusmeede vallale võimaluse ümber otsustada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald ähvardab kohtuga ning nõuab haridus- ja teadusministrilt Kristina Kallaselt Metsküla algkooli koolitusloa tühistamist hiljemalt reedeks. „Seda nõuet ma täita ei saa,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Lääne Elule. „Nõue oli, et ma viivitamatult allkirjastaksin Metsküla kooli koolitusloa tühistamise, aga ma ei saa seda teha.“ Kallas märkis, et Metsküla kooli puhul on ringkonnakohtu otsus tulemata.

[caption id="attachment_408444" align="aligncenter" width="2000"] Krista Kallavus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla elanik, kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus jälgis esmaspäeval Kõmsil toimunud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumist. Kuna ümarlaud võttis arutlusteemaks ka Metsküla algkooli sulgemise ümber toimuva, selgitas Kallavus ringis istunud nooremale seltkonnale, milline on olnud nii Metsküla kooli kui ka sealse kogukonna lugu. Kas teist keegi teab, kuidas saadakse aasta kooliks? Mida see tähendab? See ei tähenda seda, et sul on klassis iga õpetaja kohta neli või viis last, nagu siin on välja toodud. See tähendab seda, et enamus tunde või palju tunde antakse 20 lapsele korraga. See tähendab seda, et sul on mitu klassikomplekti korraga ja see haridus antakse neile lastele väga heas kvaliteedis. Seal, sellessamas rühmas on teiste hulgas ka erivajadustega lapsed. See tähendab koostööd kogukonnaga, ümbritsevate asutustega. See on mitte üksnes kooli töö, see on kogukonna, lapsevanemate, ettevõtjate, kõigi töö. See ei ole ainuüksi selle väikese 20 lapsega Metsküla kooli saavutus. Jah, nad on väga tublid ja nende peal see asi püsib. Siin ongi üks väga oluline küsimus - see on usalduse küsimus, mis on katki läinud. See on läinud katki sellest, mis me oleme näinud, kuidas…

[gallery ids="408443,408424,408425,408426,408428,408429,408430,408431,408432,408435,408436,408437,408438,408439,408440,408441,408442,408444"] Fotod: Urmas Lauri Kõmsi rahvamajas esmaspäeval korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti järeldusele, et omavalitsustes, kus on tekkinud probleeme maakoolide sulgemise tõttu, tuleks aeg maha võtta, välja kuulutada nn vaakuumaasta. Esmaspäeva pärastlõunal Kõmsi rahvamajas korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti nelja ja poole tunni pikkusel maratonarutelul järeldusele, et praegu jõuab veel pidurile vajutada. “Võtta need otsused tagasi, mis kevadel tehti ja teha päriselt sügav, koostöine, avatud protsess koos kogukonnaga ja spetsialistidega, teadlaste ja riigiesindajatega,” ütles ümarlaua korraldanud Mari-Liis Pruul.

[caption id="attachment_408205" align="alignnone" width="1382"] Metsküla algkool. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Metsküla kooli lastevanemad oleks viimases hädas nõus valla ettepanekuga erakool luua, aga vajavad selleks aastat, vallajuhtide sõnul tuli nõusolek liiga hilja. „Kohe hakkab kooliaasta pihta. Meie jaoks on kõige tähtsam, et kool jääks lahti,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, looduskaitsja Silvia Lotman. „Oleme lootnud ja otsinud igasuguseid võimalusi. Kui muud moodi enam ei saa, siis läheme valla pakutud kompromissile luua erakool, aga vajame selleks aastat.“ Lotmani laps on üks viiest esimese klassi õpilasest, kes peaksid 1. septembril Metsküla kooli minema. Kooliaastat loodab seal alustada 26 last. Metsküla kooli direktori Pille Kaiseli sõnul ei ole vanemad koolist pabereid välja võtnud, ka esimese klassi omad mitte. „Kõik ootavad ja loodavad,“ sõnas Kaisel.

[caption id="attachment_407592" align="alignnone" width="2000"] Metsküla kooli saatust on Silvia Lotman (vasakul) ja Ingvar Saare arutanud mitmel rahvakoosolekul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald kandis möödunud reedel suurärimees Parvel Pruunsillale tagasi 40 000 eurot, mille Pruunsild oli juuli keskel annetanud Metsküla kooli ühe aasta ülalpidamiskuludeks. Pruunsillale oli see üllatuseks. „Jah, tõepoolest on tagasi,” ütles ta pärast kontrollimist. „Minu meelest on see jabur. Tean, et kool oli nõus mitmesuguste variantidega, kohtuasjade tagasivõtmiseni. See tundub mulle praegu kiusu ajamise või ärategemisena, sest lahendus ju on. Metsküla koolile sobivad toetused on järgmisest aastast tulemas ja ühe aasta tegutsemise raha olemas,” ütles Pruunsild.

Lääneranna vallavalitsus sai rahandusministeeriumilt noomida, sest oli Lihula gümnaasiumi juurdeehituse ideekonkursi riigihankel seadust rikkunud. Rahandusministeerium tõi Lääneranna vallavanemale Ingvar Saarele nädala algul saadetud märgukirjas välja, et vallavalitsus ei täitnud kooli ideekonkursi hanke korraldamisel riigihangete seaduse nõudeid. Vallavalitsusele heidetakse ette, et riigihangete registris ei olnud märgitud, et hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelise hanke piirmäära – 215 000 eurot.

[caption id="attachment_405458" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu istung. Kuvatõmmis.[/caption] Lääneranna vallavolikogu jäi oma märtsikuise otsuse juurde Metsküla kooli sügisest kinni panna sõltumata sellest, et raha selle pidamiseks on olemas. Tund aega kestnud arutelu vallavolikogu istungil päädis otsusega Metsküla kool sulgeda – selle poolt oli kümme, vastu kuus volinikku, erapooletuks keegi ei jäänud.

[caption id="attachment_399661" align="alignnone" width="2000"] Tänavu aasta kooliks valitud Metsküla kooli lapsed. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu arutab tänasel istungil, mida teha 40 000 euroga, mille suurärimees Parvel Pruunsild annetas Metsküla kooli pidamiseks tuleval õppeaastal. Suure tõenäosusega kannab kohalik omavalitsus annetatud raha tagasi. Teisipäeva õhtul saatis Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega. „Vaevalt, et volikogus leiab üksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise võimalus,“ kirjutas Reinmaa, „ja vaevalt, et Lääneranna vald oma tegevuses (avalikke ülesandeid täites) tahab olla mõjutatud mistahes „ärimeeste“ poolt tehtavatest „annetustest“.“ Reinmaa märkis, et kohalik omavalitsus ei saa kätt ette panna, kui keegi tahab toetada erakooli algatust, kuid valla arvelduskontole „suvaliste kannete tegemine“ ei lahenda haridusvõrgu olukorda. Lääne Elu konsulteeris mitme juristiga, kes kinnitasid, et suurärimehe annetust ei saa käsitleda korruptsioonina juba põhjusel, et raha kanti valla, mitte mõne ametiisiku arvele. Korruptsioonivastase seaduse lõige, millele Reinmaa oma kirjas volinikele ja ametnikele viitab, sätestab, et ametiisik peab asutusele viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuvõtmisest, ühelegi ametiisikule aga ei ole raha üle kantud. Suure tõenäosusega ei kaalugi Lääneranna vallajuhid võimalust Metsküla kooli sulgemisotsus tagasi võtta. “See on üheks aastaks,” ütles Reimnaa Lääne Elule. “Vald peab vaatama jätkusuutlikkust. See otsus on volikogu pädevus, mina ei oska kommenteerida.”