Silt: Ingvar Saare

[caption id="attachment_418015" align="alignnone" width="1920"] Matsalu loodusfilmide festivali kaubamärki taotlevad nii Lääneranna vald kui ka ürituse korraldajad. Foto: erakogu[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotmani mullu aprillis välja öeldud teade, et festival loobub vallalt taotletud toetusrahast, andis tõuke kaubamärgisõjaks. Jaanuaris on patendiamet registreerinud kaubamärgi Matsalu Loodusfilmide Festival nii Lääneranna valla kui ka MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival nimele. „See on üsna ebameeldiv olukord, saime sellest tagantjärele teada, et vald on meid teavitamata taotlenud selle kaubamärgi kasutamist, ja esitasime selle peale ka ise taotluse,” ütles filmifestivali peakorraldaja Silvia Lotman. Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) asutasid 2003. aastal Lihula vald, Matsalu rahvuspark ja Eestimaa looduse fond koos filmitegijatega. Festivali peakorraldaja oli aastaid praegu MTÜ arhivaarina tegutsev Tiit Mesila. Tänavu sügisel peaks festival toimuma 22. korda.

[caption id="attachment_417837" align="aligncenter" width="1920"] Metsküla kooli lapsed mahuvad ühte ringi. Foto: Kaarel Kaisel
[/caption] Kuigi Metskülaga seotud inimesed ei pea kooli erakoolina pidamist õigeks ega ka õiglaseks, arvestatakse sellegi võimalusega. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kogukonnal on mitu rauda korraga tules, erakooli loomine on varuplaan. Kaisel on ka oktoobris asutatud mittetulundusühingu Metsküla Kool liige. „Selleks, et me poleks järgmisel sügisel samasuguses olukorras nagu eelmisel – et on lapsed, kes tahavad õppida, on õpetajad, kes tahavad õpetada, aga kooli ei ole. Sellepärast taustal ikkagi tegutseme sellega, et oleks võimalik jätkata erakoolina, kui mingit muud võimalust ei ole.” Et haridus- ja teadusministeeriumist erakoolile koolitusluba saada, tuleb ka vallalt arvamus võtta. „Ja vallaga tuleb ka kokkuleppele jõuda, et nad lubavad seda maja kasutada,” nentis Kaisel. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul kasutab koolihoonet praegu Metsküla kultuuriühing. „Kultuuriühing seal kooli pidama ei hakka,” ütles Saare neljapäeval volikogule erakooli plaani tutvustades.

[caption id="attachment_386171" align="alignnone" width="1920"] Lihula uue koolimaja eskiis. Kauss Arhitektuur OÜ[/caption] Lääneranna vallavalitsus ostab Lihula gümnaasiumi uue hoone riigihanke koostamise ja läbiviimise sisse ja maksab selle eest ligi 3500 eurot, sest Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul puudub kohalikul omavalitsusel spetsialist, kes suudaks säärase hanke koostada ja läbi viia. Lääneranna vallavalitsuse majandusosakonnas töötab kümme ametnikku. „Meil ei ole tööl hankespetsialisti. Ei ole mõtet hakata ise pusima,“ ütles Saare reedel Lääne Elule. Saare sõnul on hanke maht suur, üle kümne miljoni euro. „Tegemist on rahvusvahelise hankega,“ märkis Saare. „Oleme otsustanud osta teenuse sisse. Dokumendid on töös.“

[caption id="attachment_413854" align="alignnone" width="1920"] Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsustas 14. detsembri istungil tõsta Lääneranna vallavanema Ingvar Saare (erakond Isamaa) palka. 14 poolt- ja nelja vastuhäälega (üks volinik jäi erapooletuks) tõuseb Saare palk 1. detsembrist tagasiulatuvalt 750 eurot: senise 2750 euro asemel hakkab Saare saama 3500 eurot kuus. 3500 eurot kuus on rohkem kui Haapsalu linnapea Urmas Suklese töötasu. Sukles saab kuus 3450 eurot. Saarele jääb alla ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, kelle kuupalk on 3000 eurot. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva saab kuus 2200 eurot.

[caption id="attachment_416153" align="alignnone" width="1920"] Metsküla laste Lihula kooli nimekirja kandmine jättis ministeeriumile vale mulje, nagu oleks lapsi Lihula koolis rohkem, kui neid tegelikult on. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla lapsevanemad leiavad, et vastutus lasub Lihula koolijuhil, kes Lääneranna vallavalitsuse käsul seadust rikkus ja lapsed tagaselja Lihula kooli nimekirja pani. Kooli valik on vaba ja keegi ei saa seda lapsevanemale peale sundida. Ometi kandis Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur kuu aega tagasi 17 last Lihula kooli nimekirja vanemate tagaselja, neid isegi teavitamata. „Lapsevanematest on üle sõidetud,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Cariina Pähk teisipäeval Lääne Elule. Vanemad ei kavatse lapsi Lihula kooli panna, nood käivad endiselt Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla koolis, sest just selle kooli eest nad võitlevad ja tahavad, et lapsed käiksid seal. „Minu last ei saa keegi meelevaldselt mingisse registrisse panna,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Margus Suurväli teisipäeval. „Võibolla ärkan homme üles ja avastan, et laps on lastekodu registris. Nii need asjad ei käi!“

[caption id="attachment_354636" align="alignnone" width="2000"] Lihula mõisa viinaait. Foto Kaire Reiljan[/caption] Täna arutab Lääneranna volikogu valla järgmise aasta eelarve esimesel lugemisel ka Lihula mõisa viinaaida restaureerimist. Lääneranna valla 2024. eelarve seletuskirja järgi on Lihula mõisa viinaaida renoveerimise omaosalus volikogu viimati otsustatud summast – 275 000 eurot – märgatavalt suurem, ulatudes eelnõus pea 400 000 euroni.

Lihula kultuurimaja, mis on Lääneranna valla suurim, ühendatakse väiksemate rahvamajade ja noortekeskustega. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu hakkab oma neljapäevasel istungil arutama valla kultuuriasutuste ühendamist. „1. jaanuarist on kavas luua uus asutus Lääneranna valla kultuurielu korraldamiseks,“ ütles istungile esitatud eelnõu kohta Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Eelnõu järgi alustab uus asutus – Lääneranna kultuuri- ja noortekeskus – tööd 1. jaanuaril ja liidetavad asutused Lihula kultuurimaja, Kõmsi, Varbla ja Virtsu rahvamaja, Lõpe klubi ning Lääneranna noortekeskus lõpetavad oma tegevuse 31. märtsil.

[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema. Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.

[caption id="attachment_413947" align="alignnone" width="1920"] Metsküla kooli lapsed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna vallavalitsus ähvardab lapsevanemaid, et kui nad kohtuasja ei lõpeta, ei saa nad koolimaja kasutada ka erakooli loomiseks, sest see pole avalikes huvides. Täna õhtul ootavad Metsküla kooli 1. klassi õpilast Marleen Veskimäed kodus küpsised, sest laps sai oma elu esimese tunnistuse. Juba paar päeva tagasi uuris ta vennalt, mis see tunnistus on ja vend seletas: iga aine kohta on kirjas, kuidas esimene kolmandik kooliaastast on läinud. Tüdrukule meeldivad kõik tunnid, eriti äge oli kehaline kasvatus, kui sai end lume sisse kaevata ja kelgutada. Kolm kuud pärast kooliaasta algust ähvardab Lääneranna vallavalitsus lapsed koolimajata jätta või selle kasutamise eest renti küsima hakata ning süüdistab Metsküla koolijuhti, aasta naise nominenti ja 2023. aasta saja mõjukama eestlase sekka valitud Pille Kaiselit usalduse kaotuses. Kui kool peakski avatama, ei oleks kohalik omavalitsus nõus taastama töösuhet Kaiseliga, sest teda ei saa usaldada. „Asi on täiesti kreenis,“ ütles Metsküla lapsevanem Margus Suurväli. „Mingi kitsas, oma äri- või ma ei tea mis huvidega ringkond otsustab, kuidas meie peame elama, sõidab meist üle. Neil on täiesti ükskõik.“ Suurväli märkis, et on elanud ka nõukogude ajal. „Tolleaegne okupatsioonivõim kahvatub selle terrori kõrval, mida meie oma inimesed täna ühele kogukonnale teevad,“ ütles Suurväli. „Kui kool pannakse kinni, pean oma perele leidma uue elukoha. Kindlasti ei ole see Lääneranna vallas.“ Kaks kuud tagasi andis kohtunik Janek Laidvee Lääneranna vallavalitsusele aega lapsevanematega kokkuleppele jõuda, aga kompromissist ollakse kaugemal kui kunagi varem. Sel nädalal teatas Lääneranna vallavalitsust esindav advokaat Indrek Kukk, et valida pole enam midagi: lapsevanemad unustagu kohtutee ära, siis saavad nad koolimaja edasi kasutada. Kui Metsküla lapsevanemad sellega nõus ei ole, siis jääb jutt katki ja kompromissi ei tule. Vald pole nõus arutama ühtegi teist võimalust. Lootus vallavalitsusega kokkuleppele jõuda kahaneb iga edasi-tagasi põrgatatud meiliga. „Tekkinud on ummikseis,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. „Oleme meile edasi-tagasi põrgatanud, aga edasi ei ole jõudnud.“ Kohtuniku määratud viimane tähtaeg on 7. detsember.

[caption id="attachment_414179" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ja volikogu esimees Armand Reinmaa president Alar Karise juures. Foto: presidendi kantselei[/caption] Teisipäeval president Alar Karisega kohtunud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ja vallavolikogu esimees, advokaat Armand Reinmaa Metsküla kooli taasavada ei kavatse. „Selgitasime presidendile, et kooli ei ole võimalik säilitada endisel kujul, sest see on registrist kustutatud. Arutasime koduõppe võimalusi,“ ütles Reinmaa Lääne Elule. Reinmaa ütles, et peab silmas olukorda, kus Metsküla lapsed on mõne teise Lääneranna valla kooli nimekirjas ja vanemad teevad koolile avalduse, milles paluvad lapse arvata koduõppele.