Silt: Ingvar Saare

[caption id="attachment_431211" align="alignnone" width="1920"] Hanila muuseum. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare tunnistas, et muinsuskaitse all oleva vana koolimaja, kus asub Hanila muuseum, kordategemine ei tundu vallavalitsusele mõistlik ning maja on kavas maha müüa. „Muuseum on seal sees, tekstiilid on küll viidud Lihulasse, sest nende hoidmine Hanilas oleks spetsialistide sõnul esemeid kahjustanud. Hanilasse meil elu eestvedajat tekkinud ei ole ning niisama me selle maja hoidmist mõistlikuks ei pea,” rääkis Saare. Ülejäänud vanavara saatuse üle otsustavad tema sõnul Lääneranna muuseumid, vald ja Hanila muuseumi selts koos. Saare ei välistanud ka võimalust, et Porsiku talust, August Tampärgi kogust alguse saanud kollektsioon võib jõuda Virtsu muuseumi hoole alla. Praegu on Hanila muuseum osa Lääneranna muuseumidest ja seda saab külastada ette registreerides. Hanila muuseumi kuulus tekstiilikogu, ka kuulsad Lihula lilltikandis vaibad on juba mõnda aega hoiul ja eksponeeritud Lihula muuseumis.

[caption id="attachment_253528" align="alignnone" width="900"] Lihula kultuurimaja. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare kinnitas Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuse juhatajaks Lihula kultuurimaja kunsti- ja infojuhi Reelika Toomi.

[caption id="attachment_429343" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna volikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna kooli ehitustööd Lihulas teeb Ehitus5ECO, kuid ehituse kulgu hakkab suunama valla osaühing Lääneranna Haldus, mida juhib volikogu esimees Armand Reinmaa. Lääneranna vallavalitsus määras 26. juunil OÜ Lääneranna Haldus juhatuse liikmeks Reinmaa. Palka hakkab haldusfirma juht saama 1300 eurot kuus. Talle kui volikogu esimehele makstakse ka volikogu tööst osavõtu ja volikogu esimehe ülesannete täitmise eest tasu 650 eurot kuus.

[caption id="attachment_428925" align="alignnone" width="900"] Omavalitsusjuhid Janno Randmaa (vasakult), Maris Jõgeva, Urmas Sukles ja Ingvar Saare.[/caption] Hiljuti vastu võetud uue maamaksuseadusega Läänemaa kohalikud omavalitsused maksumäärasid tõstma ei torma, vaid ütlevad kui ühest suust, et hakkavad seda arutama augustis. Juuni lõpus vastu võetud ja läinud nädalavahetusel välja kuulutatud seadusemuudatuse järgi võib kohalik omavalitsus järgmise aasta maamaksu määrad kehtestada senise 1. juuli asemel 1. oktoobriks. Seejuures on järgmisest aastast lubatud maksumäärad senisest poole kõrgemad: elamumaad ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikut võis seni maksustada kuni 0,5protsendilise maksumääraga, kuid uuest aastast võib see olla kuni üks protsent. Muule maale, näiteks äri-, tootmis- ja transpordimaale võib järgmisest aastast kehtestada kaheprotsendilise maksumäära. Kas ja millised maksumuudatused Läänemaa maaomanikke ees ootavad, ei ütle ühegi omavalitsuse juht välja, vaid kõik räägivad, et hakkavad seda arutama augustis, et võimalikud maksumuudatused jõuaksid septembri volikogu istungitele.

[caption id="attachment_408028" align="alignnone" width="1600"] Lihulasse plaanitava Lääneranna kooli kavand. Foto: eskiis[/caption] Lääneranna vallavalitsus valis esmaspäeval kolme ettevõtte seast välja Ehitus5eco, kelle pakkumuse järgi maksaks Lihula uue koolimaja ehitamine ligi 12 miljonit eurot. Lääneranna vallavalitsuse liige Urmas Osila ütles Lääne Elule, et pakkumuste vahe oli väga väike ja uue koolimaja ehitamiseks tuleks kohalikul omavalitsusel laenu võtta. Kui palju, seda otsustab volikogu 13. juuni istungil. „Ehitaja on vallavalitsuse otsusega välja valitud. Selle üle on mul hea meel,“ ütles Osila. Küsimusele, kust tuleb raha, vastas Osila, et kindlasti tuleb mingeid kohustusi võtta ja volikogu peab selle kinnitama. Lääneranna vallavavalitsuse avalike suhete spetsialist Lilli Lumera ei osanud raha kohta midagi öelda, küll aga edastas, et eduka pakkumuse tegi Ehitus5eco ja pakkumuse maksumus koos käibemaksuga on 11 577 540 eurot.

  [caption id="attachment_413954" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna vallavalitsus ignoreerib Metsküla erakooli asutajate soovi arutada kohalikule omavalitsusele kuuluva koolimaja rendilepingu tingimusi. „See on puhas kius,“ ütles Metsküla koolijuht ja erakooli asutava MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel neljapäeval Lääne Elule. Paar tundi enne seda oli Lääneranna vallavolikogu keeldunud Metsküla koolimaja rendilepingut arutamast. „Majanduskomisjon arutas erinevaid kirju. Meil ei olnud ühist seisukohta,“ ütles Lääneranna vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets istungil. – „Majanduskomisjon seisukohta kujundanud ei ole. Mida me siin arutame,“ märkis Lääneranna vallavolikogu esimees, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Vallavolikogu otsustas, et lepingut arutatakse kuu aja pärast. Kohaliku omavalitsuse veskid jahvatavadki aeglaselt, aga rendilepinguga on kiire: et koolitusluba saada, peab olema hoone, kus kooli pidada ja seda tuleb haridus- ja teadusministeeriumile tõendada lepinguga. Koolitusloa taotlus tuli sisse anda 1. aprilliks, mida aga pole, on leping. Metsküla kultuuriühing on püüdnud lepingut sõlmida mullu sügisest peale, aga see pole õnnestunud. Kõigepealt leidis vallavalitsus, et lepingu võib sõlmida, aga kooli seal pidada ei tohi. Läbirääkimised venisid kuude kaupa. 28. märtsi istungil otsustas volikogu, et lapsevanematel tuleb maksta renti: 500 eurot sisustuse ja 500 hoone eest. Lapsevanematele tuli see nagu välk selgest taevast, sest seni rendist juttu ei olnud.

[caption id="attachment_423290" align="alignnone" width="1920"] Lihula klassikalise muusika festival on toonud igal suvel Lihulasse professionaalseid muusikuid üle terve maailma. Foto: Lihula muusikapäevad[/caption] Üle kümne aasta Lihulas klassikalise muusika festivali korraldanud muusikud Miina ja Mihkel Järvi loobusid koostööst Lääneranna vallajuhtidega. Kui Lihula klassikalise muusika festivali ehk Lihula muusikapäevade korraldajad kultuurielu edendamise eest toonaselt Lääneranna vallavanemalt Ene Tähelt 2022. aasta sügisel tänukirja said, ei osanud nad aimatagi, et festival jääb viimaseks. Tähe asemel hakkas valda juhtima Ingvar Saare, kes küsis Järvidelt tagasi lõviosa suvel enne tema ametisse saamist toiminud Lihula muusikapäevadele eraldatud toetusest.

[caption id="attachment_421897" align="alignnone" width="1920"] Uuest õppeaastast on Lääneranna vallas vaid üks kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsusega tegutseb 1400 km² suuruses kohalikus omavalitsuses sügisest üks kool: Lääneranna gümnaasium õppekohtadega Virtsus, Kõmsil, Koongas ja Varblas. Virtsus saavad lapsed õppida neljanda, Kõmsil, Koongas ja Varblas kuuenda klassi lõpuni. Kuigi koolide hoolekogud peale Lihula liitmist ei toetanud, võttis volikogu läinud neljapäeval otsuse 11 poolt- ja viie vastuhäälega vastu.

[caption id="attachment_422825" align="alignnone" width="1216"] Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Ilma igasuguste läbirääkimisteta saatis kohalik omavalitsus Metsküla koolijuhile lepingu, mille järgi peaks erakooli asutavad lapsevanemad eilsest maksma koolimaja eest tuhat eurot kuus. Kuigi leping peaks kehtima eilsest, ei ole sellel veel erakooli asutajate allkirja. „Kavatseme läbi rääkida, et saada õiglasemad tingimused,“ ütles Metsküla kooli direktor, MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel Lääne Elule eile. Tuhat eurot kuus tähendaks 12 000 eurot aastas, mis oleks sel õppeaastal kõik kulud ise kandma pidanud väikesele koolile praegu ja ka edaspidi väga suur summa. Rendile lisanduksid elekter jm argikulud ning kindlustusmaksed. Sel viisil ei ole Lääneranna vallas seni koheldud mitte ühtegi mittetulundusühingut.

[caption id="attachment_422692" align="alignnone" width="1216"] Vaikne protestiaktsioon Lääneranna vallamaja ees Lihulas. Kaarel Kaisel[/caption] Metsküla lapsevanemate vaikiva protesti saatel otsustas Lääneranna vallavolikogu tänasel istungil, et erakoolina võivad Metsküla lapsevanemad küll koolimaja kasutada, aga peavad selle eest maksma kohalikule omavalitsusele juba 1. aprillist renti tuhat eurot kuus (12 000 eurot aastas). Et vallamajja istungit pidama pääseda, tuli Lääneranna volinikel ka täna astuda üle koolisiltide ja kõndida mööda punast vaipa, mille Metsküla kooli eest võitlejad olid varavalges teele laotanud. Sama vaip laotati Lääneranna vallamaja ette ka mullu 24. märtsi istungiks, kus 13 kätt tõusis toetama Metsküla ja Lõpe koolide sulgemist ning Varbla, Koonga ja Virtsu koolide kärpimist. Täna oli meeleavaldus vaikiv: Lääneranna vallamaja ees seisis kümmekond tühja koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. „Vaiksele neljapäevale kohaselt ilma lärmi ja inimesteta,“ ütles Metsküla lapsevanem Liisi Laos Lääne Elule. Nagu mullu eelistas ka tänavu osa volinikke tagaust. Istung ise kaikus kõlaritest tänavale. Teise punktina võtsid vallavolinikud seisukoha, et kui Metskülas hakkab tegutsema erakool, siis ilma rahata maja kasutada ei saa. „Vara kasutusse andmiseks on väga kindlad reeglid ja me ei leidnud võimalust tasuta anda,“ ütles istungil Lääneranna vallavolikogu liige, majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets. „Majanduskomisjon jõudis seisukohale, et üür oleks tuhat eurot kuus, 500 eurot hoone ja 500 eurot väikevahendid. Me pidasime seda mõistlikuks, olles ümardanud kõik kulud allapoole, mitte ülespoole.“ Enne eelnõu tutvustanud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles, et vallavalitsus koostas eelnõu küll nii, et hoone ja osa kinnistust antakse viieks aastaks MTÜ-le Metsküla Kool tasuta. „Aga võtame kuulda, mida vallavolikogu otsustab,“ ütles Saare. Saare viitas kasvavatele kohtukuludele, mida vald on pidanud kandma seoses kohtuasjadega, mille tõi kaasa koolivõrgu reform.