Silt: Ingrid Danilov

[caption id="attachment_359441" align="aligncenter" width="2000"] Ingrid Danilov. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Endine Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov asus tööle sihtasutuse Läänemaa arendusjuhina.

[caption id="attachment_364469" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kutsehariduskeskuse uus juht Riinu Raasuke. Erakogu[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktoriks saab Riinu Raasuke, kes vahetab välja 12 aastat kooli juhtinud Ingrid Danilovi. Tallinna majanduskoolis ja Astangu kutsekoolis arendusjuhina töötanud Raasuke ütles, et kandideeris, sest kutseharidus on talle südamelähedane. „Kui laste käest küsida, kelleks nad tahaksid saada, siis öeldakse ikka, et kokaks või ehitajaks, aga saadakse analüütikuks või spetsialistiks,” ütles Raasuke. „Mitte et neil ametitel midagi viga oleks, aga kutseharidus annab praktilised oskused, oskuse midagi oma kätega teha.” Haapsalu kutsehariduskeskus on tallinla

[caption id="attachment_341645" align="alignnone" width="1920"] Koroona kiirtest. Foto: Pixabay[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskus lõpetab tulevast nädalast õpilaste ja õpetajate kiirtestimise koroonaviiruse suhtes. „Meie lõpetasime ära. Kohustuslikku rühmade kaupa testimist järgmisest nädalast ei toimu,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov.

[caption id="attachment_359441" align="alignnone" width="2000"] Ingrid Danilov. Foto: Arvo Tarmula[/caption] 12 aastat Haapsalu kutsehariduskeskust juhtinud Ingrid Danilov paneb 1. juulist ameti maha. „On jah selline plaan. On seda tööd juba tehtud küll,” kinnitas Danilov eile Lääne Elule. Danilovi sõnul on praegu just õige aeg lahkuda, sest kutsehariduskeskuses käivitub uus arengukava ja algab uus eurotoetuste periood. „Tore, kui see juhtuks uue juhi käe all. See võiks koolile kasuks tulla,” ütles Danilov.

Põhikooli või gümnaasiumi lõpu lähenedes on ilmne, et paljudes peredes arutletakse tuleviku üle. Kuidas planeerida oma laste, aga miks mitte ka enda haridusteed selliselt, et tuleviku tööturul, olgu see siis kolme, viie või kümne aasta pärast, sattuda vajalike töötajate hulka? Teisisõnu – kuidas olla selliste oskuste ja teadmistega, mis võimaldavad hästi toime tulla ka tulevikus? Et nendele küsimustele vastata, tuleb esmalt aru saada, millistest oskustest me tuleviku võtmes üldse räägime ja milliseid töötajaid ennekõike vajatakse. Eelmisel aastal SA Kutsekoda tellimusel valminud uuringus „Eesti tööturg täna ja homme” öeldakse selgelt: „Tulevikus on vaja nutikaid töötajaid, kes oskavad tehnoloogiat eri elualadel kasutusele võtta, arendada, hooldada ja hallata. Suureneb ka inimestele teenuseid osutavate töötajate vajadus ning kahaneb selliste ametikohtade arv, kus täidetakse rutiinseid tööülesandeid, mida on lihtne tehnoloogiaga asendada”. Eriala- ja tehnoloogiaoskustele lisaks tuuakse esile k

[caption id="attachment_321424" align="alignnone" width="1607"] Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla sportis koos tütre Elisabethiga eile koolimaja ees tänaval, sest koroonaviiruse tõttu majja ei pääse. Andres Hion[/caption] Kool jäi koduõppele läinud reedest, nädalavahetusega kasvas nakatunud õpilaste hulk kümnele. „Kümme kindlasti. Isegi rohkem võib olla,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla esmaspäeva keskpäeval Lääne Elule. Kui läinud neljapäeval oli koolis nakatunuid kaks, siis ainuüksi reedest laupäevani lisandus neid juba kuus. Lihula koolimajas valitses eile vaikus. Üle 200 õpilasest tohtis kooli tulla vaid kaks – väikeklass koos oma õpetajaga. Nemad pole nakatunutega kokku puutunud. Ülejäänud lapsed õpivad esialgu nädal aega kodus, kuid Kesküla pole kindel, et lapsed tuleval esmaspäevalgi kooli pääsevad. „Oleneb, kas ja kui palju nakatunuid juurde tuleb,” ütles Kesküla. Lihula gümnaasiumi osa klasse jäi koduõppele juba läinud nädala keskel, kui positiivse koroonaproovi oli andnud üks kooli töötaja. Ülejäänud õpetajad peavad kõik proovi adma. Lihula gümnaasium on sel kooliaastal koduõppel juba kolmandat korda. Novembris haigestus üks õpilane, kui nädal aega oli koolis käidud, saatis üle Eesti kõik koolid koduõppele valitsus.

[caption id="attachment_260821" align="alignnone" width="900"] Haapsalu kutsehariduskeskuse juhi Ingrid Danilovi sõnul läheb kool esimest korda kevadvaheajale just eriolukorra tõttu. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK) algab esmaspäevast kaks nädalat kestev kevadine koolivaheaeg, mida kunagi varem koolis peetud ei ole. Haapsalu kutsehariduskeskuse juhi Ingrid Danilovi sõnul on varem peetud jõulu- ja suvevaheaega. „Kutsekoolid toimetavad natuke teises rütmis kui üldhariduskoolid – neil on õppeaasta 35 nädalat, meil aga 40,” ütles ta.