Silt: Iloni Imedemaa
Haapsalu teatrisuvi algas Lindgreni lastelavastusega
[caption id="attachment_242957" align="alignleft" width="800"]
Rasmus, Pontus ja Lontu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Haapsalu teatrisuvi sai alguse kolmapäeval, kui Iloni Imedemaal esietendus Tallinna 32. keskkooli näitetrupi „Rasmus, Pontus ja Lontu”.
Sel nädalal mängitakse tükki igal õhtul. Siis on nädal vaikust ja ülejärgmisel nädalal tuleb veel üks viiepäevane mängusari. Lavastas teatriõpetaja Eva Kalbus Tallinnast, muusika kirjutas Arno Suislep Haapsalust, mängivad koolilapsed, aga ka elukutselised näitlejad Merle Talvik ja Andrus Eelmäe.
Eva Kalbus, miks Tallinna 32. keskkool Haapsalus teatrit teeb?
Lavastajana kasutan profinäitlejaid ning 32. keskkooli teatriõpetajana tean näiteringidest sealseid õpilasi. Tallinna 32. keskkoolist on välja kasvanud väga tublisid näitlejaid. Mullu olin Haapsalus lavastusega „Latern”. Haapsalu muuseumi töötajad käisid seda vaatamas ja neil tekkis idee, et võiksin lavastada midagi Iloni Imedemaale.
Kas osa teie trupi lapsi on Haapsalust pärit?
Rasmust mängiv Hans Matthias Kari ja Gullanit mängiv Jessica Kari on vanemate ja vanavanemate kaudu seotud Haapsaluga. Muusikakirjutaja Arno Suislep on Haapsalust.
Kuidas see käib, mida te lavastajana peate tegema, et lasteaia- ja algklassilapsed, kes esireas murul vaipadel istusid, keset etendust rõõmsalt kilkama ja naerma hakkavad, nagu esietendusel juhtus?
Lool peab olema tempo, lugu peab olema huvitav ja kaasahaarav, minu kui lavastaja ülesanne on panna lapsnäitlejad ja täiskasvanud näitlejad huvitavalt ja intrigeerivalt mängima, et laste tähelepanu ei hajuks.
Kuidas tulemusega rahule jäite?
Esietendusel publikuga kohtudes tekib reaktsioon, mida proovisaalis ei näe.
Rasmus, Pontus ja Lontu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Haapsalu teatrisuvi sai alguse kolmapäeval, kui Iloni Imedemaal esietendus Tallinna 32. keskkooli näitetrupi „Rasmus, Pontus ja Lontu”.
Sel nädalal mängitakse tükki igal õhtul. Siis on nädal vaikust ja ülejärgmisel nädalal tuleb veel üks viiepäevane mängusari. Lavastas teatriõpetaja Eva Kalbus Tallinnast, muusika kirjutas Arno Suislep Haapsalust, mängivad koolilapsed, aga ka elukutselised näitlejad Merle Talvik ja Andrus Eelmäe.
Eva Kalbus, miks Tallinna 32. keskkool Haapsalus teatrit teeb?
Lavastajana kasutan profinäitlejaid ning 32. keskkooli teatriõpetajana tean näiteringidest sealseid õpilasi. Tallinna 32. keskkoolist on välja kasvanud väga tublisid näitlejaid. Mullu olin Haapsalus lavastusega „Latern”. Haapsalu muuseumi töötajad käisid seda vaatamas ja neil tekkis idee, et võiksin lavastada midagi Iloni Imedemaale.
Kas osa teie trupi lapsi on Haapsalust pärit?
Rasmust mängiv Hans Matthias Kari ja Gullanit mängiv Jessica Kari on vanemate ja vanavanemate kaudu seotud Haapsaluga. Muusikakirjutaja Arno Suislep on Haapsalust.
Kuidas see käib, mida te lavastajana peate tegema, et lasteaia- ja algklassilapsed, kes esireas murul vaipadel istusid, keset etendust rõõmsalt kilkama ja naerma hakkavad, nagu esietendusel juhtus?
Lool peab olema tempo, lugu peab olema huvitav ja kaasahaarav, minu kui lavastaja ülesanne on panna lapsnäitlejad ja täiskasvanud näitlejad huvitavalt ja intrigeerivalt mängima, et laste tähelepanu ei hajuks.
Kuidas tulemusega rahule jäite?
Esietendusel publikuga kohtudes tekib reaktsioon, mida proovisaalis ei näe. 
Galerii: balletinäitus Iloni Imedemaal räägib “Luikede järvest”
[caption id="attachment_242162" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite juht Anton Pärn (paremal) tänas avamisel näituse kuraatorit Elizaveta Miroshnikovat. Foto Urmas Lauri[/caption]
Eilsest on Iloni Imedemaal näitus, mis viib külastaja ajas 78 aastat tagasi, kui Estonia teatris lavastati esimest korda Pjotr Tšaikovski ballett „Luikede järv”.
„Kuna Eesti vabariik ja ka eesti ballett saavad saja-aastaseks, tuli mõte teha näitus esimesest „Luikede järve” lavastusest Estonias,” rääkis näituse kuraator Elizaveta Mirošnikova Moskvast.
Näitus on osa Haapsalu Tšaikovski festivalist. „Luikede järv” oli Tšaikovski esimene ballett, mis esietendus 1877 – kümme aastat pärast helilooja käiku Haapsallu. Mirošnikova sõnul võib ju mõelda, et just siin viibides sai helilooja balleti loomiseks inspiratsiooni, sest Haapsalus on alati palju luiki olnud – ka 1867. aastal, kui noor Tšaikovski siin suvitas.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite juht Anton Pärn (paremal) tänas avamisel näituse kuraatorit Elizaveta Miroshnikovat. Foto Urmas Lauri[/caption]
Eilsest on Iloni Imedemaal näitus, mis viib külastaja ajas 78 aastat tagasi, kui Estonia teatris lavastati esimest korda Pjotr Tšaikovski ballett „Luikede järv”.
„Kuna Eesti vabariik ja ka eesti ballett saavad saja-aastaseks, tuli mõte teha näitus esimesest „Luikede järve” lavastusest Estonias,” rääkis näituse kuraator Elizaveta Mirošnikova Moskvast.
Näitus on osa Haapsalu Tšaikovski festivalist. „Luikede järv” oli Tšaikovski esimene ballett, mis esietendus 1877 – kümme aastat pärast helilooja käiku Haapsallu. Mirošnikova sõnul võib ju mõelda, et just siin viibides sai helilooja balleti loomiseks inspiratsiooni, sest Haapsalus on alati palju luiki olnud – ka 1867. aastal, kui noor Tšaikovski siin suvitas. 
Iloni Imedemaa uus näitus viib külastaja balletimaailma
[caption id="attachment_241979" align="alignnone" width="900"] Balletinäituse kuraator Elizaveta Miroshnikova. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Kolmapäeval avatakse Iloni Imedemaal näitus „Luikede järv. Balleti võlumaailm“, mis avab Estonias esimese Luikede järve lavastuse tagamaid.
Selle nädala lõpus olid näituse kuraator Moskvast saabunud Elizaveta Miroshnikoval ja näituse kujundajal Anastassia Kovõtškal käed-jalad tööd täis, et balletinäitus Iloni Imedemaal üles sättida.
Miroshnikova sõnul oli juba enne eelmist Tšaikovski festivali selge, et kontsertide kõrval peaks olema ka lisaprogramm, kuid toona jäi näituse ettevalmistamiseks aega väheks. Tänavu saab see aga teoks.
Balletinäituse kuraator Elizaveta Miroshnikova. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Kolmapäeval avatakse Iloni Imedemaal näitus „Luikede järv. Balleti võlumaailm“, mis avab Estonias esimese Luikede järve lavastuse tagamaid.
Selle nädala lõpus olid näituse kuraator Moskvast saabunud Elizaveta Miroshnikoval ja näituse kujundajal Anastassia Kovõtškal käed-jalad tööd täis, et balletinäitus Iloni Imedemaal üles sättida.
Miroshnikova sõnul oli juba enne eelmist Tšaikovski festivali selge, et kontsertide kõrval peaks olema ka lisaprogramm, kuid toona jäi näituse ettevalmistamiseks aega väheks. Tänavu saab see aga teoks. 
1
Unistuste nukumajad Iloni Imedemaal
Nukumajast on unistanud vist iga väike tüdruk, aga Tartu Arte gümnaasiumi kunstiõpetaja Heli Mänd võib oma unistuse küll täitunuks lugeda – tal pole mitte üks, vaid tervenisti 70 nukumaja, millest suur osa on nüüd aprilliks Iloni Imedemaal välja pandud.
Nukumajad on täitnud terve Iloni Imedemaa saali ja lisaks neile on näitusel eri ajastute pabernukud.
Heli Männi nukumajad erinevad nii vanuse, stiili kui ka suuruse poolest – vanimad majad näitusel on peaaegu saja-aastased, uuemad päris tänapäevased; on nii pisikesi, keskmise suurusegsa kui ka päris kapist ehitatud nukukodusid.
Paljud näitusel väljas olevatest majadest pole mänguasjatootjate toodang, vaid need on Mänd ise meisterdanud küll vanast puhvetkapist, kartongkastist, kohvrist, vineerist jne. Omavalmistatud majade kõrval on näitusel maju Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt kui ka Venemaalt.