Silt: hundijaht
42
Keskkonnakaitsja: Vormsi hundid tuleks rahule jätta
[caption id="attachment_413248" align="alignnone" width="1280"]
Keskkonnakaitsja Eleri Lopp võitleb Eesti suurkiskjate eest. Foto: erakogu[/caption]
Eesti huntide kaitseks Euroopa kohtusse välja jõudnud keskkonnakaitsja Eleri Lopp peab Vormsil kavandatavaid tapatalguid õõvastavaks.
„Vabalt võiksid hundid Vormsis elada,“ ütles Lopp Lääne Elule. 2020. aastal Eesti huntide kaitseks kohtusse läinud Lopp loodab paari aasta pärast saada Euroopa kohtust vastuse, kas huntide küttimine Eestis, nagu seda seni on tehtud, on õigustatud või mitte, kui tegemist on Euroopas kaitstava liigiga, kelle jätkusuutlikkus pikas plaanis on küsimärgi all. „Seda arusaama ei taheta kuidagi omaks võtta,“ ütles Lopp. „Hunt ise on ohustatud seisundis, mitte Vormsi lambad ja koerad.“
Keskkonnakaitsja Eleri Lopp võitleb Eesti suurkiskjate eest. Foto: erakogu[/caption]
Eesti huntide kaitseks Euroopa kohtusse välja jõudnud keskkonnakaitsja Eleri Lopp peab Vormsil kavandatavaid tapatalguid õõvastavaks.
„Vabalt võiksid hundid Vormsis elada,“ ütles Lopp Lääne Elule. 2020. aastal Eesti huntide kaitseks kohtusse läinud Lopp loodab paari aasta pärast saada Euroopa kohtust vastuse, kas huntide küttimine Eestis, nagu seda seni on tehtud, on õigustatud või mitte, kui tegemist on Euroopas kaitstava liigiga, kelle jätkusuutlikkus pikas plaanis on küsimärgi all. „Seda arusaama ei taheta kuidagi omaks võtta,“ ütles Lopp. „Hunt ise on ohustatud seisundis, mitte Vormsi lambad ja koerad.“ 
Juhtkiri: küsimus on inimeses
Vormsi saarel ootamatult tekkinud hundiprobleemi lahendamiseks kutsus kohalik jahiselts kibekiiresti rahva kokku, et hundid ära küttida. Ajujahiga oli nii tuline kiire, et ei mallatud ära oodata isegi keskkonnaameti lubasid, rääkimata sellest, et aru pidada, kas oleks ehk veel mõni võimalus huntidest vabaneda. Läänemaa jahindusnõukogu küsis pisikesele Vormsile seitset hundiluba. Nähtud on kuut hallivatimeest, aga lube küsitakse varuga, et saar kindlasti huntidest täiesti puhtaks saaks. 
Vormsilased korraldavad ajujahi
[caption id="attachment_413161" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi jahiseltsi esimehe Rein Veitmaa sõnul pole hundid varem Vormsile pidama jäänud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Vormsi jahiselts kutsub saarerahva laupäeva hommikuks kokku ajujahti pidama, et saarele siginenud hundikarjast lahti saada.
„Jahimeestele panin ka just teate välja. Kes ikka vähegi saab, võiks kohal olla,“ ütles Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa Lääne Elule eile. Kokku kutsutud saarerahvas võtab kätte näidatud kohas ahelikku, mida tihedamasse, seda parem, et hõikudes, vilet või pasunat puhudes hundid jahimeestele ette ajada.
Vormsi jahiseltsi esimehe Rein Veitmaa sõnul pole hundid varem Vormsile pidama jäänud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Vormsi jahiselts kutsub saarerahva laupäeva hommikuks kokku ajujahti pidama, et saarele siginenud hundikarjast lahti saada.
„Jahimeestele panin ka just teate välja. Kes ikka vähegi saab, võiks kohal olla,“ ütles Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa Lääne Elule eile. Kokku kutsutud saarerahvas võtab kätte näidatud kohas ahelikku, mida tihedamasse, seda parem, et hõikudes, vilet või pasunat puhudes hundid jahimeestele ette ajada. 
Linnuvaatlejad sattusid Vormsis huntide piiramisrõngasse
[caption id="attachment_412989" align="alignnone" width="1920"]
Metskurvitsauurija Jaanus Aua. Foto Marko Saarm, Sakala[/caption]
Vormsis murravad hundid kariloomi ja piiravad linnuvaatlejaid, eriloaga on tänavu saarel kütitud juba kolm hunti.
„Kes hunti näha tahab, peab südaöö paiku Vormsisse minema,” ütles metskurvitsauurija Jaanus Aua, kes jäi saarel huntide piiramisrõngasse. Vormsi jahiseltsi esimehe Rein Veitmaa sõnul näeb hunti saarel ka päevasel ajal.
Läinud nädala reede hilisõhtul oli Aua koos oma kolleegi Hannes Pehlakuga Rälby kandis heinamaal metskurvitsaid jälgimas, kui nad kuulsid eemal hunti ulgumas, hetke pärast ulgus esimesele hundile teiselt poolt vastu teine hunt. Lõpuks lähenesid sealtpoolt, kust kostis esimese hundi ulgumine, linnuvaatlejatele kaks hunti, teiselt pool üks hunt ja kolmandast küljest veel kolm hunti. Kuus hunti võtsid üles linnuvaatlejate jälje ja lähenesid seda mööda neile. „Väga ebamugav olukord oli,” nentis Aua. „Ma ei tea, kas nende huvi oli kulinaarne või tajusid konkurentsi.”
Aua sõnul olid Vormsis kohatud hundid ebaharilikult julged ja jäid seisma alles 40 meetri kaugusel linnuvaatlejatest. „Nende huvi oli ebaterve,” lausus ta. „Tunnevad ennast peremehena.”
Metskurvitsauurija Jaanus Aua. Foto Marko Saarm, Sakala[/caption]
Vormsis murravad hundid kariloomi ja piiravad linnuvaatlejaid, eriloaga on tänavu saarel kütitud juba kolm hunti.
„Kes hunti näha tahab, peab südaöö paiku Vormsisse minema,” ütles metskurvitsauurija Jaanus Aua, kes jäi saarel huntide piiramisrõngasse. Vormsi jahiseltsi esimehe Rein Veitmaa sõnul näeb hunti saarel ka päevasel ajal.
Läinud nädala reede hilisõhtul oli Aua koos oma kolleegi Hannes Pehlakuga Rälby kandis heinamaal metskurvitsaid jälgimas, kui nad kuulsid eemal hunti ulgumas, hetke pärast ulgus esimesele hundile teiselt poolt vastu teine hunt. Lõpuks lähenesid sealtpoolt, kust kostis esimese hundi ulgumine, linnuvaatlejatele kaks hunti, teiselt pool üks hunt ja kolmandast küljest veel kolm hunti. Kuus hunti võtsid üles linnuvaatlejate jälje ja lähenesid seda mööda neile. „Väga ebamugav olukord oli,” nentis Aua. „Ma ei tea, kas nende huvi oli kulinaarne või tajusid konkurentsi.”
Aua sõnul olid Vormsis kohatud hundid ebaharilikult julged ja jäid seisma alles 40 meetri kaugusel linnuvaatlejatest. „Nende huvi oli ebaterve,” lausus ta. „Tunnevad ennast peremehena.” 
Hundid murdsid Oidremal 20 lammast
[caption id="attachment_317568" align="alignnone" width="2000"]
Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption]
Oidremal on hundiprobleem läinud nii suureks, et Lääneranna vallavanem pöördus enne hundilubade väljaandmist keskkonnaameti poole, et lube väljastades arvestataks ka selle murega.
Huntide nägemine on Oidremal ja selle ümbruses üsna tavapärane. „Hunti nähakse lapsi lasteaeda viies, neid videoid, kus hunte nähakse, on palju,” ütles Oidrema ettevõtja ja Lõpe jahiseltsi juht Hardi Pikkmets. See probleem on Pikkmetsa sõnul kestnud kolm-neli aastat.
Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption]
Oidremal on hundiprobleem läinud nii suureks, et Lääneranna vallavanem pöördus enne hundilubade väljaandmist keskkonnaameti poole, et lube väljastades arvestataks ka selle murega.
Huntide nägemine on Oidremal ja selle ümbruses üsna tavapärane. „Hunti nähakse lapsi lasteaeda viies, neid videoid, kus hunte nähakse, on palju,” ütles Oidrema ettevõtja ja Lõpe jahiseltsi juht Hardi Pikkmets. See probleem on Pikkmetsa sõnul kestnud kolm-neli aastat. 
Hundijaht sai neljapäeval kiire lõpu
[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu rohkem hunte lasta ei või. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Neljapäeva õhtuhämaruses kütiti Kasari jahipiirkonnas korraga kolm hunti, seega Läänemaal sel jahihooajal hunte enam lasta ei tohi.
„Limiit on ammendatud,” ütles Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt. „Kasari jahipiirkonnas kütiti 11. novembri õhtuhämaruses, kella poole viie paiku, kolm hunti. Ühekorraga.”
Tänavu rohkem hunte lasta ei või. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Neljapäeva õhtuhämaruses kütiti Kasari jahipiirkonnas korraga kolm hunti, seega Läänemaal sel jahihooajal hunte enam lasta ei tohi.
„Limiit on ammendatud,” ütles Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt. „Kasari jahipiirkonnas kütiti 11. novembri õhtuhämaruses, kella poole viie paiku, kolm hunti. Ühekorraga.” 
Põhja-Läänemaa jääb huntide kaitsealaks
[caption id="attachment_346686" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul tuleks küttida eelkõige hunte, kes külades murdmas käivad. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Põhja-Läänemaal ei tohi ka sel talvel hunte lasta, soed võivad suurel soode ja metsadega kaetud alal rahus toimetada.
Esmaspäevast alanud ja veebruari lõpuni kestva hundijahi ajal on Läänemaal lubatud küttida kolm hunti, hooaja jooksul võib küttimislube lisanduda.
Kõik kolm hundilaskmisluba on välja antud Lõuna-Läänemaa ohjamisalale, mis jääb Ääsmäe–Haapsalu maanteest lõuna poole ja ulatub kuni Kasari jõeni. Põhja-Läänemaa huntide ohjamisalal, mis hõlmab Ääsmäe–Haapsalu maanteest põhja poole jäävat Piirsalu, Oru, Noarootsi, Riguldi ja Nõva piirkonda, hunte küttida ei tohi. Lääne-Pärnumaa ohjamisalal, kuhu kuulub ka Lääneranna vald, tohib samuti küttida kolm hunti.
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul tuleks küttida eelkõige hunte, kes külades murdmas käivad. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Põhja-Läänemaal ei tohi ka sel talvel hunte lasta, soed võivad suurel soode ja metsadega kaetud alal rahus toimetada.
Esmaspäevast alanud ja veebruari lõpuni kestva hundijahi ajal on Läänemaal lubatud küttida kolm hunti, hooaja jooksul võib küttimislube lisanduda.
Kõik kolm hundilaskmisluba on välja antud Lõuna-Läänemaa ohjamisalale, mis jääb Ääsmäe–Haapsalu maanteest lõuna poole ja ulatub kuni Kasari jõeni. Põhja-Läänemaa huntide ohjamisalal, mis hõlmab Ääsmäe–Haapsalu maanteest põhja poole jäävat Piirsalu, Oru, Noarootsi, Riguldi ja Nõva piirkonda, hunte küttida ei tohi. Lääne-Pärnumaa ohjamisalal, kuhu kuulub ka Lääneranna vald, tohib samuti küttida kolm hunti.