Silt: hendrik johannes terras
Hendrik Johannes Terras: tasuta on ainult loosungid
[caption id="attachment_460750" align="alignnone" width="1920"] Hendrik Johannes Terras. Foto Andra Kirna.[/caption]
Tasuta ühistransport kõlab hoolivalt. See lubab lihtsat vastust keerulisele küsimusele ja annab tunde, et riik või omavalitsus seisab inimese kõrval. Mõistan seda keelt ja seda poliitilist impulssi. Kuid ühistransport ei ole loosung ega kampaanialause. Ühistransport on süsteem. Ja süsteemi puhul loeb lõpuks üks asi: kas see töötab.
Tasuta ühistransport ei ole kunagi tasuta. See tähendab ainult seda, et piletit ei maksa reisija, vaid maksab kogukond tervikuna, eelarve kaudu. Tallinnas kulub ühistranspordile igal aastal suurusjärgus sama palju raha kui kogu riigil kokku maakondlikele bussidele, rongidele ja teistele ühendustele. See ei ole ideoloogiline hinnang, vaid eelarve reaalsus. Seetõttu ei ole aus arutada tasuta ühistransporti ilma küsimata, mida selle raha eest
Minister: riik peab tagama postiteenuse
[caption id="attachment_460750" align="alignnone" width="1920"]
Põllumajandus- ja rgionaalminister Hendrik Johannes Terras. Foto Andra Kirna[/caption]
Eelmise nädala lõpus väisas taas Läänemaad põllumajandus- ja regionaalminister Hendrik Johannes Terras, kes kohtus projektis „Tagasi maale” osalejatega ja vabatahtlike kalakaitsjatega ning külastas ettevõtet Ohtla Lihaveis. Lääne Elu usutles ministrit aga kahel päevakajalisel teemal: ühistransport ja postiteenus.
Reedel ilmus Postimehes Priit Pulleritsu pikk lugu bussiliiklusest. Saite sugeda?
Ma ei ole seda kõike veel lugenud.
Eesti riigi ühistranspordi arengukava kuni 2035. aastani üks eesmä
Põllumajandus- ja rgionaalminister Hendrik Johannes Terras. Foto Andra Kirna[/caption]
Eelmise nädala lõpus väisas taas Läänemaad põllumajandus- ja regionaalminister Hendrik Johannes Terras, kes kohtus projektis „Tagasi maale” osalejatega ja vabatahtlike kalakaitsjatega ning külastas ettevõtet Ohtla Lihaveis. Lääne Elu usutles ministrit aga kahel päevakajalisel teemal: ühistransport ja postiteenus.
Reedel ilmus Postimehes Priit Pulleritsu pikk lugu bussiliiklusest. Saite sugeda?
Ma ei ole seda kõike veel lugenud.
Eesti riigi ühistranspordi arengukava kuni 2035. aastani üks eesmä
Linnamäe ja Rannarootsi hakkavad riigile metsseakonserve tootma
[caption id="attachment_449088" align="alignnone" width="1920"] Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Riik tellib kahelt Läänemaa ja ühelt Saaremaa lihatööstuselt pool miljonit metssealihakonservi.
Riigi tellitud suunatud pakkumisega hanke võitsid Rannarootsi ja Linnamäe lihatööstused ning Saare Uluk. Kokku tellib riik kolmelt hankevõitjalt pool miljonit 240grammist metsseakonservi ligi 1,7 miljoni euro eest.
„See on au küsimus. Saame riigile ja jahimeestele abiks olla,” ütles Linnamäe lihatööstuse tegevjuht Marko Hiiemäe. Tema sõnul on metsseakonservide tegu tööstuse igapäevatöö ja riigihanke tõ
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Riik tellib kahelt Läänemaa ja ühelt Saaremaa lihatööstuselt pool miljonit metssealihakonservi.
Riigi tellitud suunatud pakkumisega hanke võitsid Rannarootsi ja Linnamäe lihatööstused ning Saare Uluk. Kokku tellib riik kolmelt hankevõitjalt pool miljonit 240grammist metsseakonservi ligi 1,7 miljoni euro eest.
„See on au küsimus. Saame riigile ja jahimeestele abiks olla,” ütles Linnamäe lihatööstuse tegevjuht Marko Hiiemäe. Tema sõnul on metsseakonservide tegu tööstuse igapäevatöö ja riigihanke tõ
Riik ostab Läänemaa lihatööstustelt metsseakonserve
[caption id="attachment_448710" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi püsielanike register jäi toppama
[caption id="attachment_449088" align="alignnone" width="1920"] Hendrik Johannes Terras. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras täpsustas oma vastuses õiguskantsleri kantseleile püsielaniku mõistet ja leiab, et edaspidi võiks lähtuda rahvastikuregistrist ehk lihtsamalt öeldes sellest, et püsielanik on see, kes on end sisse kirjutanud.
Õiguskantsleri esindaja Olari Koppel pöördus Terrase poole ja palus püsielaniku mõistet täpsustada juulis. Enne seda oli pöördunud õiguskantsleri poole Vormsi vallavalitsus, sest va
Hendrik Johannes Terras. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras täpsustas oma vastuses õiguskantsleri kantseleile püsielaniku mõistet ja leiab, et edaspidi võiks lähtuda rahvastikuregistrist ehk lihtsamalt öeldes sellest, et püsielanik on see, kes on end sisse kirjutanud.
Õiguskantsleri esindaja Olari Koppel pöördus Terrase poole ja palus püsielaniku mõistet täpsustada juulis. Enne seda oli pöördunud õiguskantsleri poole Vormsi vallavalitsus, sest va
Vormsi püsielanike register algatas seaduse muutmise
[caption id="attachment_449096" align="alignnone" width="1920"] Hendrik Johannes Terras. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Õiguskantsleri büroo laseb regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasel täpsustada seadustes püsielaniku mõistet, mis kerkis üles Vormsi sooviga luua püsielanike register.
Vormsi vallavolikogu soovis luua püsielanike registri, kuid vallavalitsus pöördus õiguskantsleri poole, sest väikesaarte seaduses on mõiste „püsielanik” jäänud sisustamata. Vallavalitsus so
Hendrik Johannes Terras. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Õiguskantsleri büroo laseb regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasel täpsustada seadustes püsielaniku mõistet, mis kerkis üles Vormsi sooviga luua püsielanike register.
Vormsi vallavolikogu soovis luua püsielanike registri, kuid vallavalitsus pöördus õiguskantsleri poole, sest väikesaarte seaduses on mõiste „püsielanik” jäänud sisustamata. Vallavalitsus so
Terrase sõnul vajab kormoranide ohjamine Euroopa Liidu tasandil kava
[caption id="attachment_438625" align="aligncenter" width="1401"]
Kormorane näeb sageli meres kividel konutamas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Regionaal- ja põllumajandu
Kormorane näeb sageli meres kividel konutamas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Regionaal- ja põllumajandu
Terras: peaaegu kõik otsused puudutavad regionaalpoliitikat
[gallery ids="449088,449089,449090,449091,449092,449093,449094,449095,449096"]
.
Reedel Vormsi liikumiskonverentsil osalenud regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase sõnul puudutavad peaaegu kõik teiste ministeeriumide otsused otsapidi regionaalpoliitikat.
Ütlesite hommikul praamil liikumiskonverentsist osavõtjaid tervitades, et Vormsi on teile hästi tuttav ja käite siin tihti. Mis on teid siia toonud?
Mu vanaema on Vormsis sündinud-kasvanud, aga ta kolis juba mitukümmend aastat tagasi siit ära. Oleme käinud perega vaatamas kohti, kus ta sündis, kasvas ja toimetas, ning oleme ka sõpradega siin palju käinud.
Turismi mõttes on Vormsi väga tore koht. Siin on palju on puhast loodust, toredad inimesed ja meil o
Galerii: omamoodi liikumiskonverents tõi Vormsisse kümneid inimesi
[gallery ids="448740,448741,448742,448743,448744,448745,448746,448747,448748,448749,448750,448751,448752,448753,448754,448755,448756,448757,448758,448759,448760,448761,448762,448763,448764,448765,448766,448767,448768,448769,448770,448771"]
Reedel Vormsis peetud Läänemaa liikumiskonverents toimus omapärasel moel – saalis istumise ja ettekannete kuulamise asemel kulgesid osavõtjad saare ühest paigast teise, arutledes peatuspaikades liikumise ja kogukonnaks olemise üle.
Kui parvlaev Ormsö reedel kell 10.15 Rohuküla kai ääres lahkus oli reisijatesalong puupüsti inimesi täis. Mitukümmend inimest oli teel spordiiit Läänela ja SA Läänemaa korraldatud liikumiskonverentsile ”Liikuv ja terve Läänemaa: kogukonnad õue!”
Praamil juhatas vägesid Läänela tegevjuht Ülle Lass, kes tutvustas päevakava ja PEEK spordiprojekti, mille raames konverentsist osavõtjad Vormsile sõitsid. Osavõtjate hulgas oli ka regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes tervitussõnu lausudes ütles muuhulgas, et on Vormsiga päris hästi tuttav, sest tema vanaema on saarel sündinud-kasvanud.
Peagi võtsid aga juhtimise üle konverentsipäeva ju
Galerii: Vormsi spordihoone sai korraga nurgakivi ja sarikapärja
[gallery ids="448700,448701,448702,448703,448704,448705,448706,448707,448708,448709,448710,448711,448712,448713,448714,448715,448716,448717,448718,448719,448720,448721,448722,448723,448724,448725,448726,448727,448728,448729,448730,448731,448732,448733,448734"]
Vormsilased astusid eile sammukese lähemale pikaajalise unistuse täitumisele, kui samal ajal paigaldati saare spordihoone nurgakivi ja võeti maha sarikapärg.
„Ilmaolud olid sellised, et ehitajad ei teadnud, mida nad millalgi saavad teha. Kui ilm vähegi soosib, tuleb ehitusega pihta hakata,” põhjendas Vormsi volikogu esimees Kata Varblane, kuidas nurgakivi panemine ja sarikapärja mahavõtmine ühele ajale sattus.
Reedel panid regionaalminister Hendrik Johannes Terras, vallavanem Triin Lepp, volikogu esimees Kata Varblane ja ehitaja Bauesti projektijuht Kaarel Kümnik saalinurka kapsli, mis sisaldas Vormsi ajalehti, suvist kultuurikava ja käibel olevaid rahatähti.
Spordihoone karkass kerkis Hullos koolimaja kõrvale juba paar nädalat tagasi. Lepa sõnul peaks järgmise paari nädala jooksul majakarp ka kinni saama. Valmis peab spordihoone olema novembriks. Avamispeo kuupäeva Lepp reedel veel