Silt: helle saarsoo

[caption id="attachment_355828" align="alignnone" width="1139"] Kullamaa ja Martna perearst Hiie Tiisler ja Haapsalu perearst Helle Saarsoo. Fotod: Urmas Lauri ja Helle Saarsoo[/caption] Läänemaal on eriarsti vastuvõtule registreerida keeruline – perearstid seda otse arvutist teha ei saa, digiregistratuuris aegu ei ole ja aja broneerimiseks keegi telefonile ei vasta. Probleem algas, kui Läänemaa haigla ühines PERHi registreerimise programmiga, mis võttis Läänemaa perearstidelt võimaluse oma tööarvutist kohe patsiendile uuringuteks või eriarsti juurde aega broneerida. Varem oli haiglal oma programm, millega said arstid ise aegu broneerida ja teadsid kohe, millal patsient eriarsti juurde pääseb ja millal ta taas enda juurde kutsuda. „Oleme ajas sajandi tagasi läinud,” ütles haiglaga samas majas tegutsev perearst Helle Saarsoo. Probleem ei ole mitte ainult selles, et perearst ei saa patsiendile arvutis kohe aega broneerida, vaid ka selles, et registratuuri helistades ei võeta telefonitoru vastu. Sama probleemi kinnitas ka Martnas ja Kullamaal tegutsev perearst Hiie Tiisler. „Registreerimise muusika kestab pikalt,” ütles Tiisler.

[caption id="attachment_354498" align="alignnone" width="1098"] Haapsalu Rannarootsi keskuse juures asuv proovivõtupunkt töötab iga päev. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuigi esmaspäevast ei pea enam koroonaviirusega nakatumist PCR-testiga kinnitama, pole Läänemaal proovide andmine vähenenud. „Kui eelmisel aastal ei saanud inimesed vaktsineerima tulla, sest nad istusid kõik kodus, siis nüüd on kõigil vaja testima minna ja ei saa seda ise kodus teha,” kirjeldas olukorda perearst Marika Laar. Laari sõnul oli esmaspäev talle saatekirjade kirjutamisel rekordpäev – ta kirjutas saatekirja rohkem kui sajale PCR-proovi andjale. Perearst Helle Saarsoo aga ütles, et PCR-testi tegemine või tegemata jätmine on arsti ja patsiendi vaheline kokkulepe.

[caption id="attachment_353071" align="alignnone" width="877"] Rannarootsi keskuse juures asuvas proovivõtupunktis on autodest ja inimestest järjekord. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuigi koroonaga nakatunute arv püstitab iga päev uusi rekordeid, tulevad PCR-testide asemele üha enam kasutusse kiirtestid, sest testimispunktid on üle koormatud. Testitavate rohkust näeb ainuüksi Rannarootsi keskuse juures olevat proovivõtupunkti jälgides – telgi juures on pidev autode ja jalgsi proovi andma tulnud inimeste järjekord. Viimastel päevadel on ööpäevaga analüüsitud üle 200 läänlase proovi. Varem on ööpäeva jooksul nii paljudelt läänlastelt proov võetud möödunud aasta märtsi ühel päeval. Seda, kui palju on Haapsalu proovivõtupunkti koormus kasvanud, kui palju proove Haapsalus võetakse ja kui suur hulk testitavatest on õpilased, avaliku testimise kommunikatsioonijuht Gerly Kedelauk eilse päeva jooksul välja selgitada ei suutnud. Ülekoormatuse tõttu on terviseamet ja haridusministeerium teinud valitsusele ettepaneku lõpetada lähikontaktsete laste PCR-testide tegemine ja asendada see tulevast esmaspäevast kiirtestimisega. Terviseamet toetab ka mõtet lõpetada sümptomiteta inimeste testimine.

[caption id="attachment_340673" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haiglast võib plaanide järgi saada perearstikeskus. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Uus haiglavõrgu arengukava näeb ette, et Läänemaa haigla senisel kujul enam ei jätka, vaid see muutub kogukonnahaiglaks, kus haigeid ravivad perearstid, üldarstid ja õed. Arengukava koostaja Jaanus Pikani hinnangul peaks esmatasandi arstide kõrval kohapeal olema ka sisehaiguste arst ning tugevdatud valmiduses kiirabi, et vajadusel viia eriarstiabi vajavad haiged haiglatesse, kus on olemas vastav arst.

[caption id="attachment_327576" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haiglas saab täna vaktsiinidoosi 40 inimest. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Esmaspäevast avanenud võimalus kõigil üle 50aastastel ja riskirühma kuuluvatel inimestel end koroonaviiruse vastu vaktsineerida on huvi vaktsineerimise vastu tõstnud. Läänemaa haigla neljapäevaks avatud 40 aega vaktsineerimisele on broneeritud. „Ajad täitusid ruttu,” ütles haigla õendusjuht Marju Lepmets.

[caption id="attachment_322986" align="alignnone" width="2000"] Haigla ja perearstid vaktsineerivad nii palju kui jaksavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel vaktsineerib Läänemaa haigla kahe päevaga 400 soovijat AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Kaitsesüstimine on mõeldud aastal 1956 ja varem sündinud inimestele ning aastal 1961 ja varem sündinud riskirühma diagnoosidega inimestele.

[caption id="attachment_323537" align="alignnone" width="2000"] Arvo Hiie sai neljapäeval pereõe Marina Vasjuki käest kaitsesüsti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa peretohtrid said sel nädalal kätte esimesed vaktsiiniportsud ja alustasid üle 80aastaste patsientide kaitsesüstimisega. Kõlab hästi? Vaktsineeritava jaoks küll – tohter helistab, lepib aja kokku, patsient läheb kohale ja saab sutsaka õlavarde. Arstide elu aga on koroonaaeg tundmatuseni muutnud – teadmatus, kas ja millal saabub järgmine ports vaktsiini, pidev ületunnitöö, ka laupäeviti, ja lõputud telefonikõned.

Reedel jõudsid esimesed doosid koroonavaktsiini Haapsalu perearstidele. Haapsalu perearst Andri Meriloo ütles, et sai reedel 40 doosi Moderna vaktsiini, millega alustab teisipäeval eakate vaktsineerimist. Ka perearst Helle Saarsoo kinnitas

Haapsalu linnavalitsus otsustas tagasi võtta volikogule esitatud eelnõu, mis muutnuks Haapsallu tööle asuvale perearstile toetuse maksmise korda. Linnavalitsus tahtis kaotada nõude, et Haapsalus tööle asuv perearst peab 25 000 euro suuruse toetuse saamiseks iga päev füüsiliselt kohal olema. Mullu aprillis Haapsalu linnavolikogus vastu võetud toetuse kord nägi ette, et toetust saab Haapsalus tööle asuv perearst siis, kui ta võtab kohapeal patsiente vastu viiel päeval nädalas vähemalt neli tundi ning ühel päeval vähemalt kella 18ni.

[caption id="attachment_318584" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa esimese 20 vaktsineeritu seas oli ka haigla endine peaarst Tõnis Siir. Malle-Liisa Raigla[/caption] Aastavahetus – nädalalõpp 31. detsembrist 4. jaanuarini – tõi Läänemaale 13 koroonaviirusega nakatunut, aasta viimasel päeval said esimesed meedikud kaitsesüsti. 31. detsembril jõudis Läänemaa haiglasse 20 doosi koroonavaktsiini, mille haigla õendusjuht Marju Lepmets valmis segas ja keskpäeval kolleegidele süstis. Esimesena sai kaitsesüsti Läänemaa haigla ravijuht Alge Vare. Haigla peaarst Edvard Garder oli kaitsesüsti juba Tallinnas saanud. „Ma tahtsin tähtsuse järjekorras teha,” ütles kolleege vaktsineerinud Lepmets.