Silt: Helen Rammu

[caption id="attachment_354378" align="alignnone" width="911"] Teisele poole raudteetammi kavandatav Haapsalu tööstusala (märgistatud punasega).[/caption] Haapsalu linn plaanib rajada Kastani kortermajadest teisele poole raudteetammi Tööstuse tänavale 19 hektari suuruse tööstusala. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul oli linnal seni tööstusala Uuemõisas, kuid seal on kõik krundid praeguseks ettevõtjatele müüdud. Nüüd on linnal tootmisalad otsa saanud, kuid huvi nende vastu on jätkuvalt. Näiteks on tootmisalade vastu huvi tundnud metalliettevõtted ja kruntide kohta uurinud kinnisvarafirmad. Kuigi ala asub elamurajooni vahetus läheduses, on see Rammu hinnangul tööstusalaks parim paik linnas, sest valdavalt on tuul alale linna poolt ja elanikke tööstusala segada ei tohiks.

[caption id="attachment_353959" align="alignnone" width="2000"] Helen Rammu. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu linnavolikogu andis reedel loa müüa kahel Haapsalu jäätmejaama kõrval asuval katastriüksusel hoonestusõiguse päikesejaama rajamiseks. Aselinnapea Helen Rammu sõnul on Haapsalu linnal Kiltsis neljast katastriüksusest koosnev kinnistu. Kahel neist katastriüksusest asub Läänemaa jäätmejaam, üks on suletud Läänemaa prügila ja neljas katastriüksus oli mõeldud jäätmejaama laiendamiseks. Laiendamisest aga Rammu sõnul asja ei saanud, sest omavalitsused valisid selle tee, et igaüks tegi oma jäätmejaama. „Seega seisab seal üks 1,25 ha suurune maaüksus kasutuseta,“ lisas Rammu. Teine vaba maatükk on 10,6 ha suurune Läänemaa suletud prügila.

[caption id="attachment_353453" align="alignnone" width="2000"] Presidendi endine suveresidents Paslepas on üks omal ajal kalda äärde ehitatud hoonetest, mis sulges ka kallasraja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neli riigikogu liiget esitasid novembri alguses seaduseelnõu, mis lubaks hooneid veele senisest lähemale ehitada. Eile saatis riigikogu nn randa ehitamise eelnõu prügikasti. Eelnõu esitajad soovisid praeguse, kuni 200 meetri kaugusele ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamist mererandades 20 meetrini. Veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ligemale kümnekordset vähendamist plaaniva eelnõu üle läks teisipäeval riigikogus tuliseks vaidluseks, hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu arutelu jätkus eile. EKRE ja sotsiaaldemokraatide ettepanek hääletada eelnõu menetlusest välja sai riigikoguliikmetelt piisava toetuse: eelnõu esimese lugemise tagasi lükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16. Üks eelnõu algatajatest, Lääne-, Hiiu ja Saaremaalt riigikokku valitud Heiki Kranich (RE) rõhutas eelnõu tutvustades, et selle peamine eesmärk on anda randa ehitamise asjus otsustus ja vastutus kohalikele omavalitsustele. „Arvan, et see oli ülepeakaela tehtud otsus ja kiirustades tehtud asja ei tohiks vastu võtta. Samas ei tohiks seda teemat ka laualt ära võtta,” arutles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu eile pärastlõunal, kui eelnõu arutelu riigikogus veel käis. „Minu arvates tuleks selline 20 meetri piirang siin, Läänemaal, isegi kõne alla, sest korduva üleujutuse ala ulatub meil kohati väga kaugele sisemaale,” lausus Rammu. Korduva üleujutuse ala, millest ehituskeeluvööndit arvestatakse, tähistab ühe meetri kõrgusjoont keskmisest merepinna tasemest.

[caption id="attachment_342924" align="alignnone" width="696"] Bürgermeistri holmi endisest piirivalvesadamast saab linnasadam. Urmas Lauri.[/caption] Reedel otsustas Haapsalu volikogu, et linn vahetab Bürgermeistri holmil 471 000 euro eest riigiga maid.

[caption id="attachment_334927" align="alignnone" width="1315"] Haapsalu linn ja RKAS on alustanud maade vahetamist Bürgermeistri holmil: fotol sinise ala vastu tahab Haapsalu saada kollasega tähistatud sadama- ja roheala. Roosa ala jääb edasi RKASile. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linn ja Riigi Kinnisvara aktsiaselts (RKAS) valmistavad ette maade vahetamist Bürgermeistri holmil. Kui vahetus teoks saab, on linnal võimalus rajada endise politsei- ja piirvalveameti sadama kohale linnasadam ja teha holmi tippu puhkeala.

[caption id="attachment_144804" align="alignnone" width="1181"] Haapsalu rekonstrueerib mitmel pool tänavavalgustuse. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu plaanib 16 paigas tänavavalgusteid rekonstrueerida. Rekonstrueerimisele lähevad valgustid raudteetammil, promenaadil, piiskopilinnuses, kultuurimaja ümbruses, mõlemal kalmistul, Paralepa suusaradadel, Rohukülas Koidu teel, Uuemõisas Ääsmäe–Haapsalu maanteel, Vabriku, Kajaka, Aiandi, Tehnika, Rohuküla sadama kergliiklusteel, Herjava külas.

[caption id="attachment_324988" align="alignnone" width="2000"] Haapsalul on olnud suur unistus saada üürimaja taga olev maa riigilt endale. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäevasel istungil nõustus valitsus müüma 22 100 euroga Haapsalule Niine tänava üürimaja kõrval asuvad krundid, Haapsalu ei teadnud aga otsusest reedel veel midagi. „Arvan, et nad annavad meile selle krundi,” ütles esimese hooga Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Kuuldes, et valitsus on otsustanud krundid müüa, ütles Sukles, et sel juhul linn ostab. „Me pole seda veel arutanud, aga arvan, et ostame selle ära,” ütles Sukles.

[caption id="attachment_324168" align="alignnone" width="2000"] Holmidel asuvale tühermaale kerkib spaahotell. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kunagise Haapsalu linnapea Hans Alveri lapselapselaps Kristjan Saar plaanib holmile ehitada 80-kohalise spaa, mis annaks tööd 40-50 inimesele. Saar täpsustas, et kuna spaahotelli rajamine on alles algusjärgus, siis on veel vara kindel olla, et hoone just sellisel kujul ja mahus valmib. Valminud on spaa esialgne eskiis ja praegu on käsil detailplaneeringu koostamine. Spaahotelli detailplaneeringu jaoks on vaja muuta linna üldplaneeringut, sest praegu on aadressil Holmi kallas 20 detailplaneering hoopis korterelamule.

[caption id="attachment_274165" align="alignnone" width="2048"] Asuküla seltsimajast üle tee tuleb külaplats. Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linnavalitsus taotleb riigilt kahte Mägari külas asuvat maatükki enda omandisse, milleks põhimõtteline nõusolek on olemas.