12.8 C
Haapsalu
Neljapäev, 9. oktoober 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Helen Rammu

Silt: Helen Rammu

Riik pani kaks Läänemaa maalappi oksjonile

content/uploads/2023/01/IMG_8709.jpg"> Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Foto: arhiiv[/caption] Maa-ameti riigivarade võõrandamise nimekirjas on kaks Läänemaa maatükki, kohalik võim neid endale ei soovi. Märtsis alustas maa-amet riigivarade võõrandamisega, pakkudes müügiks ja rendile 144 riigimaad. Nende hulgas on ka kaks Läänemaa maatükki, millest üks asub Uuemõisas ja teine Martna kandis. Riigimaade haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro sõnul analüüsib amet, milliseid riigimaid on otstarbekaid müüa eraomandisse ja milliseid säilitada riigi maareservina. Riigimaade müümise eesmärk on anda kasutusse maid, mida riik oma ülesannete täitmiseks ei kasuta ja mis ei kuulu maareservi.

Haapsalu korraldab ringi Kastani ja Lihula maantee liikluse

Haapsalu linnavalitsus plaanib ümber projekteerida Kastani tänava ja Lihula maantee liiklussõlme, millega muutub senine liikluskorraldus.

Haapsalu keskkonnaspetsialistina alustas Briti Klimberg

Esmaspäevast alustas Haapsalu linnavalitsuses keskkonnaspetsialistina tööd Briti Klimberg. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul laekus konkursile kaks avaldust, Klimberg oli ainus nõutava keskkonnaharidusega kandidaat.

Haapsalu linnavalitsus on kimpus uute töötajate leidmisega

[caption id="attachment_287161" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnavalitsus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Neli Haapsalu linnavalitsuse töötajat on viimasel ajal esitanud lahkumisavalduse, kolme asemele otsib linnavalitsus uusi töötajaid, kuid ei leia. Viimaseid päevi on tööl linnavara spetsialist Madis Raudsepp, kes asub tööle Läänemaa haigla haldusjuhina. Keskkonnaspetsialist Sandra Gaškov läheb lapsehoolduspuhkusele, lahkumisavalduse on esitanud suvel ametisse asunud planeeringuspetsialist Mikk Mutso ja kaks aastat ametis olnud linnaarhitekt Maarja Toomemäe. „Meil on verevahetus,” ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu.

Madis Kallas: Paralepa metsa kohaliku kaitse alla võtmine on tervitatav

[caption id="attachment_386492" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Foto: arhiiv[/caption] Keskkonnaminister Madis Kallas kiidab Haapsalu linnavalitsuse soovi üldplaneeringuga Paralepa mets kohaliku kaitse alla võtta ja kaitseala laiendada. Plaani mets kohaliku kaitse alla võtta ja kaitstavat ala laiendada tutvustas Haapsalu aselinnapea Helen Rammu reedel Haapsalut külastanud ministrile.

Riigilt kinnistute saamine venib

[caption id="attachment_386322" align="alignnone" width="2000"] Sõjaväelinnaku hooned lammutati juba kümme aastat tagasi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Riigilt üle kümne aasta Haapsalu linnale küsitud Kiltsi tööstusala võib lõpuks linna omandisse saada. „Sõltub hinnast,” ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Tema sõnul on linnavalitsusel lootus see riigilt saada poole turuhinnaga, kuid maa hinnad on tõusnud. Milliseks turuhind kujuneb, Rammu ennustada ei osanud. „See võib jääda ikkagi liiga kalliks, sest maad on palju,” ütles Rammu. „Oleme seda ise väärtustanud.” Nimelt on omavalitsus alale teinud planeeringu ja sealt hooneid lammutanud, mis tõstnud ala hinda.

Halduskohus tühistas Valgevälja lageraied

[caption id="attachment_380722" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juhi Kätlin Tamme sõnul on kohtus saavutatud võit tähtis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeval tühistas Tallinna halduskohus pärast ligi aasta kestnud menetlust kümme Valgevälja metsateatist ehk raieluba. Mullu 9. novembril esitas RMK Valgevälja metsa kümme teatist sooviga teha lageraie enam kui 7,6 hektaril. MTÜ Roheline Läänemaa kaebas otsuse 15. novembril Tallinna halduskohtusse. Tamme sõnul oli kohtusse pöördumiseks mitu põhjust: raied olid vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, hindamata oli jäänud keskkonnamõju ja MTÜ leidis, et nii RMK kui ka keskkonnaameti elanike ja raiet puudutavate inimeste kaasamine on puudulik. Keskkonnaamet ja RMK kaebusega ei nõustunud ja soovisid kohtus, et see jääks täielikult rahuldamata. Kohus nõustus kõigi MTÜ Roheline Läänemaa kaebustega. „Võit on meie jaoks väga tähtis, kuigi keskkonnaamet võib otsuse edasi kaevata,” ütles MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm Lääne Elule.

Haapsalu hakkab Bürgermeistri holmi planeerima

[caption id="attachment_380669" align="alignnone" width="696"] Aastakümneid piirivalve ja politsei valduses olnud sadamast Bürgermeistri holmil saab nüüd linnasadam. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linn on algatamas Bürgermeistri holmi detailplaneeringut, mis käsitleb tervet poolsaart. Detailplaneeringu saab ka sadamaala poolsaare paremal kaldal. Selle vastu tunnevad huvi purjespordikool, puulaevaselts, vabatahtlikud merepäästjad ja need, kelle alustel praegu Haapsalu sadamates veel kaikohta pole.

Saue tänava arendus ei saanud projekteerimistingimusi

[caption id="attachment_365076" align="alignnone" width="2000"] Saue tänav 9/9a kinnistu omanikul on suured plaanid – ehitada juurde kortereid ning suurendada abihoonet, mis aga naabritele sugugi ei meeldi. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu linnavalitsus keeldus andmast Saue 9/9a arendusele projekteerimistingimusi ja soovitas omanikul taotleda hoopis detailplaneeringu algatamist. Peeter Palusaar tahtis Saue 9/9a krundil renoveerida ja laiendada kuue korteriga elamu ja majandushoone ning püstitada uue abihoone. Krundi piirinaabrid polnud aga sellega nõus, pidades kavandatud hooneid liiga suurteks ja hoovimaja püstitamist kodutänava miljööd muutvaks.

Maa uus hindamine lõi kõige valusamini põllumehi ja metsaomanikke

[caption id="attachment_380356" align="alignnone" width="2000"] Põllumees Hardi Rehkalti sõnul tuleb maksutõus valel ajal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädala alguses selgus Eesti maa uus hind, Läänemaal on maa hind tõusnud keskmiselt 7,4 korda. Uue maa hinna järgi arvestatakse ülejärgmisel aastal uued maamaksumäärad ja -hinnad. Maamaksust on vabastatud kõik, kellel on asulates kuni 1500 m² ja asulatest väljas kuni kaks hektarit kodualust maad. Maamaks ei saa tõusta rohkem kui kümme protsenti aastas. Seetõttu puudutab maa uus hind eelkõige mitme kinnisvara omanikke, suuremate kruntidega koduomanikke, põllumehi ja metsaomanikke.