Silt: heikki pauts
2
Ahli kalme üllatas leiurikkusega
[caption id="attachment_406712" align="alignnone" width="2000"]
Arheoloog Heikki Pauts tutvustas laupäeval kogukonnapäevale tulnutele sellesuviseid leide Ahli kalmest. Foto: Mihkel Tammet[/caption]
Kuu aega kestnud arheoloogilised uuringud Ahli (Kolu) kalmel tõid päevavalgele üle 400 leiu, keraamikat ja mitu kilo põletatud luid. Kalmeala ise osutus aga seni arvatust suuremaks.
Kalme varaseima leiu, väikese võrdkülgse sõle 6. sajandi esimesest poolest, leidis aga hoopis 8aastane koolipoiss Aaron Kaarlep, kellele see laupäeval arheoloogide korraldatud kogukonnapäeval mulla sõelumist proovides sõelale jäi.
„Sõlg on seni leitud esemetest kõige varasem ja nihutab kalme kasutamise aega veel 100 aastat varasemaks,” ütles Ahli arheoloogilist uurimist juhtinud arheoloog Heikki Pauts. Tema sõnul on leitud sõlg soomepärane. „Päris haruldane leid Eesti kalmetest,” ütles Pauts. Senised varasemad leiud Ahlist olid 7. sajandist ja leitud 1986. aastal, mil kalmet esimest korda uuriti.
Arheoloog Heikki Pauts tutvustas laupäeval kogukonnapäevale tulnutele sellesuviseid leide Ahli kalmest. Foto: Mihkel Tammet[/caption]
Kuu aega kestnud arheoloogilised uuringud Ahli (Kolu) kalmel tõid päevavalgele üle 400 leiu, keraamikat ja mitu kilo põletatud luid. Kalmeala ise osutus aga seni arvatust suuremaks.
Kalme varaseima leiu, väikese võrdkülgse sõle 6. sajandi esimesest poolest, leidis aga hoopis 8aastane koolipoiss Aaron Kaarlep, kellele see laupäeval arheoloogide korraldatud kogukonnapäeval mulla sõelumist proovides sõelale jäi.
„Sõlg on seni leitud esemetest kõige varasem ja nihutab kalme kasutamise aega veel 100 aastat varasemaks,” ütles Ahli arheoloogilist uurimist juhtinud arheoloog Heikki Pauts. Tema sõnul on leitud sõlg soomepärane. „Päris haruldane leid Eesti kalmetest,” ütles Pauts. Senised varasemad leiud Ahlist olid 7. sajandist ja leitud 1986. aastal, mil kalmet esimest korda uuriti.
Ahli muinaskalme ei väsi üllatamast
content/uploads/2023/07/Arheoloogid-Ahlis_Kaire-9-Heikki-Pauts.jpeg">
Kaevamisi juhtiva Heikki Pautsi sõnul on sel aastal arheoloogide peamine töövahend sõel, millega vanu mullahunnikud läbi sõelutakse. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teist nädalat uurivad arheoloogid Haapsalu külje all asuvat Ahli kivikalmet, mida esimest korda kaevati 37 aastat tagasi.
Seekordsetel kaevamistel ei näe tavapärast muinaskalme uurimisel avanevat pilti, kus arheoloogid kühvlitega kiht kihi haaval maapinda uurivad, vaid kalmekohal on üles seatud neli suurt sõela, millega mulda läbi sõelutakse. Kaevamisi juhatava arheoloogi Heikki Pautsi sõnul on tänavu arheoloogide põhitöö Ahlis 1986. aasta kaevamistel kokku kuhjatud mullahunnikute läbi sõelumine.
Kaevamisi juhtiva Heikki Pautsi sõnul on sel aastal arheoloogide peamine töövahend sõel, millega vanu mullahunnikud läbi sõelutakse. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teist nädalat uurivad arheoloogid Haapsalu külje all asuvat Ahli kivikalmet, mida esimest korda kaevati 37 aastat tagasi.
Seekordsetel kaevamistel ei näe tavapärast muinaskalme uurimisel avanevat pilti, kus arheoloogid kühvlitega kiht kihi haaval maapinda uurivad, vaid kalmekohal on üles seatud neli suurt sõela, millega mulda läbi sõelutakse. Kaevamisi juhatava arheoloogi Heikki Pautsi sõnul on tänavu arheoloogide põhitöö Ahlis 1986. aasta kaevamistel kokku kuhjatud mullahunnikute läbi sõelumine.