Silt: Haapsalu raudteejaam
Poola suursaadik avas tippkunstniku näituse
[caption id="attachment_455093" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raudteejaamas avatud näitus. Foto: Aivar Õepa[/caption]
Poola suursaadik Artur Orzechowski avas reede õhtul Haapsalu raudteejaamas kuulsa raamatuillustraatori Joanna Concejo piltide näituse „M nagu meri”.
Concejo näitusel on eksponeeritud visandeid ja valminud illustratsioone 2021. aastal ilmunud näitusega sama nime kandvast raamatust (poola keeles „M jak morze”), aga ka illustratsioon Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud Olga Tokarczuki
Haapsalu raudteejaamas avatud näitus. Foto: Aivar Õepa[/caption]
Poola suursaadik Artur Orzechowski avas reede õhtul Haapsalu raudteejaamas kuulsa raamatuillustraatori Joanna Concejo piltide näituse „M nagu meri”.
Concejo näitusel on eksponeeritud visandeid ja valminud illustratsioone 2021. aastal ilmunud näitusega sama nime kandvast raamatust (poola keeles „M jak morze”), aga ka illustratsioon Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud Olga Tokarczuki 
Galerii: raudteejaama perroon kirjutas ennast taas ajalukku
[gallery ids="453559,453560,453561,453562,453563,453564,453565,453566,453567,453568,453569,453570,453572,453573,453574,453575,453576,453577,453578,453579,453580,453581,453582,453583,453584,453585,453586,453587,453588,453589,453590,453591,453592,453593,453594,453595,453596,453597,453598,453599,453600,453601,453602,453603,453604,453605,453606,453607,453608,453609,453610,453611,453612,453613,453614,453615,453616,453617,453618,453619,453620,453621,453622,453623"]
Esmamulje „Viimase vaba suve” kontrolletendusest 11. juulil jäi veidi hüplikuks, kuigi lavastaja käekiri oli selgelt väljaloetav.
Jaamaülem murrab keset perrooni asuval laual habrast neiukest, kelle pea ripub üle laua ääre ja kelle suured süütud silmad kisendavad ahastavalt publiku poole.
„Enne võtsime Eestimaa rootslaste käest ära, nüüd võtan mina sinu,” pressib vägistaja kähinal ja kanges eesti keeles läbi hammaste. Ta on neiul kõrist haaranud, tema jalad üles rebinud ja
Galerii: Haapsalu raudteejaamas algasid suvelavastuse proovid
[gallery ids="452484,452445,452489,452447,452446,452448,452449,452450,452451,452452,452453,452454,452455,452456,452457,452458,452459,452460,452461,452462,452463,452464,452465,452466,452467,452468,452469,452470,452471,452472,452473,452474,452476,452477,452479,452480,452481,452482,452485,452486,452488"]
Niisugusel laval nagu 28 meetri pikkuseks mõõdetud perroonilõik ei ole puhvetipidaja Todermani rollis üles astuv Helgi Sallo mitte kunagi mänginud.
„Nii pikal laval olen esimest korda,” kinnitab Sallo ja heidab pilgu kinganinadele. „Õnneks on jalanõud mugavad.”
Proua Todermani roll Sallole meeldib – tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud naine – ja tükk „Viimane vaba suvi” ise ka. „Kõik see, mis inimesega toimub, kui ta peab pöördelisel ajal valiku tegema,” ütleb ta.
Puhvetipidaja proua Toderman on võõrustanud riigivanem Pätsi, kes tuli Haapsallu mudaravilat avama. Oli sel alles isu! Sõi pirukavaagna tühjaks! Puhvetit on ta p
Galerii: Haapsalu raudteejaamas seoti küüditatutele mälestuslinte
[gallery ids="450847,450848,450860,450843,450846,450844,450845,450842,450849,450850,450851,450852,450853,450854,450855,450856,450857,450861,450862,450858,450859,450863,450864,450865,450866,450867"]
Naiskodukaitse Lääne ringkonna eestvedamisel seoti reede õhtul Haapsalu raudteejaamas juuniküüditatutele mälestuslinte. Naiskodukaitsjatel aitasid linte siduda kaks noort kotkast ja ka Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning EELK Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe.
Laupäeval, 14. juunil lehvivad taas mustad ja valged leinalindid raudteejaamade perroonidel üle Eesti, mälestamaks neid, kelle senised elud katkestas 1941. aasta juuniküüditamine. Tänavune naiskodukaitse vaikiv mälestusüritus „Ma ei unusta Sind!“ keskendub küüditatud poiste ja noormeest
„Õnne 13” punt toob raudteejaama lavastuse
[caption id="attachment_444411" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raudteejaam. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Suvel muutub Haapsalu raudteejaama väligalerii esimest korda teatrisaaliks, kus näeb kümnel korral sellest pa
Haapsalu raudteejaam. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Suvel muutub Haapsalu raudteejaama väligalerii esimest korda teatrisaaliks, kus näeb kümnel korral sellest pa
Näitus ajast, kui kirjad liikusid mööda raudteed
[caption id="attachment_413697" align="alignnone" width="1920"] Kollektsionäär Oliver Hanschmidti kogus on ligi poolteist tuhat postivaguni templiga saadetist. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Et raudteel on liikunud inimesed, kaup ja postikotid, on kõigile mõistetav, aga et rongides on olnud ka postivagunid, mis täitsid liikuva postkontori ülesandeid, teatakse vähem.
Just eestiaegsetest postivagunitest ja nende templitest kõneleb näitus, mis vähemalt selle aasta lõpuni Haapsalu raudteejaama ootesaalis näha on. Näitusel ja teisipäeval raudteejaamas esitletud samal teemal kirjutatud raamatus olevad postivagunite templid pärinevad kollektsionäär Oliver Hanschmidti kogust.
Näitus ja raamat on ingliskeelsed. „Eestikeelsega ei saaks kusagil maailmas käia,” ütles Hanschmidt. Ta selgitas, et kui tahaks filateelianäitusega maailmas ringi käia, peab see olema inglis- või saksakeelne.
Kollektsionäär Oliver Hanschmidti kogus on ligi poolteist tuhat postivaguni templiga saadetist. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Et raudteel on liikunud inimesed, kaup ja postikotid, on kõigile mõistetav, aga et rongides on olnud ka postivagunid, mis täitsid liikuva postkontori ülesandeid, teatakse vähem.
Just eestiaegsetest postivagunitest ja nende templitest kõneleb näitus, mis vähemalt selle aasta lõpuni Haapsalu raudteejaama ootesaalis näha on. Näitusel ja teisipäeval raudteejaamas esitletud samal teemal kirjutatud raamatus olevad postivagunite templid pärinevad kollektsionäär Oliver Hanschmidti kogust.
Näitus ja raamat on ingliskeelsed. „Eestikeelsega ei saaks kusagil maailmas käia,” ütles Hanschmidt. Ta selgitas, et kui tahaks filateelianäitusega maailmas ringi käia, peab see olema inglis- või saksakeelne. 
8
Nelja riigi koostööfilm ootab haapsallasi võtetele
[caption id="attachment_365502" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raudteejaam muutub 3. oktoobril lennujaama ootesaaliks. Foto arhiiv[/caption]
Haapsalus kahel päeval üles võetav film „Rootsi torpeedo“ maailmakuulsast Rootsi pikamaaujujast Sally Bauerist otsib haapsallasi, kes tahaksid osaleda ajakirjanike, sportlaste, Briti sõdurite või Londoni lennujaama reisijate rollis.
Haapsalu raudteejaam muutub 3. oktoobril lennujaama ootesaaliks. Foto arhiiv[/caption]
Haapsalus kahel päeval üles võetav film „Rootsi torpeedo“ maailmakuulsast Rootsi pikamaaujujast Sally Bauerist otsib haapsallasi, kes tahaksid osaleda ajakirjanike, sportlaste, Briti sõdurite või Londoni lennujaama reisijate rollis.
Raudteemuuseum saab uue eksponaadi
[caption id="attachment_394556" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Raudtee- ja sidemuuseumi kogu täieneb kolmapäeval uue eksponaadiga, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis.
Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Raudtee- ja sidemuuseumi kogu täieneb kolmapäeval uue eksponaadiga, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis. 
Raudteemuuseum taastas Saksa sõjaveduri
[gallery ids="379411,379412,379413,379414,379415,379416,379417,379418,379419,379420,379421,379422,379423,379424,379425,379426,379427,379428,379429"]
Fotod: Urmas Lauri
Haapsalu raudteemuuseumi uhkeim eksponaat on 1943. aastal ehitatud Saksa sõjavedur.
„Muuseumi andmetel on tegemist kõige vanema säilinud laiarööpmelise raudtee auruveduriga Eestis,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare.
Veel paarkümmend aastat tagasi kutsuti seda Hitleri veduriks, sest legendi järgi pidi see tooma Adolf Hitleri Venemaale pärast selle alistamist. Ka Vare on seda juttu kuulnud. „Tegelikult on see aga tüüpiline Saksa sõjavedur. 52. seeria vedur on lihtne ja odav, neid tehti kokku üle 6000,” ütles Vare.
Kuigi selliseid vedureid valmistati üsna palju, on neid tänapäevani üpris vähe säilinud. „Eestis neid rohkem ei ole,” nentis Vare. „Lätis on sama seeria vedur, kuid sellel on meie omaga võrreldes väikesed erinevused.”