Silt: Haapsalu pitsikeskus

[caption id="attachment_400479" align="alignnone" width="2000"] Põhikooli õpilased panid enda kootud Haapsalu pitsid näitusele. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu põhikooli näitusel „Koovad kõik“ pitsikeskuses on vaadata õpilaste ja õpetajate kootud Haapsalu sallid ja rätikud. Näituse kuraator on klassiõpetaja Liia Lees, kes samuti oma pitsid näitusele on toonud. Juba mõni aasta koovad Haapsalu pitse peale õpilaste, kellel see on käsitöötunni kavas, ka õpetajad.

[gallery td_gallery_title_input="koovad kõik_andra" ids="400485,400467,400469,400468,400470,400474,400471,400472,400473,400475,400476,400477,400478,400479,400480,400481,400482,400483,400484"] Näituse "Koovad kõik" avamine Pitsikeskuses. Fotod Andra Kirna. Teisipäeval avas Haapsalu põhikool Pitsikeskuse oma näituse „Koovad kõik“.

[gallery ids="377882,377884,377886,377888,377890,377892,377894,377896"] Andra Kirna fotod Pensionipõlve pidava Aneli Tohti jaoks on taaskasutus eluviis – seda, mida kõike vanadest teksadest, pitslinikutest või ajalehtedest teha annab, näitab ta Haapsalu pitsikeskuses avatud näitusel. „Olen nii nördinud, kui võetakse uus asi ja visatakse peaaegu kohe minema, võetakse jälle uus… no mida te laristate!“ arvas Toht. Taaskasutust on Toht omasõnul harjutanud kogu elu. „Nõukaajal teistmoodi ei saanudki,“ tõdes ta. Kõigepealt tegi Toht tükkideks ema vanad kleidid – alguses nukkude, hiljem enda jaoks. Praegu peab Toht üheks oma lemmikmaterjaliks teksat, ka sõbrad-tuttavad teavad, et vanad teksad tuleb talle tuua. Vanadest teksadest teeb Toht peaaegu kõike – mitte küll voodikatteid ja vaipu, mida neist enamasti armastatakse teha, vaid kleite, seelikuid, jakke, aga ka kotte ja ehteid.

[caption id="attachment_374897" align="alignnone" width="2000"] Kaidi-Käthlyn Reimann. Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu pitsikeskuses laupäeval avatud Kaidi-Käthlyn Reimanni näitus on oma värvide pillerkaarega nagu sissejuhatus saabuvasse sügisesse. „See on kõige erilisem näitus, mis meil on olnud,“ ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims näitust avades. „Tuled uksest sisse ja ei tea, mida vaadata, sest kõik köidab silma. Siin on nii palju värvi,“ ütles Sims. Simsil on õigus – värve Reimann armastab. Kollastele, roosadele ja sinistele kootud pitskleitidele lisab värvi roheline kummut ja sealsamas kõrval laual pooleliolev kollane ja punane sall.

[caption id="attachment_371919" align="alignnone" width="2000"] Nõiakirjas rätik on viimane, kus Helin Põldve kasutas ainult villaseid narmaid, edaspidi on neis alati ka siidmohääri. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäeval avati Haapsalu pitsikeskuses Helin Põldve originaalloomingu näitus „Kootud sonetid”. Näitusel on vaadata Põldve viimase viie aasta töö. Mõnda eksponeeritud rätikut nägid küll huvilised ka viimasel näitusel kolme aasta eest. Praegune on käsitöömeistri loomingu neljas väljapanek. Seekord saab imetleda kuutteist suurt rätti, lisaks mõnda salli ja kraed. Helin Põldve on üles kasvanud Arsi [Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars – toim.] tikkija lapselapsena, seega kõrgtasemel käsitöö sees juba lapsest saati. Oma sõnul on ta käsitööd teinud üle neljakümne aasta. „Varem tikkisin Lihula suuri tekke ja rahvarõivaid,” meenutas ta.

[caption id="attachment_354143" align="alignnone" width="2000"] Pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul on igal sokil oma lugu. Foto: Elen Freivald[/caption] Haapsalu pitsikeskus tähistab oma kaheksandat sünnipäeva näitusega „Saja suka-soki sadu“. Näituse idee hakkas pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul idanema läinud aastal Tartus eesti rahva muuseumis (ERM) toimunud Muhu sukanäituselt. „Kuulutasime Haapsalu käsitööseltsi naistele siis välja, et aasta on aega sokke kududa,“ ütles käsitööseltsi juhatuse liige Merle Saulep. Simsi sõnul on juba aastaid olnud pitsikeskuses traditsioon, et veebruar on käsitööseltsi kuu.

[caption id="attachment_347558" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu pitsikeskuse juht Mirje Sims laudlinaga, kuhu on sisse heegeldatud terve luuletus. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu pitsikeskuses on praegu vaadata esimesel Eesti põllumeeste seltsi näitusel 1886. aastal auhinna saanud suur heegeldatud laudlina. Pitsikeskuse näitus „Hingede aeg” on järelkaja kevadisele näitusele „Saatusest suurem – vanaema mälestuseks“, kus võis näha ajakirjanik Ene Pajula vanaema käsitööd.