Silt: Haapsalu pitsikeskus
Haapsalu linnavalitsus plaanib vanalinna sildistada
[caption id="attachment_441667" align="alignnone" width="1069"]
Haapsalu vanalinna kultuurikilomeetri algus. Vaade Mihkli pargile Karja tänavalt. Valgustusposti külge paigaldatakse kultuurikilomeetri infotahvel ja parki kultuurikilomeetri kaart. Kuvatõmmis kultuurikilomeetri lähteülesandest[/caption]
Haapsalu linnavalitsus kavatseb järgmisel aastal luua Okase muuseumist ja pitsikeskusest vanalinna poole kulgeva „kultuurikilomeetri”, mis toob vanalinna tänavad täis suuri silte.
Jaanuari volikogu istungil küsib linnavalitsus luba kasutada raha, mis kulub kultuurikilomeetril erinevate siltide paigaldamiseks. Eelnõu seletuskirja järgi kulub kultuurikilomeetri rajamiseks üle 52 600 euro, mille eest paigaldatakse Haapsallu 44 silti ja viis vedrukiike.
Linnavalitsus küsib luba omaosaluse, 21 000 euro kasutamiseks. Ülejäänud summa tahab linnavalitsus taotleda riigilt koos ligi miljon eurot maksma mineva pitsikesku
Haapsalu vanalinna kultuurikilomeetri algus. Vaade Mihkli pargile Karja tänavalt. Valgustusposti külge paigaldatakse kultuurikilomeetri infotahvel ja parki kultuurikilomeetri kaart. Kuvatõmmis kultuurikilomeetri lähteülesandest[/caption]
Haapsalu linnavalitsus kavatseb järgmisel aastal luua Okase muuseumist ja pitsikeskusest vanalinna poole kulgeva „kultuurikilomeetri”, mis toob vanalinna tänavad täis suuri silte.
Jaanuari volikogu istungil küsib linnavalitsus luba kasutada raha, mis kulub kultuurikilomeetril erinevate siltide paigaldamiseks. Eelnõu seletuskirja järgi kulub kultuurikilomeetri rajamiseks üle 52 600 euro, mille eest paigaldatakse Haapsallu 44 silti ja viis vedrukiike.
Linnavalitsus küsib luba omaosaluse, 21 000 euro kasutamiseks. Ülejäänud summa tahab linnavalitsus taotleda riigilt koos ligi miljon eurot maksma mineva pitsikesku
Pitsikeskuse aknaid ehivad muinasjutud
[caption id="attachment_439462" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskuse iga aken jutustab ühe muinasloo. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu käsitööseltsi liikmed valisid välja viis muinasjuttu ja kaunistasid lugude ainetel pitsikeskuse aknad.
„Kui hakkasime mõtlema, mis jõuluakendest saab, siis ei olnud muud mõtet kui muinasjutud,” ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Pitsikeskuse 2025. aasta kalender nimelt on muinasjutu teemal: Haapsalu salli on end mähkinud Punamütsike, Tuhkatriinu, Lumivalgeke jt.
Käsitööseltsi liikmed valisid sealt loo ja kujundasid muinasjutuaknad. „Kui naised küsisid, kuidas teha, siis andsin nõu, et markeerige. Tervet lugu ju aknale pan
Haapsalu pitsikeskuse iga aken jutustab ühe muinasloo. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu käsitööseltsi liikmed valisid välja viis muinasjuttu ja kaunistasid lugude ainetel pitsikeskuse aknad.
„Kui hakkasime mõtlema, mis jõuluakendest saab, siis ei olnud muud mõtet kui muinasjutud,” ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Pitsikeskuse 2025. aasta kalender nimelt on muinasjutu teemal: Haapsalu salli on end mähkinud Punamütsike, Tuhkatriinu, Lumivalgeke jt.
Käsitööseltsi liikmed valisid sealt loo ja kujundasid muinasjutuaknad. „Kui naised küsisid, kuidas teha, siis andsin nõu, et markeerige. Tervet lugu ju aknale pan
30
Haapsalu tahab kultuurikilomeetrit
[caption id="attachment_420555" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib koos pitsikeskuse remondiga rajada selle juurest algava ja mööda Karja tänavat Lossiplatsini kulgeva kultuurikilomeetri.
„Töös on alles ideede arendamine ja midagi konkreetset pole,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Eelmisel kuul vastu võetud Haapsalu arengukavva on aga kultuurikilomeetri idee sisse kirjutatud plaaniga hakata seda rajama juba järgmisel aastal.
Idee järgi muutub pitsikeskus koos Okase muuseumiga kultuuriväravaks. Parbuse sõnul ei ole kultuurivärav mitte üle tänava kõikuv füüsiline värav, vaid olemasolevatele tänavavalgustuspostidele on plaanis panna sildid, mis ütlevad, et siit algab kultuurikilomeeter ja mida see endas
Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib koos pitsikeskuse remondiga rajada selle juurest algava ja mööda Karja tänavat Lossiplatsini kulgeva kultuurikilomeetri.
„Töös on alles ideede arendamine ja midagi konkreetset pole,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Eelmisel kuul vastu võetud Haapsalu arengukavva on aga kultuurikilomeetri idee sisse kirjutatud plaaniga hakata seda rajama juba järgmisel aastal.
Idee järgi muutub pitsikeskus koos Okase muuseumiga kultuuriväravaks. Parbuse sõnul ei ole kultuurivärav mitte üle tänava kõikuv füüsiline värav, vaid olemasolevatele tänavavalgustuspostidele on plaanis panna sildid, mis ütlevad, et siit algab kultuurikilomeeter ja mida see endas
Hiina naised laotavad Haapsalu pitsi üle maailma laiali
[caption id="attachment_437811" align="alignnone" width="1920"]
Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption]
Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen.
Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha.
See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.”
Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks
Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption]
Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen.
Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha.
See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.”
Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks
Pitsikeskus tegi teistmoodi näituse
[gallery ids="436254,436256,436257,436255,436258,436259,436260,436261,436262,436263,436264,436265"]
„Teeme veel ühe pitsi” ja „Mis teil viga, kogu aeg on pits ees” on laused, mida Haapsalu pitsikeskuses koos käivad käistöönaised on pidanud külastajatelt kuulma kümneid, kui mitte sadu kordi.
Nüüd võtsid naised kätte ja tegid pitsidest näituse. Mitte neist, mis sünnivad naiste endi nobedate näppude all, vaid alanud viinakuu kohaselt viinapitsidest.
Haapsalu pitsikeskus pani oksjonile harulduse
Haapsalu pitskeskus pani täna pärastlõunal alghinnaga 150 eurot enampakkumisele „Haapsalu salli“ raamatu, mille autorid on haapsallased Siiri Reimann ja Aime Edasi.
Esimene, kes pitsikeskuse Facebooki lehel välja kuulutatud oksjonil oli nõus teose alghinnaga ära ostma, oli salliraamatu ühe autori ja sallikuduja Aime Edasi lapselaps.
Oksjon lõpeb homme kell 16. 
Galerii: Haapsalu pitsipäeva kudumisvõistluse võit läks Otepääle
[gallery ids="432676,432677,432678,432679,432680,432681,432682,432683,432684,432685,432686,432687,432688,432689,432690,432691,432692,432693,432694,432695,432696,432697,432698,432699,432700,432701,432702,432703,432704,432705,432706,432707,432708,432709,432710,432711,432712,432713,432714,432715,432716,432717,432718,432719,432720,432721,432722,432723,432724,432725,432726,432727,432728,432729,432730,432731,432732,432733,432734,432735,432736,432737,432738,432739,432740,432741,432743,432744,432745,432746,432747,432748,432749"]
Haapsalu 13. pitsipäeva kudumisvõistluse võitis Otepääl elav Merli Taukar, kes on Haapsalu salli kudumisega tegelenud kümmekond aastat.
„Õppisin Haapsalu salli kudumise iseseisvalt selgeks, sest mulle lihtsalt nii kohutavalt meeldis see,” ütles Taukar, kes tegelikult on õppinud eesti keelt, kuid sai ühel hetkel aru, et tahaks hoopis midagi kätega teha. Nüüd on ta omandanud viienda taseme pitsimeistri eriala. Nüüd plaanibki ta hakata leiba teemina elukutselise käsitöölisena. Taukar niplispitsist ehteid, kuid kinnitas, et tegeleb edasi ka Haapsalu salliga, sest see lihtsalt on tema suur lemmik.
Pitsikeskus ootab turismiinfo jagamiseks koolitust ja palka
[caption id="attachment_430240" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul tunnevad käsitöönaised eelkõige puudust koolitusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Turismiinfokeskuse viimine pitsikeskusesse kevadel viskas käsitöönaised tundmatus kohas vette: nad peavad leidma vastuseid küsimustele nii Läänemaa kui ka teiste maakondade kohta.
Pitsikeskuse juht Mirje Sims ütles, et kõige rohkem tunnevad nad puudust just koolitusest, mida enne kolimist lubati, kuid mida siiani pole olnud. Alguses küll kiire juhendamine oli, kuid piisav koolitus see pitsikeskuse naiste hinnangul ei olnud.
Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa kinnitas, et põhjalikum koolitus on veel tulemas.
Haapsalu pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul tunnevad käsitöönaised eelkõige puudust koolitusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Turismiinfokeskuse viimine pitsikeskusesse kevadel viskas käsitöönaised tundmatus kohas vette: nad peavad leidma vastuseid küsimustele nii Läänemaa kui ka teiste maakondade kohta.
Pitsikeskuse juht Mirje Sims ütles, et kõige rohkem tunnevad nad puudust just koolitusest, mida enne kolimist lubati, kuid mida siiani pole olnud. Alguses küll kiire juhendamine oli, kuid piisav koolitus see pitsikeskuse naiste hinnangul ei olnud.
Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa kinnitas, et põhjalikum koolitus on veel tulemas. 
Juhtkiri: läks nagu ikka
Haapsalu linnal oli plaan toetuse abil remontida pitsikeskus. Omaosalus remondiks oli kavas saada turismiinfokeskuse maja müügist ja kolida selle tegevus pitsikeskusesse. Läks aga nagu ikka: idee oli üllas, aga kukkus välja teisiti. Ei saadud pitsikeskuse maja remondiks raha, turismiinfokeskuse maja müük esimesel katsel ei õnnestunud ja pitsikeskuse naised pidi hakkama turismiinfot jagama selleks koolitust saamata.