Silt: Haapsalu pitsikeskus
Pitsikeskus pani välja „Mõmmi ja aabitsa” nukud
[caption id="attachment_450257" align="alignnone" width="1920"]
Gunta Randla nukke näeb Haapsalu pitsikeskuses. Foto: Merle Saulep[/caption]
Teatri- ja telekunstniku Gunta Randla legendaarseid nukke Karu-Katit ja Karu-Matit, Rebase-Reinu ja Jänku-Jutat näeb Haapsalu pitsikeskuses kuu lõpuni.
Randla ise oli eile teel Haapsallu etendusele Elin Toonast ja lubas samal päeval pitsikeskuses avatud väljapaneku enne teatriskäiku oma silmaga üle vaadata. „Mul on tund aega, jooksen sinna ja üle tee Okase muuseumisse Mari Roosvaldi näitusele,” ütles Randla Lääne Elule.
1970. ja 1990. aastatel ETV eetris olnud „Mõmmi
Gunta Randla nukke näeb Haapsalu pitsikeskuses. Foto: Merle Saulep[/caption]
Teatri- ja telekunstniku Gunta Randla legendaarseid nukke Karu-Katit ja Karu-Matit, Rebase-Reinu ja Jänku-Jutat näeb Haapsalu pitsikeskuses kuu lõpuni.
Randla ise oli eile teel Haapsallu etendusele Elin Toonast ja lubas samal päeval pitsikeskuses avatud väljapaneku enne teatriskäiku oma silmaga üle vaadata. „Mul on tund aega, jooksen sinna ja üle tee Okase muuseumisse Mari Roosvaldi näitusele,” ütles Randla Lääne Elule.
1970. ja 1990. aastatel ETV eetris olnud „Mõmmi
Haapsalu pitsikeskus näitab õpilaste näputööd
[gallery ids="448538,448539,448540,448541,448542,448543"]
Haapsalu põhikooli 4.–9. klassi õpilased ja õpetajad panid pitsikeskusesse välja oma käsitöö õrnadest Haapsalu sallidest heegeldatud loomade ja hiigelsokkideni.
Haapsalu põhikooli käsitööõpetaja Siiri Reimanni sõnul on näituse tööd põhiliselt õpilastelt, aga natuke ka õpetajatelt. Vaadata on sel kooliaastal valminud esemed: õmmeldud, kootud, heegeldatud ja köidetud.
Näitus „Kõik loevad” lähtub Reimanni sõnul põhimõttest, et tähtis on iga piste, iga silmus ja iga kätepaar. „Me ei valinud nii, et üks töö kõlbab ja teine ei kõlba,” märkis Reimann. „Iga sokike ei pea olema nagu professionaalse käsitöölise kootud.”
Haapsalu pitsikeskuse perenaise Mirje Simsi sõnul on näitus juba äratanud turistide tähelepanu: astutakse sisse ja imestatakse, et haapsallased teevad nii kaunist käsitööd. „Ja et lapsed ka,” ütles Sims. „Mulle on juba öeldud, et Haapsalu on tõeline käsitöölinn, seda on juba laste töödest näha.”
Muidugi leidub pitsikeskuses näitusel terve hulk Haapsalu salle. „See rõõmustab mind eriti,” märkis Sims. „Nad on k
Haapsalu pitsikeskus sai rahastuse
[caption id="attachment_420555" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisel katsel õnnestus Haapsalu linnavalitsusel saada toetust pitsikeskuse hoone remondiks maksimummääras.
Haapsalu arendusspetsialisti Ülla Parase sõnul ei taotletud raha mitte ainult pitsikeskuse maja remondiks, vaid see oli osa suuremast projektist: lisaks ühe hoone remondile luuakse Haapsalu vanalinna ka kultuurikilomeeter ja täiendatakse Mihkli pargi mänguväljakut.
Eeldatavasti läheb projekt maksma veidi üle miljoni euro, millest toetust saadakse 60 protsendi ulatuses. Haapsalu linnavalitsus sai projektiks toetust veidi üle 632 000 euro, mis oli ühtlasi ka ühe projekti toetamise maksimumsumma. „Juhul, kui projekt läheb vähem maksma kui planeeritud, siis läheb toetus väiksemaks,” ütles Paras.
Linna omafinantseering on eeldatavasti üle 421 000 euro, mida on siiani soovitud katta Karja 15 asuva endise turismiinfokeskus müügiga. Aasta jooksul pole linnavalitsuse
Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisel katsel õnnestus Haapsalu linnavalitsusel saada toetust pitsikeskuse hoone remondiks maksimummääras.
Haapsalu arendusspetsialisti Ülla Parase sõnul ei taotletud raha mitte ainult pitsikeskuse maja remondiks, vaid see oli osa suuremast projektist: lisaks ühe hoone remondile luuakse Haapsalu vanalinna ka kultuurikilomeeter ja täiendatakse Mihkli pargi mänguväljakut.
Eeldatavasti läheb projekt maksma veidi üle miljoni euro, millest toetust saadakse 60 protsendi ulatuses. Haapsalu linnavalitsus sai projektiks toetust veidi üle 632 000 euro, mis oli ühtlasi ka ühe projekti toetamise maksimumsumma. „Juhul, kui projekt läheb vähem maksma kui planeeritud, siis läheb toetus väiksemaks,” ütles Paras.
Linna omafinantseering on eeldatavasti üle 421 000 euro, mida on siiani soovitud katta Karja 15 asuva endise turismiinfokeskus müügiga. Aasta jooksul pole linnavalitsuse
Pitsikeskuses ootavad külalisi 31 kana
[gallery ids="446708,446709,446710"]
Veel järgmise nädala lõpuni saab Haapsalu pitsikeskuse vaadata käsitööseltsi kevadpühade näitust.
Vaadata on käsitööseltsi 22 liikme loodud 31 kaisukana. Näituse idee on pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi oma. „Meie tavapärane looming – Haapsalu sallid – on küll omaloomi
Haapsalu linnavalitsus plaanib vanalinna sildistada
[caption id="attachment_441667" align="alignnone" width="1069"]
Haapsalu vanalinna kultuurikilomeetri algus. Vaade Mihkli pargile Karja tänavalt. Valgustusposti külge paigaldatakse kultuurikilomeetri infotahvel ja parki kultuurikilomeetri kaart. Kuvatõmmis kultuurikilomeetri lähteülesandest[/caption]
Haapsalu linnavalitsus kavatseb järgmisel aastal luua Okase muuseumist ja pitsikeskusest vanalinna poole kulgeva „kultuurikilomeetri”, mis toob vanalinna tänavad täis suuri silte.
Jaanuari volikogu istungil küsib linnavalitsus luba kasutada raha, mis kulub kultuurikilomeetril erinevate siltide paigaldamiseks. Eelnõu seletuskirja järgi kulub kultuurikilomeetri rajamiseks üle 52 600 euro, mille eest paigaldatakse Haapsallu 44 silti ja viis vedrukiike.
Linnavalitsus küsib luba omaosaluse, 21 000 euro kasutamiseks. Ülejäänud summa tahab linnavalitsus taotleda riigilt koos ligi miljon eurot maksma mineva pitsikesku
Haapsalu vanalinna kultuurikilomeetri algus. Vaade Mihkli pargile Karja tänavalt. Valgustusposti külge paigaldatakse kultuurikilomeetri infotahvel ja parki kultuurikilomeetri kaart. Kuvatõmmis kultuurikilomeetri lähteülesandest[/caption]
Haapsalu linnavalitsus kavatseb järgmisel aastal luua Okase muuseumist ja pitsikeskusest vanalinna poole kulgeva „kultuurikilomeetri”, mis toob vanalinna tänavad täis suuri silte.
Jaanuari volikogu istungil küsib linnavalitsus luba kasutada raha, mis kulub kultuurikilomeetril erinevate siltide paigaldamiseks. Eelnõu seletuskirja järgi kulub kultuurikilomeetri rajamiseks üle 52 600 euro, mille eest paigaldatakse Haapsallu 44 silti ja viis vedrukiike.
Linnavalitsus küsib luba omaosaluse, 21 000 euro kasutamiseks. Ülejäänud summa tahab linnavalitsus taotleda riigilt koos ligi miljon eurot maksma mineva pitsikesku
Pitsikeskuse aknaid ehivad muinasjutud
[caption id="attachment_439462" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskuse iga aken jutustab ühe muinasloo. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu käsitööseltsi liikmed valisid välja viis muinasjuttu ja kaunistasid lugude ainetel pitsikeskuse aknad.
„Kui hakkasime mõtlema, mis jõuluakendest saab, siis ei olnud muud mõtet kui muinasjutud,” ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Pitsikeskuse 2025. aasta kalender nimelt on muinasjutu teemal: Haapsalu salli on end mähkinud Punamütsike, Tuhkatriinu, Lumivalgeke jt.
Käsitööseltsi liikmed valisid sealt loo ja kujundasid muinasjutuaknad. „Kui naised küsisid, kuidas teha, siis andsin nõu, et markeerige. Tervet lugu ju aknale pan
Haapsalu pitsikeskuse iga aken jutustab ühe muinasloo. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu käsitööseltsi liikmed valisid välja viis muinasjuttu ja kaunistasid lugude ainetel pitsikeskuse aknad.
„Kui hakkasime mõtlema, mis jõuluakendest saab, siis ei olnud muud mõtet kui muinasjutud,” ütles Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Pitsikeskuse 2025. aasta kalender nimelt on muinasjutu teemal: Haapsalu salli on end mähkinud Punamütsike, Tuhkatriinu, Lumivalgeke jt.
Käsitööseltsi liikmed valisid sealt loo ja kujundasid muinasjutuaknad. „Kui naised küsisid, kuidas teha, siis andsin nõu, et markeerige. Tervet lugu ju aknale pan
30
Haapsalu tahab kultuurikilomeetrit
[caption id="attachment_420555" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib koos pitsikeskuse remondiga rajada selle juurest algava ja mööda Karja tänavat Lossiplatsini kulgeva kultuurikilomeetri.
„Töös on alles ideede arendamine ja midagi konkreetset pole,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Eelmisel kuul vastu võetud Haapsalu arengukavva on aga kultuurikilomeetri idee sisse kirjutatud plaaniga hakata seda rajama juba järgmisel aastal.
Idee järgi muutub pitsikeskus koos Okase muuseumiga kultuuriväravaks. Parbuse sõnul ei ole kultuurivärav mitte üle tänava kõikuv füüsiline värav, vaid olemasolevatele tänavavalgustuspostidele on plaanis panna sildid, mis ütlevad, et siit algab kultuurikilomeeter ja mida see endas
Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib koos pitsikeskuse remondiga rajada selle juurest algava ja mööda Karja tänavat Lossiplatsini kulgeva kultuurikilomeetri.
„Töös on alles ideede arendamine ja midagi konkreetset pole,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Eelmisel kuul vastu võetud Haapsalu arengukavva on aga kultuurikilomeetri idee sisse kirjutatud plaaniga hakata seda rajama juba järgmisel aastal.
Idee järgi muutub pitsikeskus koos Okase muuseumiga kultuuriväravaks. Parbuse sõnul ei ole kultuurivärav mitte üle tänava kõikuv füüsiline värav, vaid olemasolevatele tänavavalgustuspostidele on plaanis panna sildid, mis ütlevad, et siit algab kultuurikilomeeter ja mida see endas
Hiina naised laotavad Haapsalu pitsi üle maailma laiali
[caption id="attachment_437811" align="alignnone" width="1920"]
Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption]
Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen.
Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha.
See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.”
Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks
Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption]
Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen.
Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha.
See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.”
Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks
Pitsikeskus tegi teistmoodi näituse
[gallery ids="436254,436256,436257,436255,436258,436259,436260,436261,436262,436263,436264,436265"]
„Teeme veel ühe pitsi” ja „Mis teil viga, kogu aeg on pits ees” on laused, mida Haapsalu pitsikeskuses koos käivad käistöönaised on pidanud külastajatelt kuulma kümneid, kui mitte sadu kordi.
Nüüd võtsid naised kätte ja tegid pitsidest näituse. Mitte neist, mis sünnivad naiste endi nobedate näppude all, vaid alanud viinakuu kohaselt viinapitsidest.
