Silt: Haapsalu kunstikool
Galerii: kunstikooli hoovigalerii avas hooaja Monet’ vesiroosidega
[gallery ids="470751,470749,470755,470752,470746,470750,470748,470747,470744,470745,470764,470756,470754,470753,470761,470758,470757,470760,470763,470759,470762,470739,470730,470731,470732,470733,470734,470735,470736,470737,470738,470740,470741,470742"]
Talveks suletud hoovigalerii avas hooaja Haapsalu kunstikooli ja Haapsalu frankofiilide ühingu koostöös valminud näitusega, mis on inspireeritud impressionismi rajaja prantsuse maalikunstniku Claude Monet’ loomingust.
Näitus „Monet’st inspireeritud vesiroosid” pakub täpselt seda, mida pealkirjas lubab: roosades, valgetes ja sinistes toonides, aga ka mustvalgeid vesiroose, meisterlikke ja vähem meisterlikke. Väljapanek koondab
Okase muuseumis kohtuvad kaunid kunstid
[caption id="attachment_470453" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu muusikakooli õpetaja Kadri Kelner toob Okase muusuemis kokku kolm kaunist kunsti: muusika, kunsti ja tantsu. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Mis juhtub, kui ühel õhtul kohtuvad muusika, kunst ja tants, saab teada neljapäeval Haapsalus Okase muuseumis. Igal juhul sünnib seal midagi enamat kui kontsert või näitus.
Haapsalu muusikakooli õpetaja Kadri Kelner on juba mitu aastat mõelnud, kuidas tuua koos tegutsema Haapsalu muusikakool, kunstikool ja tantsukool T-Stuudio.
„Tantsukool korraldab uhkeid kontserte ja muusikakoolilgi on ilusad kontserdid, kunstikoolil on näitused, aga need kõik on eraldi. Igaüks käib oma rad
Haapsalu liidab huvikoolid
[caption id="attachment_445230" align="alignnone" width="1920"] Liina Viiret juhib praegu nii kunsti- kui ka muusikakooli. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu volikogu otsustas liita kunsti- ja muusikakooli, mida juba praegu juhib sama direktor, kes on kummaski koolis tööl poole koormusega.
„See on loonud arusaama, et ühtne juhtimine toimib. On mõistlik viia see loogilise lõpuni, sest eraldi asutustena ei teki sünergiat nii palju, kui vaja oleks,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen volikogule.
Liidetud kool hakkaks kandma nime Haapsalu m
Selge ja läbipaistev otsustusprotsess on turvatunde küsimus
[caption id="attachment_424626" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kunstikool. Arhiiv[/caption]
Haapsalu linnavalitsuse plaan ühendada muusikakool ja kunstikool on saanud uue hoo. Avalikkusele öeldakse, et tegemist on administratiivse juhtimise kokkuviimisega ning et „väga väikeseid koole” ei ole mõistlik eraldi juhtimise all hoida. Samas kinnitatakse, et mõlema kooli identiteet jääb alles. Just nüüd tekivadki küsimused.
Muusikakool ei ole väikekool. Haapsalu muusikakoolis on sel õppeaastal 199 õpilast, lisaks täiskasvanud õppijad. Kool kuulub Eesti muusikakoolide liitu, kus see on 85 liikmeskooli hulgas õpilaste arvult 27. kohal (2025. aasta andmed). Haapsalu muusikakool on Läänemaa ainus muusikalist alusharidust pakkuv kool. Selle roll ei piirdu huviringiga – see on piirkondlik muusikahariduse kese. Kui sellise kooli kohta kasutatakse argumenti „väga väike kool”, siis tekib paratamatult tunne, et arutelu ei toetu täpsele pildile.
Veelgi enam – liitmise põhjendused on a
Haapsalu liidab kunsti- ja muusikakooli
[caption id="attachment_425870" align="alignnone" width="1280"] Haapsalu kunsti- ja muusikakoolil on juba praegu üks juht, Liina Viiret. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib uuest õppeaastast ühendada kunsti- ja muusikakooli, mida juba praegu juhib sama direktor.
Mullu kevadest juhib Haapsalu muusikakooli kunstikooli direktor Liina Viiret. Kui Viiret ametisse astus, ütles toonane linnavalitsus, et koole ühendama ei hakka, aga nüüd ütles linnapea Olavi Seisonen, et kahe kooli liitmine on protsessi loomulik jätk.
„Viime administratiivse juhtimise kokku. On ebaefektiivne väga väikesi koole eraldi juhtimise all hoida,” ütles Seisonen.
Liitmine pole Seisoneni sõnul veel kindel. „Volikokku viime kindlasti, aga oleneb, kuidas seal kulgeb, millised arutelud tekivad
Vändra kunstikool tuli Haapsalu omale külla
[caption id="attachment_457559" align="alignnone" width="1920"]
Andra Kirna foto.[/caption]
Vändra kunstikooli õpilased avasid teisipäeval näituse Haapsalu kunstikooli majagaleriis. Kuigi kohal ei olnud kaugeltki kõik Vändra kunstikooli lapsed, sai galerii pisikesi vändralasi tuubil täis.
Näitus keskendub loodusele. Lapsed on jäädvustanud karvaseid ja sulelisi, keda võib kohata metsas, õues, kodus või fantaasiamaailmas uperpallitamas.
Väljas on osa Vändra kunstikooli iga-aastasest suurest kevadnäitusest: joonistused, kollaažid, maalid ja kujud. Elukaid leidub igast ilma otsast, maa pealt ja veest: kalu ja paabulinde, papagoisid ja deegusid, sipelgaid ja herilasi, tiigreid ja sebrasid, kitsekesi ja vähke, aga ka mõni ürgne dinosaurus, konn-baleriin ja keraamiline põlevate silmadega kass-valg
Andra Kirna foto.[/caption]
Vändra kunstikooli õpilased avasid teisipäeval näituse Haapsalu kunstikooli majagaleriis. Kuigi kohal ei olnud kaugeltki kõik Vändra kunstikooli lapsed, sai galerii pisikesi vändralasi tuubil täis.
Näitus keskendub loodusele. Lapsed on jäädvustanud karvaseid ja sulelisi, keda võib kohata metsas, õues, kodus või fantaasiamaailmas uperpallitamas.
Väljas on osa Vändra kunstikooli iga-aastasest suurest kevadnäitusest: joonistused, kollaažid, maalid ja kujud. Elukaid leidub igast ilma otsast, maa pealt ja veest: kalu ja paabulinde, papagoisid ja deegusid, sipelgaid ja herilasi, tiigreid ja sebrasid, kitsekesi ja vähke, aga ka mõni ürgne dinosaurus, konn-baleriin ja keraamiline põlevate silmadega kass-valg
Uus näitus: värvide mäng Haapsalu kunstikooli keldrigaleriis
[gallery ids="456095,456094,456093,456092,456091,456090,456089,456088,456087"]
Kolmapäeval Haapsalu kunstikooli keldrigaleriis avatud Eve Merima heegeldatud rõivaste näitus „Lõngast loodud” on ehe tõestus, et kui kirg peale tuleb, tuleb sellele järele anda.
„Kohe tulevad pimedad sügisõhtud ja mida sa siis ikka muud teed, kui et paned telekast filmi mängima ja vaegnägijate subtiitrid ehk pealelugemise peale ning heegeldad,” rääkis igapäevaelus Viigi koolis kasvataja abina töötav Merima.
Niimoodi ongi sündinud näitusele jõudnud heegeldatud lappidest püksid-pluusid-kleidid-kampsunid-mütsid ja isegi saapad. Kõige uuem kampsun on nii värske, et sellele pole autor jõudnud veel nööpegi ette õmmelda.
Käsitööga on Merima omasõnul tegelnud juba varasest noorusest. Kust ta käsitööpisiku sai, ei tea naine isegi. „Ema mul käsitööd ei teinud, aga isapoolne vanaema tegi küll. Nii et võibolla lõid tema geenid välja.”
Ruudukeste
Maalinäitus räägib kunstniku unistuse lugu
[caption id="attachment_455157" align="alignnone" width="1920"]
Näitus "Ühe unistuse lugu". Foto: Aivar Õepa[/caption]
Haapsalu kunstikooli majagaleriis on avatud Kaire Mäe maalinäitus „Ühe unistuse lugu”.
Haapsalus sündinud ja üles kasvanud Kaire Mäe õppis pärast gümnaasiumi lõpetamist turismimajandust ning elas pikemalt Tallinnas. Seejärel kolis tagasi sünnilinna Haapsallu, kus hakkas kolmekümnendates eluaastate
Näitus "Ühe unistuse lugu". Foto: Aivar Õepa[/caption]
Haapsalu kunstikooli majagaleriis on avatud Kaire Mäe maalinäitus „Ühe unistuse lugu”.
Haapsalus sündinud ja üles kasvanud Kaire Mäe õppis pärast gümnaasiumi lõpetamist turismimajandust ning elas pikemalt Tallinnas. Seejärel kolis tagasi sünnilinna Haapsallu, kus hakkas kolmekümnendates eluaastate
Haapsalu kunstikool sündis koos Valge Daami lavastusega
[gallery ids="446722,446723,446724,446725,446726,446727,446728,446729,446730,446731,446732,446733,446734,446735,446736,446737,446738,446739,446740,446741,446742,446743,446744,446745,446746,446747,446748,446749,446750,446751"]
.
Sel õppeaastal 45. aastapäeva tähistavas Haapsalu kunstikoolis saab haridust 170 last ja täiskasvanut.
1979. aasta oli Haapsalule eriline: suurejooneliste pidustustega tähistati linna 700. sünnipäeva ja esimest korda mängiti linnuseõuel vabaõhulavastust Valgest Daamist. Lisaks tänini mängitavale vabaõhulavastusele sündis ka Haapsalu kunstikool, mille käimasolev õppeaasta möödub 45. sünnipäeva tähe all.
Just linna ümmargust juubelit kasutas toonane Haapsalu kultuuriosakonna juhataja Andres Kaus ära kunstikooli asutamiseks, sest nagu on kirjas kunstikooli kodulehel, oli tol ajal tava avada koole ja kultuuriasutusi mõnel tähtpäeval.
Algus tehti kultuurimajas
Õppetööks vajalikud ruumid leiti mõni aasta varem avatud Haapsalu kultuurikeskuses ja kooli esimeseks direktoriks tuli äsja klaasikunstnikuna Eesti riikliku kunstiinstituudi lõpetanud Rein Eskel.
Esimesed kümmekond aastat tegutseski kool kultuurimajas, kuigi nä
4
Haapsalu linna huvikoolides tõusevad hinnad
[caption id="attachment_288614" align="alignnone" width="1920"] Huviringide tasud tõusevad mõne euro võrra. Foto: arhiiv[/caption]
Sügisest tõusevad Haapsalu kunstikooli, spordikooli ja huvikeskuse kuutasud.
Sügisest on spordikoolis kõigi alade hind 20 eurot kuus. Erandiks on vaid jalg- ja korvpall, kus jalgpallitrenni eest tuleb kuus välja käia 40 eurot ja korvpallitrennis käimise eest 30 eurot
Huviringide tasud tõusevad mõne euro võrra. Foto: arhiiv[/caption]
Sügisest tõusevad Haapsalu kunstikooli, spordikooli ja huvikeskuse kuutasud.
Sügisest on spordikoolis kõigi alade hind 20 eurot kuus. Erandiks on vaid jalg- ja korvpall, kus jalgpallitrenni eest tuleb kuus välja käia 40 eurot ja korvpallitrennis käimise eest 30 eurot