Silt: film
Režissöör Anu Aun: “Tahtsin luua Epust audiovisuaalse maali”
[gallery ids="469183,469184,469185,469186,469187,469188,469189,469190,469191,469192,469193,469194,469195,469197,469198,469199"]
"Minu salajane soov oli luua Epust audiovisuaalne maal," ütles kunstnik Epp Maria Kokamäest dokumentaalfilmi "Epp Maria. Elu maalides" režissöör Anu Aun laupäeval Haapsalus filmi linastuse järel kinopublikuga kohtudes.
"Epp Maria. Elu maalides" jälgib kunstnik Epp Maria Kokamäe elu ühe aastaringi vältel: aiatöid tegemas, maalimas, pärnaõisi korjamas, rannas jalutamas, perega koos olemas. Kokamägi nimetabki end aastaajakunstnikuks, sest vastavalt aastaaegadele varieeruvad ka värvid tema maalidel.
Auna sõnul oli tal idee Kokamäest filmi teha juba mitu aastat tagasi. "Mulle tundub, et Epu maailm on magnet, mis hakkas mind tõmbama oluliselt varem kui ma teadsin, et ma kunagi üldse hakkan filme tegema," ütles Aun. Ta meenutas, et esimene kokkupuude Kokamäega oli tal teismelisena, kui ta ostis viimase kujundatud kalendermärkmiku. "Siis hakkasin Ep
Dokumentaalfilmi „Epp Maria. Elu maalides” linastusel Haapsalus on kohal ka filmi tegijad
[caption id="attachment_469088" align="alignnone" width="1920"] Kunstnik Epp Maria Kokamägi. Foto filmi reklaammaterjalid[/caption]
Laupäeval kl 13 Haapsalu kinos
„Fränki” eriseansil on külaliseks Tõru Kannimäe
[caption id="attachment_443192" align="alignnone" width="1920"]
Tõru Kannimäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Reedel on Haapsalu kultuurikeskuses filmi „Fränk” eriseanss, kus filmi telgitaguseid tuleb avama filmi üks peaosalisi, Oru koolipoiss Tõru Kannimäe. Vestlust Kannimäega juhib eriseansil Anne Suislep, kelle käe all mängib poiss Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringis
Režissöör
Tõru Kannimäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Reedel on Haapsalu kultuurikeskuses filmi „Fränk” eriseanss, kus filmi telgitaguseid tuleb avama filmi üks peaosalisi, Oru koolipoiss Tõru Kannimäe. Vestlust Kannimäega juhib eriseansil Anne Suislep, kelle käe all mängib poiss Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringis
Režissöör
Haapsalus filmitud „Rootsi torpeedo” võitis Rootsis auhindu
[caption id="attachment_412041" align="alignnone" width="1920"]![]()
„Mootorsaed laulsid” eriseansile tulevad filmi tegijad
[caption id="attachment_420743" align="alignnone" width="1920"]
"Mootorsaed laulsid", mootorsaemees (Martin Ruus) aktsioonis. Foto: kaader filmist[/caption]
Pühapäeval kell 15 on Haapsalu kinos filmi „Mootorsaed laulsid” eriseanss, kuhu tulevad vaatajatega kohtuma filmi tegijad: filmi lavastaja ja loo autor Sander Maran, Haapsalust pärit näitleja Laura Niils, kes on üks filmi peaosalistest, ja üks filmi produtsentidest Peeter Maran
Sander Maranil kulus kultusfilmi staatusesse jõudnud „Mootorsaed laulsid” tegemiseks kümme aastat.
Filmi maailma esilinastus oli sel kevadel Haapsalu õudus- ja fan
"Mootorsaed laulsid", mootorsaemees (Martin Ruus) aktsioonis. Foto: kaader filmist[/caption]
Pühapäeval kell 15 on Haapsalu kinos filmi „Mootorsaed laulsid” eriseanss, kuhu tulevad vaatajatega kohtuma filmi tegijad: filmi lavastaja ja loo autor Sander Maran, Haapsalust pärit näitleja Laura Niils, kes on üks filmi peaosalistest, ja üks filmi produtsentidest Peeter Maran
Sander Maranil kulus kultusfilmi staatusesse jõudnud „Mootorsaed laulsid” tegemiseks kümme aastat.
Filmi maailma esilinastus oli sel kevadel Haapsalu õudus- ja fan
Ahvenamaa – tugevate naiste maa
[caption id="attachment_434574" align="alignnone" width="1920"]
Amanda Jansson Tormisaare Maijana palub ühelt poolt abi taevastelt jõududelt, kuid samas hoiab kinni ka rahvauskumustest ja ennetest. Foto Antti Rastivo[/caption]
Teisipäeval Haapsalu kinno jõudnud Soome üks kallimaid filme „Tormisaare Maija” viib vaataja 19. sajandi Ahvenamaa kaljusele laiule, jutustades ühe naise ja pere loo.
Kui küsida, kes on Ahvenamaa tuntuim kirjanik, siis igasuguse kahtluseta kõlab kaks nime: Sally Salminen ja Anni Blomqvist.
Salmineni loominguga on eestlastel olnud võimalik tutvuda juba aastakümneid, sest tema tuntuim teos „Katrina“ tõlgiti eesti keelde enne teist maailmasõda ja sellest on ilmunud mitu uustrükki, viimane alles paari aasta eest.
Blomqvistist ei teatud Eestis seni suurt midagi, sest ühtegi tema kümnest romaanist ja kolmest autobiograafilisest raamatust pole eesti keelde tõlgitud. Blomqvisti viiest raamatust koosneva romaaniseeria „Stormskärs Maja” (eesti keeles „Tormisaare Maija”) põhjal valminud samanimeline film aitab seda viga parandada.
Amanda Jansson Tormisaare Maijana palub ühelt poolt abi taevastelt jõududelt, kuid samas hoiab kinni ka rahvauskumustest ja ennetest. Foto Antti Rastivo[/caption]
Teisipäeval Haapsalu kinno jõudnud Soome üks kallimaid filme „Tormisaare Maija” viib vaataja 19. sajandi Ahvenamaa kaljusele laiule, jutustades ühe naise ja pere loo.
Kui küsida, kes on Ahvenamaa tuntuim kirjanik, siis igasuguse kahtluseta kõlab kaks nime: Sally Salminen ja Anni Blomqvist.
Salmineni loominguga on eestlastel olnud võimalik tutvuda juba aastakümneid, sest tema tuntuim teos „Katrina“ tõlgiti eesti keelde enne teist maailmasõda ja sellest on ilmunud mitu uustrükki, viimane alles paari aasta eest.
Blomqvistist ei teatud Eestis seni suurt midagi, sest ühtegi tema kümnest romaanist ja kolmest autobiograafilisest raamatust pole eesti keelde tõlgitud. Blomqvisti viiest raamatust koosneva romaaniseeria „Stormskärs Maja” (eesti keeles „Tormisaare Maija”) põhjal valminud samanimeline film aitab seda viga parandada. 
