Silt: Ene Rand
Mardilaat kulgeb rannarootslaste kultuuri tähe all
[gallery ids="460117,460118,460119,460120,460121,460122,460123,460124,460125,460126,460127,460128,460129,460130,460131"]
Neljapäevast laupäevani Tallinnas peetav 29. mardilaat on justkui eesti käsitööliste laulupidu. Seekord on laada peakülalisena suurema tähelepanu all rannarootslased oma kultuuriga.
Neljapäeval pool tundi pärast mardilaada avamist Tallinnas Unibet Arena halli poole jalutades käib peast läbi mõte, et äkki tulin liiga vara, kõiki kauplejaid polegi veel kohal ning külastajaidki on hõredalt. Peasissekäigu juurde jõudes see hirm hajub: piletisaba ulatub mööda treppi alla välja.
Järjekorras kassa poole kulgedes jääb kõrva nii inglise kui ka soome keel. Tundub, et mardilaat on turistide seas populaarne. Ise ma sel üritusel varem käinud pole, mis oli ka põhjus, miks end toimetuses seda külastama pakun. Uudishimu on omakasupüüdlik.
Tribüünilt näen, et kogu halli põrand on täidetud kauplemislettidega ja kihab inimestest
Läänemaa külaseltsid said 17 000 eurot toetust
[caption id="attachment_439409" align="alignnone" width="1920"]
Ligi paarkümmend aastat tagasi loodud Asuküla selts tegutseb Asuküla kunagises koolimajas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suurima summa sai kohaliku omaalgatuse programmist Asuküla selts, kes teeb toetuse eest korda seltsimaja saali lae ja restaureerib eestiaegsed siseuksed.
„Üllatuslikult saime jah kahe asja jaoks,“ ütles Asuküla seltsi juhatuse liige Imbi Sildaru Lääne Elule eile. „Ei uskunud küll, et kaks saame. Et üldse saame. Oleme ju ka ilma jäänud. Seltsimaja piirdeaia jaoks saime alles kolmandal katsel.”
Sildaru rõõm oli seda suurem, et seekordne konkurss oli erakordselt tihe: kohaliku omaalgatuse programmi (KOPi) seekordsest voorust jagatavat summat (17 000 eurot) ületas taotlustes küsitu (63 000) ligi neli korda. Esitat
Ligi paarkümmend aastat tagasi loodud Asuküla selts tegutseb Asuküla kunagises koolimajas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suurima summa sai kohaliku omaalgatuse programmist Asuküla selts, kes teeb toetuse eest korda seltsimaja saali lae ja restaureerib eestiaegsed siseuksed.
„Üllatuslikult saime jah kahe asja jaoks,“ ütles Asuküla seltsi juhatuse liige Imbi Sildaru Lääne Elule eile. „Ei uskunud küll, et kaks saame. Et üldse saame. Oleme ju ka ilma jäänud. Seltsimaja piirdeaia jaoks saime alles kolmandal katsel.”
Sildaru rõõm oli seda suurem, et seekordne konkurss oli erakordselt tihe: kohaliku omaalgatuse programmi (KOPi) seekordsest voorust jagatavat summat (17 000 eurot) ületas taotlustes küsitu (63 000) ligi neli korda. Esitat
Raamatukogud otsisid pärlid aardekambritest välja
[caption id="attachment_358253" align="alignnone" width="1333"]
Haapsalu raamatukogu töötaja Janne Tenson võttis klaasi tagant kapist välja Ernst Enno portfelli. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaa raamatukogud panid näitusele Haapsalu koolinõuniku, luuletaja Ernst Enno portfelli, viie ja poole kilose piibli ja 130aastase lauluraamatu.
„Just lõpetasin näituse ülespaneku, ja kohe ajakirjanikud kohal,” rõõmustas teisipäeva pärastlõunal Asuküla raamatukoguhoidja Imbi Sildaru.
Raamatukogude aasta puhul panevad Eestimaa raamatukogud lugejatele välja oma hoolega hoitud kallisvara – pärlid, mida muidu keegi ei näe, ja leidub nende hulgas nii mõndagi üllatavat. Alati pole need isegi harulduseks muutunud iidvanad raamatud, vaid sootuks midagi muud. Haapsalu raamatukogus näiteks näeb luuletaja ja Haapsalu koolinõuniku Ernst Enno seanahast portfelli, villast suurrätikut ja koolinõuniku päevaraamatut, mille on Haapsalu raamatukogule kinkinud Haapsaluga seotud luuletaja tütretütar Elin Toona. Klaaskapis ootavad vaatajaid ka mõrane tass ja võrk, millega seitsmeaastane Elin koos vanaemaga üle mere põgenes, ning Ernst Enno joonistused abikaasa Ellast.
Teiselt Haapsaluga seotud suurkujult, helilooja Cyrillus Kreegilt on väljas vitstest punutud korv, millega teda ikka Haapsalus turule ja poodi minemas nähti, ning Kristjan Raua loodud eksliibris.
Haapsalu raamatukogu töötaja Janne Tenson võttis klaasi tagant kapist välja Ernst Enno portfelli. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaa raamatukogud panid näitusele Haapsalu koolinõuniku, luuletaja Ernst Enno portfelli, viie ja poole kilose piibli ja 130aastase lauluraamatu.
„Just lõpetasin näituse ülespaneku, ja kohe ajakirjanikud kohal,” rõõmustas teisipäeva pärastlõunal Asuküla raamatukoguhoidja Imbi Sildaru.
Raamatukogude aasta puhul panevad Eestimaa raamatukogud lugejatele välja oma hoolega hoitud kallisvara – pärlid, mida muidu keegi ei näe, ja leidub nende hulgas nii mõndagi üllatavat. Alati pole need isegi harulduseks muutunud iidvanad raamatud, vaid sootuks midagi muud. Haapsalu raamatukogus näiteks näeb luuletaja ja Haapsalu koolinõuniku Ernst Enno seanahast portfelli, villast suurrätikut ja koolinõuniku päevaraamatut, mille on Haapsalu raamatukogule kinkinud Haapsaluga seotud luuletaja tütretütar Elin Toona. Klaaskapis ootavad vaatajaid ka mõrane tass ja võrk, millega seitsmeaastane Elin koos vanaemaga üle mere põgenes, ning Ernst Enno joonistused abikaasa Ellast.
Teiselt Haapsaluga seotud suurkujult, helilooja Cyrillus Kreegilt on väljas vitstest punutud korv, millega teda ikka Haapsalus turule ja poodi minemas nähti, ning Kristjan Raua loodud eksliibris. 
