Silt: Endrik Raun
21
Jahindusklubi ühisjahil kütiti kolm põtra
[gallery ids="437215,437216,437217,437218,437219,437220,437221,437222,437223,437224,437225,437226,437227,437228,437229,437230,437231,437232,437233"]
Läänemaa jahimehed kogunesid laupäeva hommikul Riguldisse, et pidada järjekorras juba kolmandat jahiseltside ühist põdrajahti.
Läänemaa jahindusklubi korraldatav jahihooaja alguse ühisjaht on juba traditsioon. Esimest korda koguneti ühiselt hooaega alustama 2021. aastal Haapsalu jahiseltsi maadel, teist korda mullu Palivere jahiseltsi eestvedamisel ja nüüd olid jahi korraldajaks Riguldi jahimehed.
Ajujahihooaeg algas küll juba 1. oktoobril, kuid Läänemaa jahindusklubi eestvedaja Endrik Rauni sõnul jäi tänavune ühisjaht oktoobrikuu lõppu, sest jahiseltsid tahavad avajahi ikka oma kodus teha. „Kui oma jaht on tehtud, on natuke rohkem aega, et seltside ühisjahil osaleda,“ ütles ta.
Läänemaa jahi
Pasunahüüd kuulutab laupäeval põdrajahi alanuks
[caption id="attachment_436057" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun puhub jahi alanuks. Foto Andra Kirna[/caption]
Kuigi põdrajahi hooaeg algas 15. septembril, toimuvad esimesed ajujahid sel laupäeval.
Septembri keskpaigast võis põdrapullidele pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti. Tegelik põdrajahi hooaeg kestab aga 1. oktoobrist 15. detsembrini, kui võib pidada ajujahti ja jahti koertega.
„Põdrajahi algus on jahimeestele kõige tähtsam – siis tuleb ikkagi enamik jahiseltside liikmetest kokku ja minnakse ühiselt asja ajama. See on Eesti jahikultuuris tähtis sündmus,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun, kes on ka Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige. Täna on alustab oma hooaega enamik jahimehi.
Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun puhub jahi alanuks. Foto Andra Kirna[/caption]
Kuigi põdrajahi hooaeg algas 15. septembril, toimuvad esimesed ajujahid sel laupäeval.
Septembri keskpaigast võis põdrapullidele pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti. Tegelik põdrajahi hooaeg kestab aga 1. oktoobrist 15. detsembrini, kui võib pidada ajujahti ja jahti koertega.
„Põdrajahi algus on jahimeestele kõige tähtsam – siis tuleb ikkagi enamik jahiseltside liikmetest kokku ja minnakse ühiselt asja ajama. See on Eesti jahikultuuris tähtis sündmus,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun, kes on ka Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige. Täna on alustab oma hooaega enamik jahimehi.
Põtru ja kitsi on metsades liiga vähe
[caption id="attachment_429345" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimehe Endrik Rauna sõnul on ka ulukeid, kelle arvukus on suurenenud – jäneseid on palju. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaal on jahiulukitest enim vähenenud sõraliste arvukus, kitsede küttimiseks tänavu alampiiri ei seatagi.
„Praegu on meil kits kõige kehvemas seisus, ka põder on jõudnud oma arvukuse allaotsa, neid ei tohiks Eestis vähem ollagi,” ütles MTÜ Läänemaa Jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. „Kui 2017.–2018. aastal küttisime Läänemaal üle 700 põdra, siis eelmisel jahihooajal vaid 267 ning uuel jahihooajal võime küttida ilmselt 240 põtra.”
Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsi „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024” andmeil on põdra arvukus võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ja vähenenud on ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Asurkonna üldsuurus jäi 2023/2024 talve lõpus 10 000 ja 11 000 isendi vahele.
Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimehe Endrik Rauna sõnul on ka ulukeid, kelle arvukus on suurenenud – jäneseid on palju. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaal on jahiulukitest enim vähenenud sõraliste arvukus, kitsede küttimiseks tänavu alampiiri ei seatagi.
„Praegu on meil kits kõige kehvemas seisus, ka põder on jõudnud oma arvukuse allaotsa, neid ei tohiks Eestis vähem ollagi,” ütles MTÜ Läänemaa Jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. „Kui 2017.–2018. aastal küttisime Läänemaal üle 700 põdra, siis eelmisel jahihooajal vaid 267 ning uuel jahihooajal võime küttida ilmselt 240 põtra.”
Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsi „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024” andmeil on põdra arvukus võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ja vähenenud on ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Asurkonna üldsuurus jäi 2023/2024 talve lõpus 10 000 ja 11 000 isendi vahele. 
Läänemaal on põtru väheks jäänud
Lõppenud jahihooajal kütiti Läänemaal 268 põtra, kuigi jahilimiit lubanuks lasta 284 looma.
Üle Eesti kütiti 4037 põtra, mida on 164 võrra vähem, kui jahindusnõukogu ette nägi.
Haapsalu jahiseltsi esimehe Olev Peetrise sõnul valitseb sama suund nagu ülejäänud Eestis ka Haapsalu jahiseltsi piirkonnas. „Meie limiit oli 31 ja kütitud on 29 põtra. Loomi lihtsalt ei ole,“ tõdes Peetris. Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun tõdes, et samasugune lugu on pea kogu Läänemaal. 
Vormsis kütiti laupäeval neli hunti
[caption id="attachment_416418" align="aligncenter" width="1920"]
Rein Veitmaa. Foto: Egon Erkmann[/caption]
Lõppenud nädalavahetusel toimus Vormsil edukas hundijaht, viiest lasta lubatud hundist kütiti neli.
Hunte oli Vormsis jahtimas 54 jahimeest. Lisaks oma saare küttidele oli abiväge ka Läänemaalt ning mujalt mandrilt. “Seekord oli kütte rohkem kui ajajaid,” lausus Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Rein Veitmaa. “See tegi mul asja lihtsamaks, sain kaks kütliini üles panna.”
Vormsis kütiti laupäeval isahunt ja kolm kutsikat. “Päris hea tulemus,” kommenteeris Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun Vormsi hundijahi tulemust.
Rein Veitmaa. Foto: Egon Erkmann[/caption]
Lõppenud nädalavahetusel toimus Vormsil edukas hundijaht, viiest lasta lubatud hundist kütiti neli.
Hunte oli Vormsis jahtimas 54 jahimeest. Lisaks oma saare küttidele oli abiväge ka Läänemaalt ning mujalt mandrilt. “Seekord oli kütte rohkem kui ajajaid,” lausus Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Rein Veitmaa. “See tegi mul asja lihtsamaks, sain kaks kütliini üles panna.”
Vormsis kütiti laupäeval isahunt ja kolm kutsikat. “Päris hea tulemus,” kommenteeris Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun Vormsi hundijahi tulemust. 
Jahimehed said Kiideva ilvese küttimiseks eriloa
[caption id="attachment_414637" align="alignnone" width="1000"]
Foto: Marko Valker[/caption]
Kiideva külas kasse murdnud ilvest võib küttida novembri lõpuni. Nii lühikese ajaga nuhtlusisendit kätte ei saa, arvab kohalik jahimees Künno Kalk.
Neljapäeval andis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk nädalapikkuse küttimisloa nuhtlusisendiks kuulutatud ilvesele, kes Keedika külas kasse murrab ja koeri ründab.
Kuigi ilvest ei tohi alates 2016. aastast küttida, on Kiidevas tegemist eriolukorraga. „Nuhtlusisendi küttimiseks väljastati neljapäeval eriluba,” ütles Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun eile Lääne Elule. „See on Haapsalu jahiseltsi piirkond, nende jahiala ja Haapsalu jahiselts organiseerib selle olukorra lahendamise.”
Viimase paari kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale. Viimasel ajal pole külast koduloomi kaduma läinud. „Sain külaelanike jutust nii aru, et need [kassid], mis vabaliikumises olid, söödi ära ja nüüd on kõik lemmikloomad hoolsalt tubades ja kinni,” ütles Raun. Tema sõnul liigub ilves aga endiselt ringi ja oli eilegi ühe talu õues. „Eks tal on maitse suus ja otsib. Aga inimesed on hirmul ja hoiavad loomad kinni,” kirjeldas Raun olukorda külas.
„Meil on üks kohalik mees, kes elab Kiideval ja kelle õuelt on ilves ka läbi jalutanud ,ning ka üks noorem mees, kes teab ja tunneb seda kanti ja seda, kus ilves seal ringi liikunud on,” ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Nendele meestele andiski Peetris loa nuhtlusisendi küttimiseks.
Foto: Marko Valker[/caption]
Kiideva külas kasse murdnud ilvest võib küttida novembri lõpuni. Nii lühikese ajaga nuhtlusisendit kätte ei saa, arvab kohalik jahimees Künno Kalk.
Neljapäeval andis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk nädalapikkuse küttimisloa nuhtlusisendiks kuulutatud ilvesele, kes Keedika külas kasse murrab ja koeri ründab.
Kuigi ilvest ei tohi alates 2016. aastast küttida, on Kiidevas tegemist eriolukorraga. „Nuhtlusisendi küttimiseks väljastati neljapäeval eriluba,” ütles Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun eile Lääne Elule. „See on Haapsalu jahiseltsi piirkond, nende jahiala ja Haapsalu jahiselts organiseerib selle olukorra lahendamise.”
Viimase paari kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale. Viimasel ajal pole külast koduloomi kaduma läinud. „Sain külaelanike jutust nii aru, et need [kassid], mis vabaliikumises olid, söödi ära ja nüüd on kõik lemmikloomad hoolsalt tubades ja kinni,” ütles Raun. Tema sõnul liigub ilves aga endiselt ringi ja oli eilegi ühe talu õues. „Eks tal on maitse suus ja otsib. Aga inimesed on hirmul ja hoiavad loomad kinni,” kirjeldas Raun olukorda külas.
„Meil on üks kohalik mees, kes elab Kiideval ja kelle õuelt on ilves ka läbi jalutanud ,ning ka üks noorem mees, kes teab ja tunneb seda kanti ja seda, kus ilves seal ringi liikunud on,” ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Nendele meestele andiski Peetris loa nuhtlusisendi küttimiseks. 
Ilves murrab Kiidevas kasse ja koeri
[caption id="attachment_414198" align="alignnone" width="1000"]
Ilves Kiidevas maja terrassil. Foto: erakogu[/caption]
Pooleteise kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale.
„Mõni päev tagasi ründas ilves põhimõtteliselt perenaise silme all tema koera ja mõni tund hiljem juba teise pere koera. On märgatud, et ta ei karda väga inimesi, istub koduhoovides ja hirmutamisele ka ei reageeri,” kirjutas külaelanike muret keskkonnaametile vahendanud Kiideva külaseltsi juhatuse liige Sirli Olgo pühapäeval.
Ilves Kiidevas maja terrassil. Foto: erakogu[/caption]
Pooleteise kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale.
„Mõni päev tagasi ründas ilves põhimõtteliselt perenaise silme all tema koera ja mõni tund hiljem juba teise pere koera. On märgatud, et ta ei karda väga inimesi, istub koduhoovides ja hirmutamisele ka ei reageeri,” kirjutas külaelanike muret keskkonnaametile vahendanud Kiideva külaseltsi juhatuse liige Sirli Olgo pühapäeval. 
Läänemaa sai 15 hundiluba
[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="1920"]
Tänavu võib hunte küttida ka Põhja-Läänemaal, mis on seni olnud huntide kaitseala. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Keskkonnaamet teatas kolmapäeva õhtul, et Läänemaal tohib hundikahjude vähendamiseks sel aastal küttida 15 hunti. Vormsil tohib küttida viis, Põhja-Läänemaal kolm ja Lõuna-Läänemaal seitse hunti.
Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun ütles, et Läänemaa jahindusnõukogu küsis keskkonnaametilt 17 hundilaskmisluba – Vormsile sooviti kahte luba rohkem kui saadi.
Tänavu võib hunte küttida ka Põhja-Läänemaal, mis on seni olnud huntide kaitseala. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Keskkonnaamet teatas kolmapäeva õhtul, et Läänemaal tohib hundikahjude vähendamiseks sel aastal küttida 15 hunti. Vormsil tohib küttida viis, Põhja-Läänemaal kolm ja Lõuna-Läänemaal seitse hunti.
Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun ütles, et Läänemaa jahindusnõukogu küsis keskkonnaametilt 17 hundilaskmisluba – Vormsile sooviti kahte luba rohkem kui saadi. 
Piirsalus kõlas jahisarv
[caption id="attachment_412620" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa jahindusklubi ühine jaht tõi saagiks ühe sea ja ühe põdra. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaa jahindusklubi alustas laupäeval hooaega ühise põdrajahiga Piirsalu lähistel.
Ühisjahi kuulutas sarvepuhumisega avatuks klubi juhatuse esimees Endrik Raun, kelle üks eesmärke on taaselustada ka vanu pidulikke tavasid.
Hooaja avajaht tõi Piirsallu kokku Läänemaal tegutsevad jahiseltsid, kes muidu toimetavad oma piirkondades. „Tuleme kokku, räägime natuke, puhume sarve ja läheme koos jahti,“ ütles Raun. „Lõunal sööme ühiselt suppi ja pärast on pidulik õhtusöök. Asja mõte on, et oleksime paremini tuttavad ja ajaksime rohkem ühte asja. Nii saame jahindust vaadata üle Läänemaa, mitte ainult ühe jahipiirkonna kaupa,“ lisas ta.
Läänemaa jahindusklubi ühine jaht tõi saagiks ühe sea ja ühe põdra. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaa jahindusklubi alustas laupäeval hooaega ühise põdrajahiga Piirsalu lähistel.
Ühisjahi kuulutas sarvepuhumisega avatuks klubi juhatuse esimees Endrik Raun, kelle üks eesmärke on taaselustada ka vanu pidulikke tavasid.
Hooaja avajaht tõi Piirsallu kokku Läänemaal tegutsevad jahiseltsid, kes muidu toimetavad oma piirkondades. „Tuleme kokku, räägime natuke, puhume sarve ja läheme koos jahti,“ ütles Raun. „Lõunal sööme ühiselt suppi ja pärast on pidulik õhtusöök. Asja mõte on, et oleksime paremini tuttavad ja ajaksime rohkem ühte asja. Nii saame jahindust vaadata üle Läänemaa, mitte ainult ühe jahipiirkonna kaupa,“ lisas ta. 
Jahimehed ja kaitseliitlased tihendavad koostööd
[caption id="attachment_219202" align="alignnone" width="1631"]
Jahimehed on senisest rohkem seotud Kaitseliiduga. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi ja Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust allkirjastasid eelmisel reedel Kohtla-Nõmmel toimunud jahimeeste kokkutulekul koostööleppe.
Kahe organisatsiooni vahel sõlmitud leping näeb ette koostöö tihendamist kaitseliitlaste ja jahimeeste vahel kogemuste ja teadmiste jagamise, aga ka jahimeeste senisest suurema riigikaitsesse kaasamise kaudu. Praegu on kaitseliidu liikmeskonnas veidi üle tuhande Eesti jahimeeste seltsi kuuluva jahimehe.
Jahimehed on senisest rohkem seotud Kaitseliiduga. Foto: Tõnis Muuga[/caption]
Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi ja Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust allkirjastasid eelmisel reedel Kohtla-Nõmmel toimunud jahimeeste kokkutulekul koostööleppe.
Kahe organisatsiooni vahel sõlmitud leping näeb ette koostöö tihendamist kaitseliitlaste ja jahimeeste vahel kogemuste ja teadmiste jagamise, aga ka jahimeeste senisest suurema riigikaitsesse kaasamise kaudu. Praegu on kaitseliidu liikmeskonnas veidi üle tuhande Eesti jahimeeste seltsi kuuluva jahimehe.