Silt: Endrik Raun

[gallery ids="460626,460627,460628"]   Ulukiliha nädala üritusel said Oru kandi noored reedel Linnamäe arenguseltsi majas kuulda, mida kujutab endast jahindus ja kuidas kasutatakse ulukiliha. Eestis peeti ulukiliha nädalat tänavu esimest korda ja selles osalesid eripakkumistega paarkümmend toidukohta üle Eesti. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul sündis ulukiliha nädal Lääne-Euroopa eeskujul. „Peamine mõte on tutvustada ulukitoite ning jahinduse olemust ja tähtsust ökosüsteemis,” selgitas ta. Ulukiliha on kohalik tooraine „Ulukiliha on puhas, looduslik ja kohalik tooraine, millest saab toitu valmistada. Samas on jahinduse ülesanne ohjata ulukipopulatsioone, et kõik oleks looduses tasakaalus nii saakloomade kui ka kiskjate mõttes. Tasakaalu hoidmine on üks jahinduse põhifunktsioon. Nii, et inimestel oleks metsast midagi võtta, metsakasvatajad, põllumehed ja lambakasvatajad oleksid rahul, huntidel, ilves

[caption id="attachment_460666" align="alignnone" width="1920"] Hunditopis. Foto Juhan Hepner[/caption] Kullamaa jahimeestel kulus laupäeval vaid üheksa minutit, et kõik kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundilaskmisluba realiseerida. Kõik kolm hunti kütiti Marimetsa raba servas Kalju küla lähedal. Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi esimehe Erki Smiti sõnul kulus 29 jahimehel hommikusele luurele ja lipuliini ülespanemisele rohkem aega kui küttimisele. Laupäeva hommikul oli maas väike lumekirmetis, m

[caption id="attachment_459955" align="alignnone" width="1920"] Läänemaal soovitakse hunte rohkem lasta kui selleks lubasid anti. Valeri Stšerbatõhh[/caption] Keskkonnaamet andis alanud hundijahihooajaks Lõuna-Läänemaale kolm ja Põhja-Läänemaale ühe hundilaskmise loa. Lõuna-Läänemaa ohjamisala jääb Tallinna-Haapsalu maanteest lõuna poole ning ulatub lisaks Läänemaale otsapidi ka Rapla- ja Harjumaale. Tallinna-Haapsalu maanteest põhja poole jääb koos Vormsi saarega Põhja-Läänemaa ohjamisala. Kokku on kahel alal lubatud küttida neli hunti. Lube on palju vähem kui jah

[caption id="attachment_458262" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa karupopulatsioon on kasvanud kiiremini kui Eestis tervikuna.. Foto Kaarel Tamman / Jahis[/caption] Eelmisel nädalal tühistas Tallinna ringkonnakohus halduskohtu määruse ja peatas sellega karujahi Eestis, kuni MTÜ Eesti Suurkiskjad ja keskkonnaameti (KKA) vahelises kohtuvaidluses lahendini jõutakse. MTÜ kaebas ameti kohtusse, sest peab karulaskmislubade senist jagamist ebaseaduslikuks. Eleri Lopp Eesti Suurkiskjate MTÜst rääkis, et kohtus on juba varasemast arutlusel kaks kaebust karujahilubade teemal. „Esimese kohta tegi ringkonnakohus juba otsuse, et KKA load olid õigusvastased. Ka teise vaidluse puhul tegi halduskohus sarnase otsuse, mille KKA kaebas ringkonnakohtusse edasi ja menetlus on pooleli,” selgitas Lopp

[caption id="attachment_458268" align="alignnone" width="1920"] Ühisjaht. Foto Andra Kirna[/caption] Läänemaa jahindusnõukogu sai tänavu oma haldusala 17 jahiseltsile (14 Läänemaal ja neli Lääneranna vallas) loa küttida 207 põtra, 169 metskitse ja 1100 metssiga. Limiidivabalt tohib küttida punahirve ja šaakalit. Noarootsis on lubatud küttida 2 hunti.. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul pole lubade arv otse

[caption id="attachment_458168" align="alignnone" width="1920"] Metsseajaht on seakatku tõttu turistide jaoks kokku kuivanud ja nüüd käivad soomlased siin peamiselt vaid linnujahil. Foto Arvo Tarmula[/caption] Välismaalastest jahituristid käivad sügiseti Läänemaal peamiselt linde laskmas. Ülejäänud jahiturism on nii siin kui ka mujal Eestis kokku kuivanud. Kui palju Läänemaal ühe aasta jooksul jahituristi käib, ei ole täpselt teada. Keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist Indrek Hirs suunas ajakirjaniku statistika saamiseks Eesti jahimeeste seltsi poole. „Nemad väljastavad aastase kehtivusega jahitunnistusi välismaalastele ning neil on ka sellekohane statistika,” lausus Hirs. „Täpset arvu e

[caption id="attachment_455262" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ütles, et jahimehed kütiksid metssigu hoogsamalt kui liha oleks kuhugi viia. Foto: Andra Kirna[/caption] Nii jahimehed kui ka lihatööstused ootavad, et riik otsustaks kiiresti, kuidas hakkavad toimima sigade Aafrika katku piiramise toetusmeetmed. Eestis möllav sigade Aafrika katk pole veel Läänemaa metsadesse jõudnud. „Õnneks on praegu veel puhas, aga iga päev tulevad uued uudised,” ütles Lään

[caption id="attachment_372564" align="alignnone" width="2000"] Karu. Foto: Kaarel Tammann[/caption] Neljapäevast alanud karujahi käigus Läänemaal ühtegi karu küttida ei tohi. „Kui eelmisel aastal anti karulubasid emakarude põhiselt, siis sel aastal lähtuti karukahjudest,” ütles Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun. Tema teada on karud Läänemaal küll mesitarusid rüüstanud ja sellest o

[caption id="attachment_353350" align="alignnone" width="1920"] Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption] Läänemaa jahimeestel tuleb seakatku ennetamiseks küttida ligi 1200 metssiga. Kuigi viirus pole veel piirkonda jõudnud, on jahindusorganisatsioonid ja seakasvatajad valvel – kogemus aastatetagusest puhangust on jätnud oma jälje. „Praegu on Läänemaa ala seakatkust puutumata,” kinnitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on keskkonnaameti kehtestatud küttimisnormide järgi Läänemaal vaja küttida vähemalt 1200 metssiga – see tähendab, et iga tuhande hektari kohta võib jääda kolm looma. Läänemaal on jahimaid kokku ligikaudu 200 000 hektarit. Metssigade arvukuse madalal hoidmine aitab Rauna sõnul seakatku levikut ära hoida. Seakatk on mets- ja kodusigadele surmav viirushai

[caption id="attachment_412618" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Andra Kirna[/caption] Metskitsede arv on Läänemaal langenud ja mitu jahiseltsi on otsustanud sel hooajal neid üldse mitte küttida. Samal ajal kasvab karude arv. 2022. aastal soovisid Läänemaa jahimehed küttida 840 metskitse, kuid tänavu vaid 169. Langus on veelgi drastilisem, kui arvestada tegelikult kütitud loomade arvu: 2022. aastal kütiti 924 metskitse, mullu kõigest 157. Tänavu soovitas jahindusnõukogu küttida vaid 184 metskitse. „Sõraliste küttimismäärad on alati olnud soovituslikud, mitte kohustuslikud. Jahimees teab ise kõige paremini, mis tal metsas toimub,” selgitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on ekslik arusaam, justkui juhitaks küttimist ülalt alla. Tegelikkuses lähtutakse küttimismäärade kehtestamisel kohalike jahiseltside soovidest. „Me ei suru kellelegi midagi peale,” sõnas Raun. „Seltsid küsisid