Silt: Endrik Raun
46
Jahimehed ei pea hundijahi peatamist õigeks
[caption id="attachment_439085" align="alignnone" width="1920"]
Läinud talvel korraldati Vormsil võsavillemite tabamiseks mitu ühisjahti. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna halduskohus peatas kohtumenetluse ajaks hundijahi, jahimehed sellist otsust heaks ei kiida.
MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna halduskohtu poole keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Kohus rahuldas esmase õiguskaitse taotluse ja peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi Eesti hundipopulatsioonile, mille hilisem kõrvaldamine oleks oluliselt raskendatud või võimatu.
Jahimehed pole kohtu otsusega nõus. „Kohus on seega öeldud, et kõige tähtsam on hunt. See, millist kahju saa
Läinud talvel korraldati Vormsil võsavillemite tabamiseks mitu ühisjahti. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna halduskohus peatas kohtumenetluse ajaks hundijahi, jahimehed sellist otsust heaks ei kiida.
MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna halduskohtu poole keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Kohus rahuldas esmase õiguskaitse taotluse ja peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi Eesti hundipopulatsioonile, mille hilisem kõrvaldamine oleks oluliselt raskendatud või võimatu.
Jahimehed pole kohtu otsusega nõus. „Kohus on seega öeldud, et kõige tähtsam on hunt. See, millist kahju saa
Endrik Raun: jahindus on teadus-, mitte arvamuspõhine tegevus
[caption id="attachment_429345" align="alignnone" width="1920"]
Endrik Raun, Läänemaa jahindusklubi esimees. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elus ilmus 16. novembril Tarvo Valkeriga usutlus „Ilvesejahti lubama hakates oleksime peagi Euroopas ainsad”. Väga intrigeeriv pealkiri. Väga huvitav avaldus.
Ilvese populatsioon on viimasel kuuel aastal Euroopas kasvanud 21,2, Baltikumis aga 72 protsenti. Eestis oleme saavutanud taseme, millest kõrgemale pole teadlaste arvates mõistlik populatsiooni kasvatada. Suurkiskjate (ilves, karu, hunt) arvukus on Eestis sajandi kõrgeim. Sama tendents on Euroopas. Hundi arvukus on kuue viimase aastaga kasvanud 40 protsenti ja kokku on neid u 22 204 ja 34 Euroopa riigis. Probleeme on sellega seoses paljudes riikides. Seepärast tehti ka otsus Euroopas vähendada hundi ohutaset rangelt kaitstust lihtsalt kaitstuks (nagu see on ELiga liitumisest saati
Endrik Raun, Läänemaa jahindusklubi esimees. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elus ilmus 16. novembril Tarvo Valkeriga usutlus „Ilvesejahti lubama hakates oleksime peagi Euroopas ainsad”. Väga intrigeeriv pealkiri. Väga huvitav avaldus.
Ilvese populatsioon on viimasel kuuel aastal Euroopas kasvanud 21,2, Baltikumis aga 72 protsenti. Eestis oleme saavutanud taseme, millest kõrgemale pole teadlaste arvates mõistlik populatsiooni kasvatada. Suurkiskjate (ilves, karu, hunt) arvukus on Eestis sajandi kõrgeim. Sama tendents on Euroopas. Hundi arvukus on kuue viimase aastaga kasvanud 40 protsenti ja kokku on neid u 22 204 ja 34 Euroopa riigis. Probleeme on sellega seoses paljudes riikides. Seepärast tehti ka otsus Euroopas vähendada hundi ohutaset rangelt kaitstust lihtsalt kaitstuks (nagu see on ELiga liitumisest saati 
Hundid said esialgse õiguskaitse
[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="1920"]
Hunte võib jahtima hakata detsembris. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Kuigi keskkonnaamet teatas eelmise nädala alguses, et 1. novembrist veebruari lõpuni tohib Eestis küttida 90 hunti, otsustas Tallinna halduskohus teisipäeval peatada hundijahi ajutiselt kuni 4. detsembrini.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et esialgne õiguskaitse kohaldati ajutiselt 4. detsembrini ning selle aja jooksul ootab kohus poolte argumente, et otsustada, kas esialgset õiguskaitset pikendada kuni hundijahi hooaja lõpuni, 28. veebruarini.
„Ke
Hunte võib jahtima hakata detsembris. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Kuigi keskkonnaamet teatas eelmise nädala alguses, et 1. novembrist veebruari lõpuni tohib Eestis küttida 90 hunti, otsustas Tallinna halduskohus teisipäeval peatada hundijahi ajutiselt kuni 4. detsembrini.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et esialgne õiguskaitse kohaldati ajutiselt 4. detsembrini ning selle aja jooksul ootab kohus poolte argumente, et otsustada, kas esialgset õiguskaitset pikendada kuni hundijahi hooaja lõpuni, 28. veebruarini.
„Ke
Jahindusklubi ühisjahil kütiti kolm põtra
[gallery ids="437215,437216,437217,437218,437219,437220,437221,437222,437223,437224,437225,437226,437227,437228,437229,437230,437231,437232,437233"]
Läänemaa jahimehed kogunesid laupäeva hommikul Riguldisse, et pidada järjekorras juba kolmandat jahiseltside ühist põdrajahti.
Läänemaa jahindusklubi korraldatav jahihooaja alguse ühisjaht on juba traditsioon. Esimest korda koguneti ühiselt hooaega alustama 2021. aastal Haapsalu jahiseltsi maadel, teist korda mullu Palivere jahiseltsi eestvedamisel ja nüüd olid jahi korraldajaks Riguldi jahimehed.
Ajujahihooaeg algas küll juba 1. oktoobril, kuid Läänemaa jahindusklubi eestvedaja Endrik Rauni sõnul jäi tänavune ühisjaht oktoobrikuu lõppu, sest jahiseltsid tahavad avajahi ikka oma kodus teha. „Kui oma jaht on tehtud, on natuke rohkem aega, et seltside ühisjahil osaleda,“ ütles ta.
Läänemaa jahi
Pasunahüüd kuulutab laupäeval põdrajahi alanuks
[caption id="attachment_436057" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun puhub jahi alanuks. Foto Andra Kirna[/caption]
Kuigi põdrajahi hooaeg algas 15. septembril, toimuvad esimesed ajujahid sel laupäeval.
Septembri keskpaigast võis põdrapullidele pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti. Tegelik põdrajahi hooaeg kestab aga 1. oktoobrist 15. detsembrini, kui võib pidada ajujahti ja jahti koertega.
„Põdrajahi algus on jahimeestele kõige tähtsam – siis tuleb ikkagi enamik jahiseltside liikmetest kokku ja minnakse ühiselt asja ajama. See on Eesti jahikultuuris tähtis sündmus,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun, kes on ka Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige. Täna on alustab oma hooaega enamik jahimehi.
Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun puhub jahi alanuks. Foto Andra Kirna[/caption]
Kuigi põdrajahi hooaeg algas 15. septembril, toimuvad esimesed ajujahid sel laupäeval.
Septembri keskpaigast võis põdrapullidele pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti. Tegelik põdrajahi hooaeg kestab aga 1. oktoobrist 15. detsembrini, kui võib pidada ajujahti ja jahti koertega.
„Põdrajahi algus on jahimeestele kõige tähtsam – siis tuleb ikkagi enamik jahiseltside liikmetest kokku ja minnakse ühiselt asja ajama. See on Eesti jahikultuuris tähtis sündmus,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun, kes on ka Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige. Täna on alustab oma hooaega enamik jahimehi.
Põtru ja kitsi on metsades liiga vähe
[caption id="attachment_429345" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimehe Endrik Rauna sõnul on ka ulukeid, kelle arvukus on suurenenud – jäneseid on palju. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaal on jahiulukitest enim vähenenud sõraliste arvukus, kitsede küttimiseks tänavu alampiiri ei seatagi.
„Praegu on meil kits kõige kehvemas seisus, ka põder on jõudnud oma arvukuse allaotsa, neid ei tohiks Eestis vähem ollagi,” ütles MTÜ Läänemaa Jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. „Kui 2017.–2018. aastal küttisime Läänemaal üle 700 põdra, siis eelmisel jahihooajal vaid 267 ning uuel jahihooajal võime küttida ilmselt 240 põtra.”
Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsi „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024” andmeil on põdra arvukus võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ja vähenenud on ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Asurkonna üldsuurus jäi 2023/2024 talve lõpus 10 000 ja 11 000 isendi vahele.
Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimehe Endrik Rauna sõnul on ka ulukeid, kelle arvukus on suurenenud – jäneseid on palju. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaal on jahiulukitest enim vähenenud sõraliste arvukus, kitsede küttimiseks tänavu alampiiri ei seatagi.
„Praegu on meil kits kõige kehvemas seisus, ka põder on jõudnud oma arvukuse allaotsa, neid ei tohiks Eestis vähem ollagi,” ütles MTÜ Läänemaa Jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. „Kui 2017.–2018. aastal küttisime Läänemaal üle 700 põdra, siis eelmisel jahihooajal vaid 267 ning uuel jahihooajal võime küttida ilmselt 240 põtra.”
Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsi „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024” andmeil on põdra arvukus võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ja vähenenud on ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Asurkonna üldsuurus jäi 2023/2024 talve lõpus 10 000 ja 11 000 isendi vahele. 
Läänemaal on põtru väheks jäänud
Lõppenud jahihooajal kütiti Läänemaal 268 põtra, kuigi jahilimiit lubanuks lasta 284 looma.
Üle Eesti kütiti 4037 põtra, mida on 164 võrra vähem, kui jahindusnõukogu ette nägi.
Haapsalu jahiseltsi esimehe Olev Peetrise sõnul valitseb sama suund nagu ülejäänud Eestis ka Haapsalu jahiseltsi piirkonnas. „Meie limiit oli 31 ja kütitud on 29 põtra. Loomi lihtsalt ei ole,“ tõdes Peetris. Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun tõdes, et samasugune lugu on pea kogu Läänemaal. 
Vormsis kütiti laupäeval neli hunti
[caption id="attachment_416418" align="aligncenter" width="1920"]
Rein Veitmaa. Foto: Egon Erkmann[/caption]
Lõppenud nädalavahetusel toimus Vormsil edukas hundijaht, viiest lasta lubatud hundist kütiti neli.
Hunte oli Vormsis jahtimas 54 jahimeest. Lisaks oma saare küttidele oli abiväge ka Läänemaalt ning mujalt mandrilt. “Seekord oli kütte rohkem kui ajajaid,” lausus Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Rein Veitmaa. “See tegi mul asja lihtsamaks, sain kaks kütliini üles panna.”
Vormsis kütiti laupäeval isahunt ja kolm kutsikat. “Päris hea tulemus,” kommenteeris Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun Vormsi hundijahi tulemust.
Rein Veitmaa. Foto: Egon Erkmann[/caption]
Lõppenud nädalavahetusel toimus Vormsil edukas hundijaht, viiest lasta lubatud hundist kütiti neli.
Hunte oli Vormsis jahtimas 54 jahimeest. Lisaks oma saare küttidele oli abiväge ka Läänemaalt ning mujalt mandrilt. “Seekord oli kütte rohkem kui ajajaid,” lausus Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Rein Veitmaa. “See tegi mul asja lihtsamaks, sain kaks kütliini üles panna.”
Vormsis kütiti laupäeval isahunt ja kolm kutsikat. “Päris hea tulemus,” kommenteeris Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun Vormsi hundijahi tulemust. 
Jahimehed said Kiideva ilvese küttimiseks eriloa
[caption id="attachment_414637" align="alignnone" width="1000"]
Foto: Marko Valker[/caption]
Kiideva külas kasse murdnud ilvest võib küttida novembri lõpuni. Nii lühikese ajaga nuhtlusisendit kätte ei saa, arvab kohalik jahimees Künno Kalk.
Neljapäeval andis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk nädalapikkuse küttimisloa nuhtlusisendiks kuulutatud ilvesele, kes Keedika külas kasse murrab ja koeri ründab.
Kuigi ilvest ei tohi alates 2016. aastast küttida, on Kiidevas tegemist eriolukorraga. „Nuhtlusisendi küttimiseks väljastati neljapäeval eriluba,” ütles Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun eile Lääne Elule. „See on Haapsalu jahiseltsi piirkond, nende jahiala ja Haapsalu jahiselts organiseerib selle olukorra lahendamise.”
Viimase paari kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale. Viimasel ajal pole külast koduloomi kaduma läinud. „Sain külaelanike jutust nii aru, et need [kassid], mis vabaliikumises olid, söödi ära ja nüüd on kõik lemmikloomad hoolsalt tubades ja kinni,” ütles Raun. Tema sõnul liigub ilves aga endiselt ringi ja oli eilegi ühe talu õues. „Eks tal on maitse suus ja otsib. Aga inimesed on hirmul ja hoiavad loomad kinni,” kirjeldas Raun olukorda külas.
„Meil on üks kohalik mees, kes elab Kiideval ja kelle õuelt on ilves ka läbi jalutanud ,ning ka üks noorem mees, kes teab ja tunneb seda kanti ja seda, kus ilves seal ringi liikunud on,” ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Nendele meestele andiski Peetris loa nuhtlusisendi küttimiseks.
Foto: Marko Valker[/caption]
Kiideva külas kasse murdnud ilvest võib küttida novembri lõpuni. Nii lühikese ajaga nuhtlusisendit kätte ei saa, arvab kohalik jahimees Künno Kalk.
Neljapäeval andis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk nädalapikkuse küttimisloa nuhtlusisendiks kuulutatud ilvesele, kes Keedika külas kasse murrab ja koeri ründab.
Kuigi ilvest ei tohi alates 2016. aastast küttida, on Kiidevas tegemist eriolukorraga. „Nuhtlusisendi küttimiseks väljastati neljapäeval eriluba,” ütles Läänemaa jahindusklubi juht Endrik Raun eile Lääne Elule. „See on Haapsalu jahiseltsi piirkond, nende jahiala ja Haapsalu jahiselts organiseerib selle olukorra lahendamise.”
Viimase paari kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale. Viimasel ajal pole külast koduloomi kaduma läinud. „Sain külaelanike jutust nii aru, et need [kassid], mis vabaliikumises olid, söödi ära ja nüüd on kõik lemmikloomad hoolsalt tubades ja kinni,” ütles Raun. Tema sõnul liigub ilves aga endiselt ringi ja oli eilegi ühe talu õues. „Eks tal on maitse suus ja otsib. Aga inimesed on hirmul ja hoiavad loomad kinni,” kirjeldas Raun olukorda külas.
„Meil on üks kohalik mees, kes elab Kiideval ja kelle õuelt on ilves ka läbi jalutanud ,ning ka üks noorem mees, kes teab ja tunneb seda kanti ja seda, kus ilves seal ringi liikunud on,” ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Nendele meestele andiski Peetris loa nuhtlusisendi küttimiseks. 
Ilves murrab Kiidevas kasse ja koeri
[caption id="attachment_414198" align="alignnone" width="1000"]
Ilves Kiidevas maja terrassil. Foto: erakogu[/caption]
Pooleteise kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale.
„Mõni päev tagasi ründas ilves põhimõtteliselt perenaise silme all tema koera ja mõni tund hiljem juba teise pere koera. On märgatud, et ta ei karda väga inimesi, istub koduhoovides ja hirmutamisele ka ei reageeri,” kirjutas külaelanike muret keskkonnaametile vahendanud Kiideva külaseltsi juhatuse liige Sirli Olgo pühapäeval.
Ilves Kiidevas maja terrassil. Foto: erakogu[/caption]
Pooleteise kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale.
„Mõni päev tagasi ründas ilves põhimõtteliselt perenaise silme all tema koera ja mõni tund hiljem juba teise pere koera. On märgatud, et ta ei karda väga inimesi, istub koduhoovides ja hirmutamisele ka ei reageeri,” kirjutas külaelanike muret keskkonnaametile vahendanud Kiideva külaseltsi juhatuse liige Sirli Olgo pühapäeval.