Silt: Endrik Raun

[caption id="attachment_455262" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ütles, et jahimehed kütiksid metssigu hoogsamalt kui liha oleks kuhugi viia. Foto: Andra Kirna[/caption] Nii jahimehed kui ka lihatööstused ootavad, et riik otsustaks kiiresti, kuidas hakkavad toimima sigade Aafrika katku piiramise toetusmeetmed. Eestis möllav sigade Aafrika katk pole veel Läänemaa metsadesse jõudnud. „Õnneks on praegu veel puhas, aga iga päev tulevad uued uudised,” ütles Lään

[caption id="attachment_372564" align="alignnone" width="2000"] Karu. Foto: Kaarel Tammann[/caption] Neljapäevast alanud karujahi käigus Läänemaal ühtegi karu küttida ei tohi. „Kui eelmisel aastal anti karulubasid emakarude põhiselt, siis sel aastal lähtuti karukahjudest,” ütles Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun. Tema teada on karud Läänemaal küll mesitarusid rüüstanud ja sellest o

[caption id="attachment_353350" align="alignnone" width="1920"] Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption] Läänemaa jahimeestel tuleb seakatku ennetamiseks küttida ligi 1200 metssiga. Kuigi viirus pole veel piirkonda jõudnud, on jahindusorganisatsioonid ja seakasvatajad valvel – kogemus aastatetagusest puhangust on jätnud oma jälje. „Praegu on Läänemaa ala seakatkust puutumata,” kinnitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on keskkonnaameti kehtestatud küttimisnormide järgi Läänemaal vaja küttida vähemalt 1200 metssiga – see tähendab, et iga tuhande hektari kohta võib jääda kolm looma. Läänemaal on jahimaid kokku ligikaudu 200 000 hektarit. Metssigade arvukuse madalal hoidmine aitab Rauna sõnul seakatku levikut ära hoida. Seakatk on mets- ja kodusigadele surmav viirushai

[caption id="attachment_412618" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Andra Kirna[/caption] Metskitsede arv on Läänemaal langenud ja mitu jahiseltsi on otsustanud sel hooajal neid üldse mitte küttida. Samal ajal kasvab karude arv. 2022. aastal soovisid Läänemaa jahimehed küttida 840 metskitse, kuid tänavu vaid 169. Langus on veelgi drastilisem, kui arvestada tegelikult kütitud loomade arvu: 2022. aastal kütiti 924 metskitse, mullu kõigest 157. Tänavu soovitas jahindusnõukogu küttida vaid 184 metskitse. „Sõraliste küttimismäärad on alati olnud soovituslikud, mitte kohustuslikud. Jahimees teab ise kõige paremini, mis tal metsas toimub,” selgitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on ekslik arusaam, justkui juhitaks küttimist ülalt alla. Tegelikkuses lähtutakse küttimismäärade kehtestamisel kohalike jahiseltside soovidest. „Me ei suru kellelegi midagi peale,” sõnas Raun. „Seltsid küsisid

[caption id="attachment_425555" align="alignnone" width="1920"] Suvel Haapsalus ekselnud metskits pääses tõenäoliselt metsa tagasi. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Läänemaa jahimehed küttisid lõppeval jahihooajal 103 metskitse, mis on 60 protsenti metskitsede maakondlikust limiidist, milleks oli 172 isendit. Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun ütles, et limiidist madalam küttimine oli jahimeeste tead

[caption id="attachment_440170" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul elab maakonnas hinnanguliselt neli hundikarja. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Selle nädala alguses tühistas ringkonnakohus võsavillemitele antud esialgse õiguskaitse, mis oli hundijahi määramata ajaks peatanud. Läänemaa hundijahi koordinaatori Kulno Rehkalti sõnul näitab hundijahi vaheldumisi keelamine ja lubamine keskkonnaametnike saamatust ja jahti reguleeriva ohjamiskava nõrkust. „Ametnikud selle jama on korraldanud, et niisugused asjad üldse juhtuda said,” ütles Rehkalt. Kaks kuud tagasi teatas keskkonnaamet, et Eestis tohib alanud jahihooajal küttida 90 hunti. Vähem kui nädala pärast andis Tallinna halduskohus võsavillemitele esialgse õiguskaitse, mida taotles MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige, keskkonna- ja suurkiskjate kaitsja Eleri Lopp. Kuigi ajutine, sest

[caption id="attachment_439085" align="alignnone" width="1920"] Läinud talvel korraldati Vormsil võsavillemite tabamiseks mitu ühisjahti. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Tallinna halduskohus peatas kohtumenetluse ajaks hundijahi, jahimehed sellist otsust heaks ei kiida. MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna halduskohtu poole keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Kohus rahuldas esmase õiguskaitse taotluse ja peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi Eesti hundipopulatsioonile, mille hilisem kõrvaldamine oleks oluliselt raskendatud või võimatu. Jahimehed pole kohtu otsusega nõus. „Kohus on seega öeldud, et kõige tähtsam on hunt. See, millist kahju saa

[caption id="attachment_429345" align="alignnone" width="1920"] Endrik Raun, Läänemaa jahindusklubi esimees. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne Elus ilmus 16. novembril Tarvo Valkeriga usutlus „Ilvesejahti lubama hakates oleksime peagi Euroopas ainsad”. Väga intrigeeriv pealkiri. Väga huvitav avaldus. Ilvese populatsioon on viimasel kuuel aastal Euroopas kasvanud 21,2, Baltikumis aga 72 protsenti. Eestis oleme saavutanud taseme, millest kõrgemale pole teadlaste arvates mõistlik populatsiooni kasvatada. Suurkiskjate (ilves, karu, hunt) arvukus on Eestis sajandi kõrgeim. Sama tendents on Euroopas. Hundi arvukus on kuue viimase aastaga kasvanud 40 protsenti ja kokku on neid u 22 204 ja 34 Euroopa riigis. Probleeme on sellega seoses paljudes riikides. Seepärast tehti ka otsus Euroopas vähendada hundi ohutaset rangelt kaitstust lihtsalt kaitstuks (nagu see on ELiga liitumisest saati

[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="1920"] Hunte võib jahtima hakata detsembris. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption] Kuigi keskkonnaamet teatas eelmise nädala alguses, et 1. novembrist veebruari lõpuni tohib Eestis küttida 90 hunti, otsustas Tallinna halduskohus teisipäeval peatada hundijahi ajutiselt kuni 4. detsembrini. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et esialgne õiguskaitse kohaldati ajutiselt 4. detsembrini ning selle aja jooksul ootab kohus poolte argumente, et otsustada, kas esialgset õiguskaitset pikendada kuni hundijahi hooaja lõpuni, 28. veebruarini. „Ke

[gallery ids="437215,437216,437217,437218,437219,437220,437221,437222,437223,437224,437225,437226,437227,437228,437229,437230,437231,437232,437233"]   Läänemaa jahimehed kogunesid laupäeva hommikul Riguldisse, et pidada järjekorras juba kolmandat jahiseltside ühist põdrajahti. Läänemaa jahindusklubi korraldatav jahihooaja alguse ühisjaht on juba traditsioon. Esimest korda koguneti ühiselt hooaega alustama 2021. aastal Haapsalu jahiseltsi maadel, teist korda mullu Palivere jahiseltsi eestvedamisel ja nüüd olid jahi korraldajaks Riguldi jahimehed. Ajujahihooaeg algas küll juba 1. oktoobril, kuid Läänemaa jahindusklubi eestvedaja Endrik Rauni sõnul jäi tänavune ühisjaht oktoobrikuu lõppu, sest jahiseltsid tahavad avajahi ikka oma kodus teha. „Kui oma jaht on tehtud, on natuke rohkem aega, et seltside ühisjahil osaleda,“ ütles ta. Läänemaa jahi