Silt: Endrik Raun

[caption id="attachment_460667" align="alignnone" width="1920"] Hunditopis. Foto: Juhan Hepner[/caption] Läinud reedel Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda juurde antud hundiload kasutasid jahimehed juba järgmisel päeval ära. Keskkonnaamet andis Lõuna-Läänemaa ohjamisalal huntide küttimiseks juurde kolm luba. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul küttisid Märjamaa kandi Luiste jahimehed laupäeval kõik kolm lubatud hunti. Sel aastal on Läänemaal hundijahilube antud kolmel korral. Esimesed kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud luba realiseerisid Kullamaa jahimehed kõigest üheksa minutiga. Detsembri alguses andis keskkonnaagentuur Lõuna-Läänemaa ohjamisalale veel seitse hun

[caption id="attachment_463976" align="alignnone" width="1002"] Kalurite sõnul on kormoranid süüdi kalavaru vähenemises ja sestap tuleks neid rohkem küttida. Foto Urmas Lauri.[/caption] Kalanduskogud on pöördunud kliimaministeeriumi poole, et pikendada kormorani küttimise hooaega. Ideega on päri ka jahimeeste esindajad, kuid ministeerium ja linnuvaatleja mõttega ei nõustu. „Probleem on päris suur, muidu me seda ei teeks,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse liige Aivar Oruste. „Kliimaministeerium ei toeta kalanduskogude ettepanekut pikendada kormoranide küttimisaega, sest teadusuuringud ja rahvusvaheline praktika kinnitavad, et jaht ei ole kormoranide arvukuse ohjamiseks kõige tõhusam meede,” ütles kliimaministeeriumi jahinduse valdkonna juht Aimar Rakko. Viimase loenduse kohaselt on Eestis ligi 48 000 kormoranipaari, kuid kokku on lepitud,

[caption id="attachment_459955" align="alignnone" width="1920"] Hunt. Foto Valeri Stšerbatõhh[/caption] Läänemaa jahimehed on sel aastal küttinud kümme hunti ja sellega on Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundijahiload ka läbi. „Lumi soodustab tunduvalt hundijahti,” ütles Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun. Pärast lume tulekut on selle aasta esimese nelja päevaga kütitud kõik Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonnas lubatud hundid. Üks hunt on lastud Luiste, Taebla ja Kasari jahipiirkonnas. Kõige rohkem, seitse hunti, on küttinud Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi liikmed. Esimesed kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundiluba realiseeriti kõigest üheksa minutiga. Detsembri alguses andis keskkonnaagentuur Lõuna-Läänemaa ohjamisalale veel seitse hundilaskmisluba.

Martna ja Taebla jahimaadelt läinud laupäeval leitud ja kütitud metssead olid katkuviirusega nakatunud. Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun ütles Lääne Elule, et jahimehed küttisid laupäeval Martnas metsseapõrsa ja talle metsa järele minnes leidsid lähikonnast kaks metsseakorjust.

[gallery ids="460626,460627,460628"]   Ulukiliha nädala üritusel said Oru kandi noored reedel Linnamäe arenguseltsi majas kuulda, mida kujutab endast jahindus ja kuidas kasutatakse ulukiliha. Eestis peeti ulukiliha nädalat tänavu esimest korda ja selles osalesid eripakkumistega paarkümmend toidukohta üle Eesti. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul sündis ulukiliha nädal Lääne-Euroopa eeskujul. „Peamine mõte on tutvustada ulukitoite ning jahinduse olemust ja tähtsust ökosüsteemis,” selgitas ta. Ulukiliha on kohalik tooraine „Ulukiliha on puhas, looduslik ja kohalik tooraine, millest saab toitu valmistada. Samas on jahinduse ülesanne ohjata ulukipopulatsioone, et kõik oleks looduses tasakaalus nii saakloomade kui ka kiskjate mõttes. Tasakaalu hoidmine on üks jahinduse põhifunktsioon. Nii, et inimestel oleks metsast midagi võtta, metsakasvatajad, põllumehed ja lambakasvatajad oleksid rahul, huntidel, ilves

[caption id="attachment_460666" align="alignnone" width="1920"] Hunditopis. Foto Juhan Hepner[/caption] Kullamaa jahimeestel kulus laupäeval vaid üheksa minutit, et kõik kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundilaskmisluba realiseerida. Kõik kolm hunti kütiti Marimetsa raba servas Kalju küla lähedal. Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi esimehe Erki Smiti sõnul kulus 29 jahimehel hommikusele luurele ja lipuliini ülespanemisele rohkem aega kui küttimisele. Laupäeva hommikul oli maas väike lumekirmetis, m

[caption id="attachment_459955" align="alignnone" width="1920"] Läänemaal soovitakse hunte rohkem lasta kui selleks lubasid anti. Valeri Stšerbatõhh[/caption] Keskkonnaamet andis alanud hundijahihooajaks Lõuna-Läänemaale kolm ja Põhja-Läänemaale ühe hundilaskmise loa. Lõuna-Läänemaa ohjamisala jääb Tallinna-Haapsalu maanteest lõuna poole ning ulatub lisaks Läänemaale otsapidi ka Rapla- ja Harjumaale. Tallinna-Haapsalu maanteest põhja poole jääb koos Vormsi saarega Põhja-Läänemaa ohjamisala. Kokku on kahel alal lubatud küttida neli hunti. Lube on palju vähem kui jah

[caption id="attachment_458262" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa karupopulatsioon on kasvanud kiiremini kui Eestis tervikuna.. Foto Kaarel Tamman / Jahis[/caption] Eelmisel nädalal tühistas Tallinna ringkonnakohus halduskohtu määruse ja peatas sellega karujahi Eestis, kuni MTÜ Eesti Suurkiskjad ja keskkonnaameti (KKA) vahelises kohtuvaidluses lahendini jõutakse. MTÜ kaebas ameti kohtusse, sest peab karulaskmislubade senist jagamist ebaseaduslikuks. Eleri Lopp Eesti Suurkiskjate MTÜst rääkis, et kohtus on juba varasemast arutlusel kaks kaebust karujahilubade teemal. „Esimese kohta tegi ringkonnakohus juba otsuse, et KKA load olid õigusvastased. Ka teise vaidluse puhul tegi halduskohus sarnase otsuse, mille KKA kaebas ringkonnakohtusse edasi ja menetlus on pooleli,” selgitas Lopp

[caption id="attachment_458268" align="alignnone" width="1920"] Ühisjaht. Foto Andra Kirna[/caption] Läänemaa jahindusnõukogu sai tänavu oma haldusala 17 jahiseltsile (14 Läänemaal ja neli Lääneranna vallas) loa küttida 207 põtra, 169 metskitse ja 1100 metssiga. Limiidivabalt tohib küttida punahirve ja šaakalit. Noarootsis on lubatud küttida 2 hunti.. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul pole lubade arv otse

[caption id="attachment_458168" align="alignnone" width="1920"] Metsseajaht on seakatku tõttu turistide jaoks kokku kuivanud ja nüüd käivad soomlased siin peamiselt vaid linnujahil. Foto Arvo Tarmula[/caption] Välismaalastest jahituristid käivad sügiseti Läänemaal peamiselt linde laskmas. Ülejäänud jahiturism on nii siin kui ka mujal Eestis kokku kuivanud. Kui palju Läänemaal ühe aasta jooksul jahituristi käib, ei ole täpselt teada. Keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist Indrek Hirs suunas ajakirjaniku statistika saamiseks Eesti jahimeeste seltsi poole. „Nemad väljastavad aastase kehtivusega jahitunnistusi välismaalastele ning neil on ka sellekohane statistika,” lausus Hirs. „Täpset arvu e