Silt: Endrik Raun

[caption id="attachment_458262" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa karupopulatsioon on kasvanud kiiremini kui Eestis tervikuna.. Foto Kaarel Tamman / Jahis[/caption] Eelmisel nädalal tühistas Tallinna ringkonnakohus halduskohtu määruse ja peatas sellega karujahi Eestis, kuni MTÜ Eesti Suurkiskjad ja keskkonnaameti (KKA) vahelises kohtuvaidluses lahendini jõutakse. MTÜ kaebas ameti kohtusse, sest peab karulaskmislubade senist jagamist ebaseaduslikuks. Eleri Lopp Eesti Suurkiskjate MTÜst rääkis, et kohtus on juba varasemast arutlusel kaks kaebust karujahilubade teemal. „Esimese kohta tegi ringkonnakohus juba otsuse, et KKA load olid õigusvastased. Ka teise vaidluse puhul tegi halduskohus sarnase otsuse, mille KKA kaebas ringkonnakohtusse edasi ja menetlus on pooleli,” selgitas Lopp

[caption id="attachment_458268" align="alignnone" width="1920"] Ühisjaht. Foto Andra Kirna[/caption] Läänemaa jahindusnõukogu sai tänavu oma haldusala 17 jahiseltsile (14 Läänemaal ja neli Lääneranna vallas) loa küttida 207 põtra, 169 metskitse ja 1100 metssiga. Limiidivabalt tohib küttida punahirve ja šaakalit. Noarootsis on lubatud küttida 2 hunti.. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul pole lubade arv otse

[caption id="attachment_458168" align="alignnone" width="1920"] Metsseajaht on seakatku tõttu turistide jaoks kokku kuivanud ja nüüd käivad soomlased siin peamiselt vaid linnujahil. Foto Arvo Tarmula[/caption] Välismaalastest jahituristid käivad sügiseti Läänemaal peamiselt linde laskmas. Ülejäänud jahiturism on nii siin kui ka mujal Eestis kokku kuivanud. Kui palju Läänemaal ühe aasta jooksul jahituristi käib, ei ole täpselt teada. Keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist Indrek Hirs suunas ajakirjaniku statistika saamiseks Eesti jahimeeste seltsi poole. „Nemad väljastavad aastase kehtivusega jahitunnistusi välismaalastele ning neil on ka sellekohane statistika,” lausus Hirs. „Täpset arvu e

[caption id="attachment_455262" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ütles, et jahimehed kütiksid metssigu hoogsamalt kui liha oleks kuhugi viia. Foto: Andra Kirna[/caption] Nii jahimehed kui ka lihatööstused ootavad, et riik otsustaks kiiresti, kuidas hakkavad toimima sigade Aafrika katku piiramise toetusmeetmed. Eestis möllav sigade Aafrika katk pole veel Läänemaa metsadesse jõudnud. „Õnneks on praegu veel puhas, aga iga päev tulevad uued uudised,” ütles Lään

[caption id="attachment_372564" align="alignnone" width="2000"] Karu. Foto: Kaarel Tammann[/caption] Neljapäevast alanud karujahi käigus Läänemaal ühtegi karu küttida ei tohi. „Kui eelmisel aastal anti karulubasid emakarude põhiselt, siis sel aastal lähtuti karukahjudest,” ütles Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun. Tema teada on karud Läänemaal küll mesitarusid rüüstanud ja sellest o

[caption id="attachment_353350" align="alignnone" width="1920"] Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption] Läänemaa jahimeestel tuleb seakatku ennetamiseks küttida ligi 1200 metssiga. Kuigi viirus pole veel piirkonda jõudnud, on jahindusorganisatsioonid ja seakasvatajad valvel – kogemus aastatetagusest puhangust on jätnud oma jälje. „Praegu on Läänemaa ala seakatkust puutumata,” kinnitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on keskkonnaameti kehtestatud küttimisnormide järgi Läänemaal vaja küttida vähemalt 1200 metssiga – see tähendab, et iga tuhande hektari kohta võib jääda kolm looma. Läänemaal on jahimaid kokku ligikaudu 200 000 hektarit. Metssigade arvukuse madalal hoidmine aitab Rauna sõnul seakatku levikut ära hoida. Seakatk on mets- ja kodusigadele surmav viirushai

[caption id="attachment_412618" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Andra Kirna[/caption] Metskitsede arv on Läänemaal langenud ja mitu jahiseltsi on otsustanud sel hooajal neid üldse mitte küttida. Samal ajal kasvab karude arv. 2022. aastal soovisid Läänemaa jahimehed küttida 840 metskitse, kuid tänavu vaid 169. Langus on veelgi drastilisem, kui arvestada tegelikult kütitud loomade arvu: 2022. aastal kütiti 924 metskitse, mullu kõigest 157. Tänavu soovitas jahindusnõukogu küttida vaid 184 metskitse. „Sõraliste küttimismäärad on alati olnud soovituslikud, mitte kohustuslikud. Jahimees teab ise kõige paremini, mis tal metsas toimub,” selgitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on ekslik arusaam, justkui juhitaks küttimist ülalt alla. Tegelikkuses lähtutakse küttimismäärade kehtestamisel kohalike jahiseltside soovidest. „Me ei suru kellelegi midagi peale,” sõnas Raun. „Seltsid küsisid

[caption id="attachment_425555" align="alignnone" width="1920"] Suvel Haapsalus ekselnud metskits pääses tõenäoliselt metsa tagasi. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Läänemaa jahimehed küttisid lõppeval jahihooajal 103 metskitse, mis on 60 protsenti metskitsede maakondlikust limiidist, milleks oli 172 isendit. Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun ütles, et limiidist madalam küttimine oli jahimeeste tead

[caption id="attachment_440170" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul elab maakonnas hinnanguliselt neli hundikarja. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Selle nädala alguses tühistas ringkonnakohus võsavillemitele antud esialgse õiguskaitse, mis oli hundijahi määramata ajaks peatanud. Läänemaa hundijahi koordinaatori Kulno Rehkalti sõnul näitab hundijahi vaheldumisi keelamine ja lubamine keskkonnaametnike saamatust ja jahti reguleeriva ohjamiskava nõrkust. „Ametnikud selle jama on korraldanud, et niisugused asjad üldse juhtuda said,” ütles Rehkalt. Kaks kuud tagasi teatas keskkonnaamet, et Eestis tohib alanud jahihooajal küttida 90 hunti. Vähem kui nädala pärast andis Tallinna halduskohus võsavillemitele esialgse õiguskaitse, mida taotles MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige, keskkonna- ja suurkiskjate kaitsja Eleri Lopp. Kuigi ajutine, sest

[caption id="attachment_439085" align="alignnone" width="1920"] Läinud talvel korraldati Vormsil võsavillemite tabamiseks mitu ühisjahti. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Tallinna halduskohus peatas kohtumenetluse ajaks hundijahi, jahimehed sellist otsust heaks ei kiida. MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna halduskohtu poole keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Kohus rahuldas esmase õiguskaitse taotluse ja peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi Eesti hundipopulatsioonile, mille hilisem kõrvaldamine oleks oluliselt raskendatud või võimatu. Jahimehed pole kohtu otsusega nõus. „Kohus on seega öeldud, et kõige tähtsam on hunt. See, millist kahju saa