Silt: emakeelepäev

[gallery ids="421923,421922"] Uuemõisa lasteaed-algkooli tähistas juba 18. korda emakeelenädalat. Esmaspäeval alustasime mälumänguga. Teisipäeval olid kooliperel külas Krista Kumberg ja Jaanus Kõuts Haapsalu lasteraamatukogust. Nüüd teame, miks peetakse emakeelepäeva just 14. märtsil.

[caption id="attachment_421171" align="alignnone" width="1920"] Õpetaja Ellen-Velaine Jaks oma 90. sünnipäeval Haapsalu raamatukogus. Foto: Andra Kirna[/caption] 90aastane haapsallane Ellen-Velaine Jaks tegi neljapäeval oma 17. etteütluse, nagu ta neid igal aastal emakeelepäeval teeb: Vikerraadiost kõlamas tekst, Jaks ise tugitoolis, paberileht põlvedel atlase peal. Etteütlus kõlas emakeelepäeval raadioeetrist 17. aastat, Jaks on kõik korrad kaasa teinud ja lubas teha ka edaspidi. Arvutit ta ei kasuta, kirjutab pastakaga paberile iseenda jaoks ja ära ei saada. Kui Lääne Elu Jaksile helistas, kuulas proua raadiost diktaadi analüüsi ja helistas ise hiljem tagasi. „Teatan uhkusega, et minu ainuke viga oli see, et panin Emajõe Ateena vahele väikese kriipsukese,“ ütles Jaks.

[caption id="attachment_392113" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli 8. b klassi lapsed valisid kaunimaks sõnaks „pajutibu”. Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Kas kõige ilusam sõna on keele sõlme ajav „põuaööõudus” või lihtne „udu” või hoopis midagi muud – Haapsalu põhikooli lapsed selgitavad selle nädala lõpuks välja. Emakeelepäeva hommikul kell 9.50 torkab Haapsalu põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mall Kahar arvutisaba seina, ütleb lastele „Istuge, palun!” ja küsib, miks peetakse emakeelepäeva just 14. märtsil. „See oli kellegi sünnipäev?!” kõlab klassist kõhklev vastus ja veel kõhklevamal toonil nimi. Kristjan Jaak Peterson? Küsimuse järel, miks see mees nii tähtis on, et kõik panevad lipud välja, võtab maad vaikus, aga kohe saab 8. klass teada, et just see mees oli esimene eesti kirjanik. „Nii,” ütleb Kahar. Aga nüüd koduse töö juurde, sest lõppude lõpuks on emakeele, mitte kirjanduse tund. „Kõigil peab olema pinginaaber. Ja sõnad,” ütleb Kahar. Siis läheb lahti.

Täna kirjutab terve Eesti e-etteütlust. Kuusteist aastat tagasi esimest korda raadioeetrist kõlanud e-diktaadist on saanud traditsioon. Seda oodatakse, selleks valmistutakse, aasta-aastalt üha enam. Kuusteist aastat tagasi oli osalejaid alla kolmesaja, mullu pani oma kirjaoskuse proovile üheksa tuhat eestimaalast. Kummaline, sest kes meist on lapsena armastanud etteütlust? Kirjandit, võibolla jah, ümberjutustust, kah võimalik, aga etteütlust? Oi ei! E-etteütlus on teinud peaaegu võimatut – pannud meid õigekirja armastama.

caption id="attachment_391910" align="aligncenter" width="1620"] Kristjan Jaak Petersoni ausammas Tartus Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Foto: Vikipeedia / Sander Säde[/caption] „Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ Nõnda küsis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. 14. märtsil on emakeelepäev. 14. märtsil 222 aastat tagasi sündis Kristjan Jaak Peterson. Luuletaja Gustav Suits pidas Petersoni meie esimeseks nooreestlaseks, kel oli nooruslikku julgust, hoogu ja lootust, kelle värsid voolasid vabalt ja rahvapäraselt.

[caption id="attachment_356850" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock leiab, et eesti keele kõrval võiks oma päev olla ka eesti kirjandusel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Emakeeleõpetajate sõnul on tänapäeval suurim probleem noorte eneseväljendus – nii kõnes kui ka kirjas. Esmaspäeval on emakeelepäev ja selle tähistamist peavad eesti keele õpetajad ülioluliseks. Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) emakeeleõpetaja Tiina Brock on seisukohal, et tegelikult on emakeel kogu aeg tähtis, mitte ainult sel ühel päeval. „Kui kaob keel, siis on ohus ka omariiklus, sest kultuur ja omariiklus on väga tihedalt seotud keelega,” ütles Brock. Ta loodab, et ühel päeval saab oma päeva ka kirjandus. LÜGis on traditsioon osaleda emakeelepäeval üleriigilisel e-etteütlusel. „Kui käimas on eesti keele tund, saab etteütlust teha tunnis. Kogu koolil aga samal ajal eesti keele tundi ei ole, siis on võimalik minna etteütlust kirjutama ka arvutiklassi,” ütles LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock.

[caption id="attachment_324040" align="aligncenter" width="1920"] Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärk Tartus Toomemäel. Foto: By Sander Säde at English Wikipedia, CC BY 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=11335495[/caption] Emakeelepäeval, 14. märtsil möödub 220 aastat Kristjan Jaak Petersoni sünnist. Ajal, mil kirjutas Peterson, kutsuti eesti keelt maakeeleks. Polüglott Peterson võinuks oma värsse kirjutada väga paljudes keeltes, aga ta otsustas maakeele kasuks. Alates 19. sajandi keskpaigast on eesti keel teinud läbi tohutu arengu. Tähelepanuväärne on see, et kui Peterson püüdis julgustada eestlasi maakeeles kirjutama, siis 21. sajandil kirjutavad eestikeelset kirjandust ka need, kes eestlased ei ole, nt USAst pärit ja Haapsalus elav Adam Cullen või Norrast pärit Øyvind Rangøy. Vahel arvatakse,et keel peaks olema konservatiivsem, aga keel on nagu elusorganism – pidevas arenemises ja kulgemises. Luuletaja Wimberg on kirjutanud, et „päris eesti keel / ei ole kooliõpikus / ei ole sõnaraamatus”. Keel ei ole raiutud sõnaraamatutesse, keele puhul ei peaks ihalema vaid steriilsust. Kirjakeele reguleerimine on tähtis, kuid oluline on ka leida tasakaal. Keel muutub ajas ja seda ei peaks pelgama.