Silt: Emadepäev
Tiit Salumäe: parim, mida ema lapsele annab, on juured ja tiivad
[caption id="attachment_407658" align="alignnone" width="1920"] Piiskop emeritus Tiit Salumäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pühapäeval tähistame taas emadepäeva. Tervitan sel puhul kõiki emasid, vanaemasid ja vanavanaemasid ning soovin, et meil oleks tublid tulevased emad, kes meie rahvast edasi kannaks ja traditsioone hoiaks.
Emadepäeva väärikas ajalugu algab Inglismaalt 17. sajandi alguses – siis tähistati seda paastuaja neljandal pühapäeval ja tähendus oli teine. Elukorraldus oli muutunud, noored pidid otsima tööd kodust eemal. Sel pühapäeval anti neile vaba päev, et minna oma koju ja kodukirikusse, kus olid pereliikmed, ema ja isa, tädid-onud ja õed-vennad.
Nõva looduskool avab emadepäeval uksed matkaga
[caption id="attachment_424534" align="alignnone" width="1920"] Nõva looduskooli giidid Meeli Hunt ja Kersti Uibo. Foto erakogu[/caption]
Emadepäeval, 11. mail avab emadepäevamatka ja koogisöömisega uksed Silma õpikoja uus õpikoht Nõval. Kuid Nõvale on põhjust minna juba varem selleks, käia kevadlaadal või kuulata Nõva kirikus Prantsuse koori esinemist.
Nõval tegusev mittetulundusühing NordEstNõva korraldab koos kohaliku kogudusega sel laupäeval kevadlaada ja rohevahetuse. Inspiratsiooni kevadlaada korraldamiseks andis jõululaat, mis sai sisse ootamatult hea hoo ja mida külastas mullu detsembris ligi 150 inimest. Nüüd proovime ka kevadlaadale sama energia sisse puhuda – on ju kevad kõige uue algus.
Juhtkiri: millega mõõta ema headust?
Emadepäeval lillede kinkimine ja heade sõnade ütlemine on ilus viis tänada ema tehtu eest ja tunnustada tublisid emasid ka avalikult. Milline aga on tubli ema? Mille järgi ema headust mõõta?
Kas hea ema on pigem suure või väikese pere ema? Kas parem ema on see, kes on osanud oma peret koos hoida või hoopis üksikema, kes on pidanud laste kasvatamisega suuresti üksi hakkama saama?
Juhtkiri: Emadepäev nagu jõulud
[caption id="attachment_270389" align="alignnone" width="768"] Joonistanud Ott Vallik.[/caption]Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aastal naiste karskusliidu algatusel. Tasapisi kogus see populaarsust, et 1940. aastal katkeda.
Uuesti hakati emadepäeva tähistama 1988. aastal ja taas hakkas see populaarsust koguma.
Läänlased ostsid lillepoed tühjaks
[caption id="attachment_299810" align="alignnone" width="2000"] Erika Lillekunsti florist Carol Plans kaunistas eile lillepotte, lõikelilli enne kolmapäeva ei tule. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Emadepäev pani inimesed eriolukorda unustama, nii ostis rahvas pühapäeval ära kogu Haapsalu lillepoodide pakutava.
„Eilne müük oli selline, et täna enam midagi valida ei ole,” ütles Flamingo lillepoe omanik Aap Uspenski esmaspäeval.
Uspenski rääkis, et arvas varem, et tänavune emadepäeva müük on tavapärasest poole väiksem, kuid tegelikult müüdi sama palju õisi nagu igal aastal. „Arvasin, et inimesed hoiavad distantsi ja ei lähe ema juurde lilli viima,” ütles Uspenski.
Ka Erika Lillekunsti omanik Erika Kleeman ütles, et lilli tellides olid nad ettevaatlikud. „Müük läks oodatust palju paremini,” ütles Kleeman. „Piirangud vähenesid ja inimesed julgesid jälle külla minna. Põhimõtteliselt osteti kõik ära, laod ei osanud ka seda ette näha,” lisas Kleeman.