Silt: elering

Tänavu suvel sai Eesti elektri põhivõrku haldav Elering ühele poole 22 kilomeetri pikkuse Lihula–Virtsu õhuliini uuendamisega, mis võttis aega kolm aastat ja maksis kokku ligi kaheksa miljonit eurot. Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer ütles Lääne Elule, et Lihula ja Virtsu vahel olnud vana elektriliin oli ehitatud üle 60 aasta tagasi ning selle põhikomponendid olid jõudnud oma kasutusea lõppu. „Aastate jooksul oli liinil olnud ka rikkeid, mis kahjustasid juhtmeid. Et vältida võimalikke katkestusi ja tagada elektrivõrgu ohutu töö, tu

[caption id="attachment_479851" align="alignnone" width="1920"] Hara sadama laevatee. Juhan Hepner[/caption] Noarootsi osavallakogu esimees Aivo Hirmo saatis plaanitava EstLink 3 merekaabli kohta juunis Eleringile ettepaneku, et tasakaalu leidmiseks arendaja ja kogukonna vahel võiks Elering süvendada kaabli paigaldamise käigus Hara sadama laevatee. Kaabel peaks maabuma Lääne-Nigula vallas. Eleringi projektijuhtimise koordinaatori Brenda Penti juulis tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametile edastatud KMH programmi arvamuste ülevaates märgiti, et Elering seda siiski lubada ei saa. „Elering ei saa endale võtta kohustust süvendada Hara sadama laevateed. Eleringil on EstLink3 merekaablite projektis kohustus tagada, et kaablite paigaldamisel merepõhja ei halveneks Hara lahe, sealhulgas Hara sadama laevatee olukord ning kui see tähendab, et vaja on süvendada Hara sadama juurdepääsu, siis seda ka tehakse,” vastati osavallakogu ettepanekule. Lisaks soovis Hirmo osavallakogu nimel, et täpsustatakse kalapüügi võimalusi kaablite kaitsevööndis ning kaardistatakse ja säilitatakse kaablikoridoris asuvad laevavrakid, mida võimalusel eksponeeritaks rannarootsi kultuuripärandina.

Eesti-Läti neljanda elektriühendus eelistatud trassikoridor kulgeb Paidest Saaremaani läbi Lihula ja Pivarootsi Lääneranna vallas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teatas eile, et kaks aastat kestnud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeerimise järel on selgunud ühenduse eelistatud trassikoridor. Paidest Saaremaani ulatuv trass kulgeb Raplamaalt Rumba kaudu Lihula kanti. Lihulast möödub õhuliin ida ja lõuna poolt, läbib plaanitavat uut Lihula alajaama ning jätkub kavandatavasse Hanila alajaama. Hanila alajaamast suundub ühendus maakaablina Pivarootsi rannikule, kus läheb merekaabli kujul edasi Saaremaa suunas. Elektriühenduse planeeringu projektijuht Monika Korolkov majandusministeeriumist ütles Lääne Elule, et Pivarootsi valiti merekaabli maabumiskohaks seepärast, et lisaks rannikualajaama paiknemisele tuli silmas pidada kogu elektriühenduse teekonda, merekaabli võimalikke asukohti, mandril jätkuvat õhuliini ning mõju loodusele ja inimestele. Suurendab v

[caption id="attachment_468389" align="alignnone" width="1920"] Eleringi Haapsalu 110 kV alajaam. Foto: Juhan Hepner[/caption] Elektri põhivõrku haldav Elering plaanib alustada tänavu aprillis Haapsalus suure trummi kõrval asuva 110 kV alajaama rekonstrueerimisega. Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Liis Eiser ütles Lääne Elule, et mullu hanke võitnud ettevõte Leonhard Weiss OÜ on praeguseks projekteerimisega valmis saanud ning et töövõtja taotleb luba ehitusega alustada. Hankelepingu kohaselt peab ehitus valmis saama 2027. aasta juuli lõpuks. Hankelepingu maksumus on Eiseri sõnul käibemaksuta 2,9 miljonit eurot. Eleringi pressiesindaja Kätlin Klemmer ütles mullu Lääne Elule,

[caption id="attachment_465315" align="alignnone" width="1024"] Vesinikutrass võib minna kas läbi Lääne- või Raplamaa. Foto: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium[/caption] Elering esitas 2025. aasta lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taotluse Soomest läbi Baltimaade ja Poola Saksamaale kulgeva vesiniku ülekandetaristu Eesti osa riigi eriplaneeringu algatamiseks. Üks võimalik trass läheb läbi Lääne-Nigula ja Lääneranna valla. MKMi riigi planeeringute nõunik Monika Korolkovi sõnul selgub hiljemalt märtsiks, kas valitsus algatab eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamise. „Juhul, kui planeering algatatakse, läheb selle koostamine hinnanguliselt maksma kolm miljonit eurot. 50 protsenti maksumusest kaetakse Euroopa Liidu toetusega, ülejäänud kulu kannab huvitatud isik Elering AS,” teatas Korolkov Lääne Elule. Põhjamaade-Balti vesinikukoridori (Nordic Baltic Hydrogen Corridor) projektipartnerid – Soome Gasgrid, Eesti Elering, Läti Conexus Baltic Grid, Leedu Amber Grid, Poola Gaz-System, Saksamaa Ontras

[caption id="attachment_447193" align="alignnone" width="1920"] Estlink 3 merekaabli keskkonnamõju hindamise programmi tutvustamine Sutlepas tänavu kevadel. Foto: Juhan Hepner[/caption] Eesti elektrisüsteemihaldur Elering esitas tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalveametile (TTJA) avalduse, et nihutada Eesti ja Soome vahele plaanitava kolmanda elektriühenduse merekaabli trassi asukohta. Pärast mullu sügisel esitatud EstLink 3 meretrassi hoonestusloa taotlust on Eleringi teatel selgunud, et esialgne trassivariant ku

[caption id="attachment_453899" align="alignnone" width="1920"] Kõrgepingeliin. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeval veidi pärast kella 15 oli Läänemaal tugeva äikeselöögi järel elektrita ligi 1500 majapidamist. „Läänemaal põhjustas elektrikatkestuse Eleringi rike,” ütles Elektrilevi kommunikatsioonijuht Kristi Reiland. Et rike tekkis kõrgepingeliinis, kinnitas ka Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Liis Eiser. „Rikke põhjustas äikesetorm, mille tagajärjel sai kannatada kõrgepingeliini ü

[caption id="attachment_448548" align="alignnone" width="1920"] Urmas Lauri foto[/caption] Valitsus algatas EstLink 3 maismaaosa ehk Rehemäe-Aulepa 330kilovoldise kõrgepingeliini ehitamiseks eriplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise. Kui paljusid maaomanikke see puudutab, ei ole veel teada. „Kuna riigieriplaneering alles äsja algatati, siis veel pole selge, kui mitu trassialternatiivi kavandamisele tuleb,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kady-Ann Kogermann. Rajatav liin on jätk Aulepasse randuvale EstLink 3-le, ühendades merekaabli olemasoleva ülekandevõrguga Läänemaa piiril Rehemäel asuvas alajaamas. Täpne trassikoridor alles selgub Rehemäe-Aulepa 330 kV õhuliini täpne trassikoridor selgub planeeringu käigus, kuid kogu planeer

[caption id="attachment_444014" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu alajaam. Foto Juhan Hepner[/caption] Eestis elektri põhivõrku haldav Elering tahab selle aasta lõpus või 2026. aasta alguses alustada Haapsalus suure trummi kõrval asuva 110 kV alajaama rekonstrueerimist. Selle tõttu soovib Elering Haapsalu linnalt alajaama territooriumi laiendamiseks omandada alajaamast ida poole jääva Kastani tänav 10 kinnistu arvelt 534 m² jagu maad. Alajaama krundi põhjapoolne osa on praegu tühi, aga selles suunas ei saa alajaama laiendada. „Rekonstrueerimisel oleme arvestanud Haapsalu linna üldplaneeringus kavandatud perspektiivse sõidutee ehitamisega, mis läbib Haapsalu 110 kV a

[caption id="attachment_413716" align="alignnone" width="1920"] Kõrgepingeliinid Kullamaal. Foto: Urmas Lauri[/caption] Elering soovib põhivõrgu kaitsmiseks teha ligi 200 miljoni euro eest investeeringuid. Muu hulgas kavandab ettevõte olulisemate objektide juurde droonitõrjevõimet, kirjutas 12Lk 1 of 2