Silt: elering

[caption id="attachment_421690" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm on seda meelt, et vaja on eriplaneeringut. Urmas Lauri[/caption] Riigi põhivõrguettevõtja Elering kavandab Soome ja Eesti vahelise merekaabli EstLink 3 tarbeks Aulepa ja Risti vahele 330 kV kõrgepingeliinide koridore. Elering valib lisaks elektriõhuliinide 30–35 kilomeetri pikkustele koridoridele välja ka asukohti Risti 330 kV alajaama ja Aulepa konverterjaama ehitamiseks. Enne tuleb aga Eleringil selgust saada, millise planeeringuga saaks edasi liikuda. Elering tahab teada, kas on vaja koostada riigi eriplaneering või saab piirduda projekteerimistingimuste menetlusega. Lääne-Nigula valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm on seda meelt, et vaja on eriplaneeringut. „Mis on Lääne-Nigula huvi selles Soome-Eesti-Läti juhtmes [EstLink 3], et meie ei peaks eriplaneeringut koostama? Mis kasu on vallal – sellest mina maainimesena aru ei saa,” ütles Salm. „Koostada tuleb riigi eriplaneering, sest see on ju rahvusvaheline liin, mitte vallasisene, Lääne-Nigula oma. Milleks meile seda vaja on? Meile pole seda üldse vaja!” Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla on arvamusel, et kõrgepingeliini trassikoridori planeerimisele pole riigi eriplaneeringut vaja koostada, kuna planeeringuga kavandatav jääb üksnes Lääne-Nigula valla piiresse. Seega on võimalik piirduda projekteerimistingimuste menetlusega. „See [Eleringi] kiri oli huvitav, et kuigi tegemist on Soome-Eesti-Läti projektiga, on meie [Lääne-Nigula valla] osa Eelringi arvates see, et trasse saab valida eriplaneeringut läbi viimata. Minu seisukoht on, et see saab olla ainult riigi eriplaneering või siis valla eriplaneering,” nentis Salm. Kolmas kaabel Tunamullu juunis allkirjastasid Elering ja Soome põhivõrguettevõtja Fingrid Oy ühiste kavatsuste protokolli rajamaks aastaks 2035 Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3. EstLink 3 merekaabli Eesti-poolse otsa randumiskoht oleks Lääne-Nigula läänerannikul Aulepa lähistel. Elering kavandab EstLink 3 õhuliini trassi Risti alajaama ja Aulepa konverteralajaama vahele kahe 330 kV õhuliinina, kuna kahe õhuliini rajamine annab täiendava varustuskindluse võimalike taristurünnete ning rikete korral.

Elering esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametile taotluse, et saada hoonestusluba Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamiseks randumiskohaga Läänemaal. „Oleme analüüsinud EstLink 3 puhul erinevaid võimalikke asukohti ja peame Loode-Eestit kõige perspektiivikamaks. Turvalisuse kaalutlustel on mõistlik uus ühendus ehitada senistest võimalikult kaugele. Pikas perspektiivis võimaldab see trassivariant liita tugeva võrguga Lääne-Eesti suursaarte piirkonda potentsiaalselt tekkida võivad meretuuleparkide arendusalad,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. Elering on analüüsinud erinevaid piirkondi Tallinnast läänes. „Loode-Eesti on alternatiivide võrdluses kõige tulevikukindlam,“ lisas Kilk.

[caption id="attachment_391254" align="alignnone" width="1569"] Lihula vana alajaam. Esko Lauri[/caption] Lihula vana alajaama seadmed aitavad Ukrainal venelaste purustatud elektritaristut taastada. Venemaa rünnakud Ukraina elektritaristu pihta on praeguseks küll vaibumas, kuid lõhutud elektri- ja alajaamade taastamine võtab veel aega. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas oktoobri keskel Twitteris, et alates 10. oktoobrist on hävitatud 30 protsenti Ukraina elektrijaamadest. Elektritaristu töökorda seadmiseks on ukrainlased saanud naabritelt tõhusat abi. Lihula alajaama juures on ladustatud hulk elektriseadmeid, mida nende omanik Elering tahab Ukrainasse saata. „Meil on hea meel, et oleme leidnud ja saanud kokku koguda seadmed, millega Ukrainat aidata,” ütles Eleringi juhatuse liige ja varahalduse juht Kalle Kilk. Riigi äriühinguna pole otsene annetamine Eleringil võimalik. „Oleme jõudnud lahenduseni, et anname seadmed välisministeeriumile ehk riigile ja nemad tagavad nende tarnimise Ukrainasse,” selgitas Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa.

[caption id="attachment_319657" align="aligncenter" width="1280"] Ettevõtja Arne Tammele kuuluv Nurgelise põld oligi koht, kus sada aastat rahumeeli kasvanud tamm maha võeti.Foto: Urmas Lauri[/caption] Linnamäe külje all Kärblas võtsid töömehed maha kõrgepingeliinile väidetavalt liiga lähedal kasvanud saja-aastase tamme. Kärbla tamme mahavõtmise kohta nõuab Elering töövõtjalt selgitust, ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster kolmapäeval. Neljapäeva õhtul saatis Elering vahejuhtumi kohta omapoolse selgituse.

Praegu käivad Harku-Sindi 330kilovoldise kõrgepingeliini suuremad ehitustööd Lihulas, aasta lõpuks loodetakse jõuda Kullamaale. Harku-Lihula-Sindi 330kilovoldise kõrgepingeliini pikkus on ligikaudu 175 kilomeetrit. Praeguseks on Sindist töödega pihta hakanud liiniehitajad oma järjega jõudnud sõlmpunkti Lihula alaaama juures. „Kogu liin peab valmis saama tuleva aasta lõpuks. Tänavu jõutakse ilmselt Kullamaale. Seni on tööd edenenud jõudsalt,” ütles kõrgepingeliine haldava riigifirma Elering kommunikatsioonijuht Ain Köster.