Silt: eelarve
Juhtkiri: suured ideed on puudu
Tänases Lääne Elus kirjutab pikaajalise kohaliku poliitika kogemusega Heino Tamm Haapsalu linna uuest eelarvest. Ta tõdeb, et see on talle paraku pettumus, sest eelarves ei kajastu suured ideed, millest räägiti enne valimisi.
Kahjuks tuleb Tammega nõustuda. Ühest küljest on mõistetav, et Haapsalu eelarve on üsna pingeline, nagu praegusel ajal paljudel omavalitsustel. Ja küllap arvas uus linnavõim, et tal on võimekust enamaks, kuid võimule saades tabas neid reaalsus: et ainus suur projekt, mille saab selle eelarvega ette võtta, on oma töötajate palkade tõstmine. Eks seegi on paljudes omavalitsustes samamoodi.
Sellegipoolest tahaks nagu Tammgi näha Haapsalu eelarves suuri ideid, kasvõi virvendustki neist, kasvõi üheainsa suure idee algust. Millegi sellise algust, mis võiks meid järgmisel kümnendil paremasse majanduslikku seisu vedada. Olgu see siis
Omavalitsused kipuvad prognoositavat tulu üle hindama
[caption id="attachment_465231" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu finantsjuht Martin Schwindti sõnul oli eelmise aasta detsembris ootamatult väike tulumaksu laekumine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa omavalitsused prognoosivad tänavu suuremat tulu- ja maamaksu laekumist kui aasta tagasi, mil prognoosidega pandi paari protsendiga mööda.
Eelarve koostamise aegsest prognoosist enam laekus maksuraha mullu Lääne-Nigula, Lääneranna ja Vormsi vallale. Haapsalu jäi prognoosidele alla. Seejuures ülehindas Haapsalu tulumaksu laekumist, aga teised omavalitsused lootsid tegelikkusest suuremat tulu just maamaksust.
„Ei tea, mis juhtus: detsembris oli ootamatult madal laekumine,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt.
Schwindt loetles, et tulumaksu laekumise prognoose tehes arvestatakse elanike arvu muutust, pensionäride arvu ja keskmise väljamakse summat, palgasaajate arvu ja keskmist palka. „Prognoosimatud on FIEd,” ütles Schwindt. Nende puhul teab finantsjuht vaid seda, kui palju aasta varem maksutulu laekus.
Haapsalu ko
Heino Tamm: unistada võib, aga siis juba suurelt
[caption id="attachment_460302" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption]
Homme tuleb linnavalitsusel volikogu ees esimene tõsisem tuleproov. Linnavalitsus on esitanud volikogule kinnitamiseks nii eelarvestrateegia aastateks 2026–2029 kui ka linna 2026. aasta eelarve kulu ja tulu.
Koalitsioonileppes on kirjas koalitsiooni soov juhtida linnavalitsuse ja volikogu tööd koostöös kõigi rahvalt mandaadi saanud osapooltega, väärtustades nende arvamusi ja ettepanekuid. Kas see aga kohe õnnestub, on raske öelda, kui juba esimesed piksenooled sähvivad ning eelmine ja praegune linnavõim teineteist tegemata töös süüdistavad. Kurb küll, kui opositsioonis olevad endised staažikad linnajuhid nii varases faasis tüli üles keeravad. Ilmselt on keegi osapooltest kehtivat seadust valesti tõlgendanud?
Seadusandja on paika pannud kohaliku omavalitsuse volikogu valimispäeva, mis on valimisaasta oktoobri kolmas pühapäev. Sellest tärminist lähtuvalt on seadusandja määranud ka kohustuslike iga-aastaste toimingute ajavaruga tähtajad. Kohalike omavalitsust
Omavalitsused koostavad ellujäämise eelarveid
[caption id="attachment_464589" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu peaks valla tänavuse eelarve teise lugemiseni jõudma veebruaris. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Tänavuste eelarvete vastuvõtmisel liiguvad volikogud eri tempoga: kui Haapsalu ja Lääneranna teevad veel sel kuul eelarve esimese lugemise, siis Lääne-Nigulas on see juba tehtud, aga Vormsi ootab eelarve volikogule esitamisega viimase hetkeni.
Eelarve-eelnõude põhjal omavalitsustel praegu rahaga priisata pole: Lääneranna vallavanem Tarvi Sits nimetab seda nina vee peal hoidmise eelarveks, Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa eelarveks, mille järgi saab elada.
Haapsalu linnapea Olavi Seisonen ütles teisipä
Tulumaksu tõus jääb ära
[caption id="attachment_447743" align="alignnone" width="1920"]
1
Lääne-Nigula koostab rahakogumiseelarvet
[caption id="attachment_417067" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula volikogu arutas eelarvet Oru kultuurisaalis peetud istungil. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald loodab tuleval aastal saada põhitegevuse tulemiks 940 000 eurot, mida on 430 000 euro võrra rohkem kui tänavu. Lääne-Nigula valla tuleva aasta eelarve tulude pool on 16,6, kulude pool 15,7 miljonit eurot.
„Oleme saanud kokku päris hea eelarve,” ütles vallavanem Janno Randmaa eelmisel neljapäeval volikogule tuleva aasta eelarve kava tutvustades.
Lääne-Nigula volikogu arutas eelarvet Oru kultuurisaalis peetud istungil. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald loodab tuleval aastal saada põhitegevuse tulemiks 940 000 eurot, mida on 430 000 euro võrra rohkem kui tänavu. Lääne-Nigula valla tuleva aasta eelarve tulude pool on 16,6, kulude pool 15,7 miljonit eurot.
„Oleme saanud kokku päris hea eelarve,” ütles vallavanem Janno Randmaa eelmisel neljapäeval volikogule tuleva aasta eelarve kava tutvustades. 
Lisakohustused täidavad omavalitsuste niigi pingelist eelarvet
[caption id="attachment_416260" align="alignnone" width="696"]
Vormsi vallavanema Maris Jõgeva (vasakult), Haapsalu linnavalitsuse finantsjuhi Martin Schwindti ja tema Lääne-Nigula kolleegi Merilin Saska sõnul võib iga lisanduv kohustus plaanitava eelarve sassi lüüa. KAIRE REILJAN, MALLE-LIISA RAIGLA, URMAS LAURI[/caption]
Nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula finantsjuhtide sõnul jäi kulude maht samaks kui sel aastal. „Kui arvestada, et käibemaks ja hinnad tõusevad, tuleb osasid kulutusi vähendada,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt.
Järgmisel aastal tuleb Haapsalul maksta riigile senisest umbes 130 000 eurot rohkem käibemaksu, Lääne-Nigulas jääb summa 65 000 ja 70 000 euro vahele ning Lääneranna vald on arvestanud umbes 40 000eurose käibemaksu tõusuga.
Vormsi vallavanema Maris Jõgeva (vasakult), Haapsalu linnavalitsuse finantsjuhi Martin Schwindti ja tema Lääne-Nigula kolleegi Merilin Saska sõnul võib iga lisanduv kohustus plaanitava eelarve sassi lüüa. KAIRE REILJAN, MALLE-LIISA RAIGLA, URMAS LAURI[/caption]
Nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula finantsjuhtide sõnul jäi kulude maht samaks kui sel aastal. „Kui arvestada, et käibemaks ja hinnad tõusevad, tuleb osasid kulutusi vähendada,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt.
Järgmisel aastal tuleb Haapsalul maksta riigile senisest umbes 130 000 eurot rohkem käibemaksu, Lääne-Nigulas jääb summa 65 000 ja 70 000 euro vahele ning Lääneranna vald on arvestanud umbes 40 000eurose käibemaksu tõusuga. 
Juhtkiri: jonnakas kinnisidee
Sügis on järgmise aasta eelarvete kokkupanemise aeg. Seda teeb nii riik kui ka omavalitsused. Kellelegi ei tule ilmselt üllatusena, et riik on eelarvet koostades hädas – otsitakse kärpe- ja kokkuhoiukohti. Kui riigi tasemel on eelarve kokkupanemisega juba alustatud, siis omavalitsused alles hakkavad seda tegema. Ometi nad juba teavad, et töö ei saa olema lihtne, sest kiire inflatsioon on kulusid kergitanud suurema hooga, kui tulud on jõudnud järele tulla – selle ütles välja Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. 
Linnavalitsuse uus maja lükkab teised investeeringud edasi
[caption id="attachment_411049" align="alignnone" width="1920"]
Kui Haapsalu linnavalitsusel õnnestub saada toetusraha, algab uue maja projekteerimine. Foto: eskiis[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib endale uue hoone ehitamiseks küsida reedel volikogult luba 2,5 miljoni euro kasutamiseks, tegemist on järgnevate aastate ainsa suure investeeringuga.
Volikogult on vaja luba ehituse omaosaluse katteks, et linnavalitsus saaks esitada oktoobri keskpaigaks avalduse toetusvooru „Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamine“.
Praeguste arvutuste kohaselt läheb uue linnavalitsuse maja ehitus koos senise hoone lammutamisega maksma 4,95 miljonit eurot. Linnavalitsus loodab toetust saada 2,43 miljonit eurot ja omaosaluseks jätta 2,5 miljonit eurot. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et linnavalitsus on summad praegu kirjutanud varuga. „Loodame ehitada odavamalt ja vana maja müüa kallimalt,” ütles Sukles.
Omaosalus on plaanis katta 2025. aastal nii senise maja müügist saadava raha kui ka laenuga, kinnitas Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. 2025. aastaks on linnavalitsus plaaninud laenu võtta umbes sama suures ulatuses, kui on linnavalitsuse uue maja ehituse plaanitav omaosalus.
Kui Haapsalu linnavalitsusel õnnestub saada toetusraha, algab uue maja projekteerimine. Foto: eskiis[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib endale uue hoone ehitamiseks küsida reedel volikogult luba 2,5 miljoni euro kasutamiseks, tegemist on järgnevate aastate ainsa suure investeeringuga.
Volikogult on vaja luba ehituse omaosaluse katteks, et linnavalitsus saaks esitada oktoobri keskpaigaks avalduse toetusvooru „Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamine“.
Praeguste arvutuste kohaselt läheb uue linnavalitsuse maja ehitus koos senise hoone lammutamisega maksma 4,95 miljonit eurot. Linnavalitsus loodab toetust saada 2,43 miljonit eurot ja omaosaluseks jätta 2,5 miljonit eurot. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et linnavalitsus on summad praegu kirjutanud varuga. „Loodame ehitada odavamalt ja vana maja müüa kallimalt,” ütles Sukles.
Omaosalus on plaanis katta 2025. aastal nii senise maja müügist saadava raha kui ka laenuga, kinnitas Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. 2025. aastaks on linnavalitsus plaaninud laenu võtta umbes sama suures ulatuses, kui on linnavalitsuse uue maja ehituse plaanitav omaosalus. 