Silt: Beguta Kevvai
2
Beguta – inimene, kes oma kohalolekuga puudutas
Äsja meie seast lahkunud Beguta Kevvai oli inimene, kes tegeles korraga nii paljude asjadega, et tihtilugu ei jõudnud me pidada järge, kuhu ta nüüd seekord läheb või mis tal plaanis on. 
Talv sulges Haapsalu kohvikute uksed
[caption id="attachment_292207" align="alignnone" width="2000"]
Taimetoidukohviku omaniku Beguta Kevvai sõnul jätkub söögikohapidajate jaoks Haapsalus head aega jaanipäevast augusti keskpaigani. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu söögikohtade pidajad kasutavad jaanuarikuist madalseisu hingetõmbamiseks ja ruumide remontimiseks.
Mitu vanalinna kohvikut ja söögikohta on jaanuaris uksed kuuks ajaks või isegi kevadeni kinni pannud. Veebruari alguseni on suletud Müüriääre kohvik ja pagar. Müüriääre omanik Marget Vatku ütles, et see pole päris esimene kord, kui kohvik ja pagariäri talvel puhkusele lähevad, kuigi enamasti on kohvik aasta ringi avatud olnud. Vatku sõnul on Müüriääre töötajaskond sedavõrd väike, et kui kõik tahaks suvel puhata, kasvaks teistel töökoormus üle pea.
Vatku sõnul on puhkuse ajal plaanis kohvikut pisut värskendada. „Natuke seinu värvida ja laudist vahetada,” rääkis ta. Samuti tahetakse suveks ideid koguda. „Praeguse menüüga ei pea suvel vastu, sellepärast tahaksime menüü kergemaks teha,” rääkis Vatku. Kergemaks muutmine ei tähenda, et kookide, salatite ja pirukate kõrval loobutaks praadide pakkumisest.
Taimetoidukohviku omaniku Beguta Kevvai sõnul jätkub söögikohapidajate jaoks Haapsalus head aega jaanipäevast augusti keskpaigani. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu söögikohtade pidajad kasutavad jaanuarikuist madalseisu hingetõmbamiseks ja ruumide remontimiseks.
Mitu vanalinna kohvikut ja söögikohta on jaanuaris uksed kuuks ajaks või isegi kevadeni kinni pannud. Veebruari alguseni on suletud Müüriääre kohvik ja pagar. Müüriääre omanik Marget Vatku ütles, et see pole päris esimene kord, kui kohvik ja pagariäri talvel puhkusele lähevad, kuigi enamasti on kohvik aasta ringi avatud olnud. Vatku sõnul on Müüriääre töötajaskond sedavõrd väike, et kui kõik tahaks suvel puhata, kasvaks teistel töökoormus üle pea.
Vatku sõnul on puhkuse ajal plaanis kohvikut pisut värskendada. „Natuke seinu värvida ja laudist vahetada,” rääkis ta. Samuti tahetakse suveks ideid koguda. „Praeguse menüüga ei pea suvel vastu, sellepärast tahaksime menüü kergemaks teha,” rääkis Vatku. Kergemaks muutmine ei tähenda, et kookide, salatite ja pirukate kõrval loobutaks praadide pakkumisest. 
Tuleval aastal tuleb hakata biojäätmeid eraldi sortima
[caption id="attachment_274795" align="alignnone" width="1134"]
Omanimelise taimetoidukohviku pidaja Beguta Kevvai kogub munakoori, et saata need tagasi
tallu, kust kohvik mune ostab. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavolikogu võttis möödunud reedel vastu uue jäätmehoolduseeskirja, mis ütleb, et tulevast aastast peavad rohkem kui viie korteriga majad hakkama biojäätmeid eraldi sortima. Biojäätmeid peavad hakkama eraldi sortima ka restoranid, kohvikud, lasteaiad, koolid, haiglad ja hoolekandeasutused. Sama kohustus ootab toidukaupade müüjaid, kui müügipind on suurem kui 50 m².
Omanimelise taimetoidukohviku pidaja Beguta Kevvai kogub munakoori, et saata need tagasitallu, kust kohvik mune ostab. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavolikogu võttis möödunud reedel vastu uue jäätmehoolduseeskirja, mis ütleb, et tulevast aastast peavad rohkem kui viie korteriga majad hakkama biojäätmeid eraldi sortima. Biojäätmeid peavad hakkama eraldi sortima ka restoranid, kohvikud, lasteaiad, koolid, haiglad ja hoolekandeasutused. Sama kohustus ootab toidukaupade müüjaid, kui müügipind on suurem kui 50 m².
Haapsalus valmis lavastus taevaredelist
Täna õhtul esietendub Tallinnas Vabal Laval Polygoni teatrikooli Haapsalu ja Tallinna rühma ühistööna „Eesti 101”.
Mullu sügisel kutsus poepidaja Katrin Arrak Haapsallu Polygoni juhi Tamur Tohvri. Koos leiti ligi 20 inimest, kes hakkasid kord nädalas pühapäeva õhtuti kultuurimaja keldris harjutama. Etüüde, liikumist ja lavapartnerile silma vaatamist. Siis tuli Ülo Tuuliku näidend „Taevaredel”, millest nüüd on saanud pärast Jakob Karu „Asjade seisu” lisamist mitmekihiline, poliitiline, ühiskonnakriitiline, aga samas ka lihtne armastuslugu „Eesti 101”.