Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Uue Kristen Michali valitsuse algus on olnud erinev sellest, mis ajakirjanike ja poliitikavaatlejate ootus oli. Kui Michali vaoshoitud, kuid jõuline käitumine Kaja Kallase valitsuse ministrina ja tema esimesed sammud Reformierakonna esimeheks ja peaministriks saamise teel ning koalitsioonikõneluste kommunikeerimisel andsid alust arvata, et uus valitsusjuht on süsteemne, ratsionaalne ja pika vaate mees, siis tegelikkus on olnud risti vastupidine. Esimesed üllatused tulid koos koalitsioonileppega, kuhu oli lihtsale sõnastusele ja lühidusele vaatamata ära peidetud mitu halba uudist, mille leidmise au jäi lugejatele. Esimene neist oli ettevõtte tulumaksu kehtestamine, mille sõnastus koalitsioonileppes jättis esmalt mulje, nagu üldine tulumaksu määr lihtsalt tõuseks. Teine peidetud põhimõtteline maksupoliitika muutus oli lisanduva üksikisiku tulumaksu ehk selle kahe protsendipunktise osa arvestamine alates esimesest teenitud eurost. Selle seadusena vastuvõtmisel kaob Eestis maksuvaba tulu kui selline. Kolmanda, kuid ilmse mitte kõige viimase maksuüllatusena sai selgeks, et ettevõtte tulumaksu on kavas korjata avansilisena ehk ettemaksuna. Tegelikult ei ole koalitsioonilepingu sõnastust teraselt lugedes teisiti isegi võimalik.

[caption id="attachment_416293" align="alignnone" width="617"] Anvar Samost. Arhiiv[/caption]   Uus peaminister Kristen Michal koos pooluue valitsusega on ametis ning uus koalitsioonileping valmis. Ilmselt tuleb ridade vahelt välja veel mitu esialgu märkamatuna sisse kirjutatud olulist muutust – lisaks lükkele tulumaksuga, mille tõusuosa hakkab kehtima kõigile esimesest teenitud sendist – ja seega vastas Michali korduvalt esitatud soovitus ootuste madalal hoidmisele tõele. Aga see on ainult osa pildist, mis lepingut lugedes avaneb. See ongi madalate, võiks öelda väikeste ja vähetähtsate eesmärkide kokkulepe. Kuna ootused olidki madalal, siis võiks öelda, et ühiskond sai, mida ajaloo suurima mandaadiga erakond viimastel nädalatel lubas. Paraku siit küsimused algavadki. Kolleeg Postimehest, väga kogenud ja paljusid valimisi ning valitsusi ja koalitsioonilepinguid näinud Aivar Reinap kirjutas kahtlemata õigesti: „Eelmise aasta veebruaris Postimehe „Valimisstuudios” osalenud reformierakondlane Kristen Michal rõhutas, et majandusele on oluline stabiilne maksukeskkond ja taunis vasakpoolset maksutõusukirvega majanduse häälestamist. Ta avaldas lootust, et valijad annavad Reformierakonnale mandaadi maksude alandamiseks. /.../ Mõni kuu hiljem teatas toredate lubaduste toel valimised võitnud Reformierakonna juhitav valitsus käibemaksu ja tulumaksu tõusust ning tõstis lauale automaksu. Tulemuseks inflatsiooni püsimine Euroopa tipus ning majanduse jätkuv langus. /.../ Nüüd, kui valitsusohjad haaras enda kätte Kristen Michal isiklikult, kordub kogu õudus uuesti.”

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Seda, milliseks peaminister Kristen Michali valitsuse aeg kujuneb, ei tea keegi. Isegi Michal ise mitte, kuid ootused on kõrgel. Seda kinnitab kõige enam tõsiasi, et hoolikalt valitud esimeste sõnumite seas esitas Michal korduvalt avalikkusele üleskutse hoida ootused madalal. Paraku pole sellel soovil lootust täituda. Ootused on kõrgel nii heas kui ka halvas mõttes. Heas mõttes on ootused kõrgel tulenevalt eelnenud Kaja Kallase valitsuse madalast toetusest, kehvast mainest ja pikalt kestnud otsustusvõimetusest. Ka halvas mõttes on ootused kõrgel tulenevalt Kaja Kallase valitsuse tegemata jäetud otsustest.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti konkurentsivõimest on viimastel kuudel räägitud ja kirjutatud nii palju, et ka inimesed, kel selle teema vastu mingit huvi ei ole, on asjast kindlasti kuulnud. Paraku on kogu arutelu olnud kakofooniline ja arusaamist probleemi sisust ning võimalikest lahendustest see parandanud ei ole. Kõige pretensioonikam ja samas kõige rohkem tarbetut segadust tekitanud ülesastumine kuulub konkurentsitult riigikogu majanduskomisjoni ja komisjoni vahepealse esimehe Priit Lombi (SDE) ellu kutsutud konkurentsivõime ekspertkogule. Novembris tegutsema asunud ekspertkogu koosneb iseenesest valdavalt pädevatest inimestest, kuid ilmselt paneb asjatu eesmärk ükskõik millise kogu produtseerima parimal juhul klišeedest koosnevaid tekste. Selle ekspertkogu koostatud 140 lehekülje pikkune raport riigikogule (mida parlament pidi arutama ilma sellega tegelikult tutvumata, sest tähtajaks see valmis ei saanud) sisaldab eklektilisi kirjeldusi tehisarust, digitaliseerimisest, tööjõu rändest ja haridusest.

Mäletate, eelmisel nädalal toimusid valimised? Euroopa Parlamenti? Ilmselt ikka mäletate, aga neile, kes Eesti poliitikat pidevalt jälgivad, võib andeks anda, kui tundub, et valimised olid juba ammu.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil oli meeleolu pinev. Majanduskriis kestis, riigieelarves tuli teha kärpeid. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid nägid kokkuhoiuvajadust erinevalt. Rida tahvli peal, ma ütlesin, et koristage ära see rida, teil ei olnud seda ülesannet, sina ütlesid, et oli. Mina ütlesin, pange nulli, kustutage ära," sõitles reformierakondlasest peaminister ajakirjanike silme all sotsiaaldemokraadist rahandusministrit. Asi läks teravamakski ja varsti pärast pressikonverentsi teatas peaminister, et on otsustanud kolm sotsiaaldemokraadist ministrit valitsusest ära saata. Vastav avaldus läks presidendi poole teele ja sama päeva õhtuks olid sotsid saanud opositsioonierakonnaks.

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption]

Euroopa Liitu kuulumise 20. aastapäev on andnud palju võimalusi endale oma raha eest õlale patsutada. Oleme siis tõesti ka nii hästi need kaks aastakümmet edasi liikunud? Aus vastus on, et saanuks paremini.

Alustada tuleks võrdlusbaasist. 2004. aastal NATO ja Euroopa Liiduga liitumisele eelnes terve aastakümme poliitikute, ametnike ja paljude teiste Eesti inimeste jonnakalt sihikindlat, leidlikku ja sõna otseses mõttes ennastsalgavat tööd, mis tihti polnud lihtne ja mille eest hästi ei makstud.

Kujutage ette, et olete ehitusettevõtja, teil on näiteks suuremat sorti üldehitustöid tegev firma, töötajaid on palju ja tellijaid ka.

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] 2016. aasta 7. juunil veidi enne kella 11 hääletas riigikogu eelnõud 181 SE ehk „Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadust". Poolt hääletas 58 rahvasaadikut, vastu oli 29 ja erapooletuks ei jäänud keegi. Rahva seas kahe tooli seadusena tuntud eelnõu oli vastu võetud. Poolt olid Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonide liikmed, vastu keskerakondlased, EKRE ja Vabaerakond.

Mitukümmend aastat on räägitud meie majanduse konkurentsivõimest ja Eesti atraktiivsusest investoritele võrdluses teiste riikidega.