Silt: Anvar Samost
Anvar Samost: majanduskasv ja elu väljaspool Tallinna ringteed
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Alati enne jõule avaldab statistikaamet eelnenud aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti detailsema ülevaate.
Tavaliselt saavad ajakirjanikud sellest kirjutada uudise, mille pealkiri on kas „Tallinn annab jätkuvalt üle poole Eesti SKPst” või „Enam kui pool Eesti majandusest asub Harjumaal”. Nii juba aastaid.
2022. aastal andis Harjumaa Eesti 36 miljardi euro suurusest SKPst 22 miljardit eurot, millest omakorda 17 miljardit eurot tuli Tallinnast. 2023. aastal oli Eesti majanduses loodud lisandväärtus 38 miljardit eurot ning se
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Alati enne jõule avaldab statistikaamet eelnenud aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti detailsema ülevaate.
Tavaliselt saavad ajakirjanikud sellest kirjutada uudise, mille pealkiri on kas „Tallinn annab jätkuvalt üle poole Eesti SKPst” või „Enam kui pool Eesti majandusest asub Harjumaal”. Nii juba aastaid.
2022. aastal andis Harjumaa Eesti 36 miljardi euro suurusest SKPst 22 miljardit eurot, millest omakorda 17 miljardit eurot tuli Tallinnast. 2023. aastal oli Eesti majanduses loodud lisandväärtus 38 miljardit eurot ning se
8
Anvar Samost: vabadus võidab, kui selle pärast võidelda
[caption id="attachment_416293" align="alignnone" width="617"]
Anvar Samost. Erakogu[/caption]
Kõlab kulunult, aga kõige pimedam on enne koitu. Just praegu tundub, et õrnalt hakkab taevas ühest servast heledamaks tõmbuma, mis siis, et viimased ajad on aina läinud pimedamaks, külmemaks ja rusuvamaks.
Muidugi ei pea ma silmas kolme kuu jagu kestvat Eesti novembrit. Ajaloo viimased kümnendid on pakkunud vähe optimismi ning usku vabaduse peale jäämise suhtes. Eesti on selle maailma osa, otseselt ja vaimselt.
Ida suunas peab inimliku palge kaotanud Venemaa jõhkrat sõda Ukraina vastu, saates iga päev surma sadu mehi. Kodumaad kaitstes on hukkunud 43 000 Ukraina sõdurit, üks linn teise järel on rusudes, riik valguse ja soojata. Pokrovski all käib neil tundidel katkematu lahing, mis on võrreldav teise maailmasõja kõige verisemate hetkedega, ja lootust on napilt.
Lääne pool on elu pealtnäha hea. Pinna all on paraku hirm majanduse käekäigu pärast, hirm väheste laste pärast, hirm kultuuri püsimise p
Anvar Samost. Erakogu[/caption]
Kõlab kulunult, aga kõige pimedam on enne koitu. Just praegu tundub, et õrnalt hakkab taevas ühest servast heledamaks tõmbuma, mis siis, et viimased ajad on aina läinud pimedamaks, külmemaks ja rusuvamaks.
Muidugi ei pea ma silmas kolme kuu jagu kestvat Eesti novembrit. Ajaloo viimased kümnendid on pakkunud vähe optimismi ning usku vabaduse peale jäämise suhtes. Eesti on selle maailma osa, otseselt ja vaimselt.
Ida suunas peab inimliku palge kaotanud Venemaa jõhkrat sõda Ukraina vastu, saates iga päev surma sadu mehi. Kodumaad kaitstes on hukkunud 43 000 Ukraina sõdurit, üks linn teise järel on rusudes, riik valguse ja soojata. Pokrovski all käib neil tundidel katkematu lahing, mis on võrreldav teise maailmasõja kõige verisemate hetkedega, ja lootust on napilt.
Lääne pool on elu pealtnäha hea. Pinna all on paraku hirm majanduse käekäigu pärast, hirm väheste laste pärast, hirm kultuuri püsimise pAnvar Samost: Eesti energiamajandus on aastateks katki
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Kuidas teha nii, et ükski pädev ja kogenud juht enam ühegi riigi äriühingu juhatusse kuuluda ei sooviks?
Väga lihtne: äriühingu omanike esindajad ehk rahva mandaadiga valitud poliitikud peavad valijate ühisomandis olevate ettevõtetega käituma nii, nagu eraomanik terve mõistuse juures ei teeks: lõhkuma nende väärtust ja vaenama ettevõtte parimates huvides tegutsevaid juhte.
Eesti Energia omaniku otsustes ja valikutes viimaste aastate vältel toimunu on kirjeldatu reljeefne kehastus.
Aga asi pole ühes, kuigi suures ettevõttes. Samamoodi on eri valitsused kujundanud ka Eesti energiapoliitikat.
Eesti ajalugu, asukohta
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Kuidas teha nii, et ükski pädev ja kogenud juht enam ühegi riigi äriühingu juhatusse kuuluda ei sooviks?
Väga lihtne: äriühingu omanike esindajad ehk rahva mandaadiga valitud poliitikud peavad valijate ühisomandis olevate ettevõtetega käituma nii, nagu eraomanik terve mõistuse juures ei teeks: lõhkuma nende väärtust ja vaenama ettevõtte parimates huvides tegutsevaid juhte.
Eesti Energia omaniku otsustes ja valikutes viimaste aastate vältel toimunu on kirjeldatu reljeefne kehastus.
Aga asi pole ühes, kuigi suures ettevõttes. Samamoodi on eri valitsused kujundanud ka Eesti energiapoliitikat.
Eesti ajalugu, asukohta
Juhan Hepner: see tuli nagu välk selgest taevast
[caption id="attachment_418576" align="alignnone" width="1920"]
ERRi Läänemaa korrespondent Juhan Hepner. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eesti rahvusringhääling (ERR) peatab uuest aastast Läänemaa korrespondendipunkti töö ja koondab ERRile Lääne- ning Hiiumaa uudiseid vahendanud Juhan Hepneri.
Hepner ütles Lääne Elule, et teade Läänemaa korrespondendipunkti sulgemisest tuli talle nagu välk selgest taevast. Kolmapäeva hommikul helistas talle ERRi uudistetoimetuse juht Anvar Samost ja teatas, et nii on, midagi pole teha, tal on kahju, aga raha on vähe. „Ei olnud vähimatki eelhoiatust ega märki, et selline asi on
ERRi Läänemaa korrespondent Juhan Hepner. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eesti rahvusringhääling (ERR) peatab uuest aastast Läänemaa korrespondendipunkti töö ja koondab ERRile Lääne- ning Hiiumaa uudiseid vahendanud Juhan Hepneri.
Hepner ütles Lääne Elule, et teade Läänemaa korrespondendipunkti sulgemisest tuli talle nagu välk selgest taevast. Kolmapäeva hommikul helistas talle ERRi uudistetoimetuse juht Anvar Samost ja teatas, et nii on, midagi pole teha, tal on kahju, aga raha on vähe. „Ei olnud vähimatki eelhoiatust ega märki, et selline asi onAnvar Samost: riigil on raha vähe? Ei usu
[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"]
Anvar samost. Foto erakogu[/caption]
Iga kord, kui keegi julgeb välja pakkuda, et Eestis on liiga palju ametnikke – või üldse avaliku sektori töötajaid –, suudab keegi ametnikest või poliitikutest näidata, et tegelikult on ametnikke vähe ja nende arvelt kokku hoida pole võimalik.
Tihti selgub niisuguste arutelude käigus, et üldiselt võiks vajalike riiklike funktsioonide täitmiseks hoopis töötajaid juurde palgata.
Peaaegu sama tulemuseni viis ka tänavu tehtud eelarverevisjon, mis hõlmas rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja majandusministeeriumi. Kolme ministeeriumi peale soovis valitsus nulleelarvena tuntud revisjoni tulemusel leida 150 miljoni e
Anvar samost. Foto erakogu[/caption]
Iga kord, kui keegi julgeb välja pakkuda, et Eestis on liiga palju ametnikke – või üldse avaliku sektori töötajaid –, suudab keegi ametnikest või poliitikutest näidata, et tegelikult on ametnikke vähe ja nende arvelt kokku hoida pole võimalik.
Tihti selgub niisuguste arutelude käigus, et üldiselt võiks vajalike riiklike funktsioonide täitmiseks hoopis töötajaid juurde palgata.
Peaaegu sama tulemuseni viis ka tänavu tehtud eelarverevisjon, mis hõlmas rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja majandusministeeriumi. Kolme ministeeriumi peale soovis valitsus nulleelarvena tuntud revisjoni tulemusel leida 150 miljoni eAnvar Samost: miks sobib poliitikute maailmapilti vabaduse kärpimine?
[caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Üksteisele järgnevad kriisid on nii Euroopas kui ka Eestis taganud mugava keskkonna poliitikutele ja ametnikele, kes ei oska või ei taha vaba ühiskonda hinnata.
Kui pärast koroonaaega oleme valdava osa tollal kaotatud vabadustest taastanud ning võib oletada, et tollaste võimuliialduste pärast on nende toimepanejatel piinlik ja ehk ka järeldused tehtud, siis julgeoleku nimel tehtavate õiguste ja vabaduste piirangutega on see aeg alles ees.
Kui mingi viga juhtub ühe korra, võib see olla juhus. Kui sama asi hakkab järjest kasvavas tempos korduma, siis oleme kaela saanud realiseerunud riski. Kui siseminister ei näe probleemi kõigi Eesti inimest
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Üksteisele järgnevad kriisid on nii Euroopas kui ka Eestis taganud mugava keskkonna poliitikutele ja ametnikele, kes ei oska või ei taha vaba ühiskonda hinnata.
Kui pärast koroonaaega oleme valdava osa tollal kaotatud vabadustest taastanud ning võib oletada, et tollaste võimuliialduste pärast on nende toimepanejatel piinlik ja ehk ka järeldused tehtud, siis julgeoleku nimel tehtavate õiguste ja vabaduste piirangutega on see aeg alles ees.
Kui mingi viga juhtub ühe korra, võib see olla juhus. Kui sama asi hakkab järjest kasvavas tempos korduma, siis oleme kaela saanud realiseerunud riski. Kui siseminister ei näe probleemi kõigi Eesti inimestAnvar Samost: kas saame viimase läbipaistmatu riigieelarve seaduse?
[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Vaatamata kõigile puudustele on 2025. aasta riigieelarve eelnõu saanud riigikogu rahanduskomisjoni heakskiidu ja läbinud meie parlamendis esimese lugemise.
Ei oska ennustada aasta kõige tähtsamale seadusele suuri takistusi ka lõpphääletusel, kuid see ei tähenda, et tänavune eelarve tegemine oleks olnud tavaline või ajaloo vaates oluliste arenguteta.
Toetus alates 2016. aastast osaliselt ning 2020. aastast täiel määral kulupõhisest tegevuspõhiseks tehtud riigieelarve mudelile on lagunema hakanud. Tänavu ei piirdunud tegevuspõhist eelarvet eksitavaks ja läbipaistmatuks hinnanud inimeste ring enam mõne ajakirjaniku ja endise rahandusministri Aivar Sõerdiga. Esimest korda on selgelt püsti küsimus, kellele niisuguses
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Vaatamata kõigile puudustele on 2025. aasta riigieelarve eelnõu saanud riigikogu rahanduskomisjoni heakskiidu ja läbinud meie parlamendis esimese lugemise.
Ei oska ennustada aasta kõige tähtsamale seadusele suuri takistusi ka lõpphääletusel, kuid see ei tähenda, et tänavune eelarve tegemine oleks olnud tavaline või ajaloo vaates oluliste arenguteta.
Toetus alates 2016. aastast osaliselt ning 2020. aastast täiel määral kulupõhisest tegevuspõhiseks tehtud riigieelarve mudelile on lagunema hakanud. Tänavu ei piirdunud tegevuspõhist eelarvet eksitavaks ja läbipaistmatuks hinnanud inimeste ring enam mõne ajakirjaniku ja endise rahandusministri Aivar Sõerdiga. Esimest korda on selgelt püsti küsimus, kellele niisuguses Anvar Samost: Eesti lennuühendused on kallid, nende puudumine veel kallim
[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar samost. Foto erakogu[/caption]
Anvar samost. Foto erakogu[/caption]
Eesti riigile kuuluva lennundusettevõttega on taas halvasti. Siiski, tihti võib halvas leiduda positiivset, pildis muid toone peale musta ja valge, kriisis peituda võimalus ja ebaõnnestumises mitu kasulikku õppetundi. Nii ka nüüd.
Alustagem sellest, et võrdleme end naabriga. Eesti on aastate jooksul pärast Estonian Airi pankrotti riigile kuuluvasse lennufirmasse Nordica investeerinud ligikaudu 80 miljonit eurot ja osa sellest rahast on ka veel alles.
Anvar Samost: raha pole! Või pole hoopis eesmärki?
Veel enne, kui riigieelarve tegemine uudistes domineerima hakkas, pidas president Alar Karis iseseisvuse taastamise aastapäeva kõne, kus osutas üha teravamalt silma paistvale vastuolule.
Ühest küljest kuuleb maksumaksja iga päev poliitikutelt, et raha pole. Teisalt näeb sama maksumaksja sagedasti riigieelarvest tehtud kulusid, mida oleks raske mõista ja põhjendada ka siis, kui majandus kasvaks ja riigikassa ülejäägis oleks. Anvar Samost: USA uuest presidendist olulisem on Eesti võime end ise kaitsta
[caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Kahe kuu pärast on vaba maailma juhtivas riigis presidendivalimised. Kampaania on juba saanud pöördeid, mida ajaloolisteks nimetada ei ole liialdus.
Ühe kandidaadi napilt ebaõnnestunud mõrvakatse televisiooni otseülekandes ning valitseva presidendi ootamatu usutavuse kaotus debatis silma torganud vanadusnõrkuse tõttu, seejärel parteikaaslaste poolt talle peale sunnitud taandumine. Taandunu asendamine asepresidendiga, keda veel mõni nädal varem tunti ebapopulaarse ja saamatu poliitikuna, kes ametisse pääses mitte oskuste või kogemuste, vaid kaasasündinud omaduste alusel.
Kogu ülejäänud maailm, nii suured kui ka väikesed, nii vabad kui ka mittevabad riigid ja nende kodanikud, kel huvi on, kuid hääleõigust Ameerika valimistel loomulikult mitte, jälgivad, elavad kaasa, valivad pooli, on hirmul või lootusrikkad. Kas võidab vabariiklane Donald Trump või demokraat Kamala Harris?
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Kahe kuu pärast on vaba maailma juhtivas riigis presidendivalimised. Kampaania on juba saanud pöördeid, mida ajaloolisteks nimetada ei ole liialdus.
Ühe kandidaadi napilt ebaõnnestunud mõrvakatse televisiooni otseülekandes ning valitseva presidendi ootamatu usutavuse kaotus debatis silma torganud vanadusnõrkuse tõttu, seejärel parteikaaslaste poolt talle peale sunnitud taandumine. Taandunu asendamine asepresidendiga, keda veel mõni nädal varem tunti ebapopulaarse ja saamatu poliitikuna, kes ametisse pääses mitte oskuste või kogemuste, vaid kaasasündinud omaduste alusel.
Kogu ülejäänud maailm, nii suured kui ka väikesed, nii vabad kui ka mittevabad riigid ja nende kodanikud, kel huvi on, kuid hääleõigust Ameerika valimistel loomulikult mitte, jälgivad, elavad kaasa, valivad pooli, on hirmul või lootusrikkad. Kas võidab vabariiklane Donald Trump või demokraat Kamala Harris?