Silt: anu raagmaa

[gallery ids="423072,423073,423074,423075,423076,423078,423077"] Juba kaks aastat Ukrainale varjevõrke pununud rannarootsi muuseum Haapsalus ootab stepivärvides riidekraami, et punujad ei peaks istuma, käed rüpes. Sõja algusest peale pole möödunud päevagi, kui muuseumi lae all mõrralina ei ripuks. Reede hommikul läks muuseumist Ukrainasse teele 147. varjevõrk, 148. ootas põrandal kinnituspaelu, 149. rippus lae all. „Varsti tuleb poolik pidu,“ märkis võrgupunuja Viivika Püve.

[gallery ids="422519,422520,422521,422522,422523,422524,422525,422526,422527,422528,422529,422530,422531,422518,422517"]   Martna kogudusemajas värviti teisipäeva õhtul pühademune – kirikuõpetaja Küllike Valk on igal aastal mune värvinud eri meetodeid kasutades. Kirikuõpetaja Valk jagab ülestõusmispühadel laiali sadakond värvitud muna. „Ma võin kirikuõpetajana jagada koguduseliikmetele 80 muna ära, aga 40 tuleb mulle [kingitustena] tagasi. Ma pean ikkagi lõpuks 120 ära jagama,” nentis kirikuõpetaja naerdes.

[caption id="attachment_411954" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumi sajanda, üheksa meetri pikkuse ja viie meetri laiuse varjevõrgu Ukrainasse saatmiseks said punujad valmis kaheksa päevaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teisipäeva keskpäeval ootas sajas varjevõrk rannarootsi muuseumi põrandal mõõtmist ja kinnituspaelu, et see Ukraina poole teele saata. Muuseumis endas käis kibe töö: riba riba järel punusid naised 101. võrku ja sajanda tähistamiseks küpsetatud õunakook seisis jõude. „Nagu ämbliknaised!“ ütles haapsallane Viivika Püve. – „Ämbliknaised jah,“ kordas haapsallane Tiina Tammistu. „Koome võrku!“ Suvel punujatega liitunud Püvel ei jää naljalt päevagi vahele. Tammistu on käinud punumas sõja puhkemisest peale – tuli ja jäi.

[gallery ids="381519,381520,381521,381522,381523,381524,381525,381526,381527,381528"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu rannarootsi muuseumi käsitöötoas ripub üleval juba 42. mõrralina, mis muutub sentimeeterhaaval porise sügise värvi varjevõrguks Ukrainale. „Neljakümne teine on üleval,” ütles muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa reedel. Riba-ribalt saab mõrralinast varjevõrk, millega Ukrainas katta sõjategevuse eest kaitsmist vajavaid objekte. Peale tankide jm sõidukite peidavad ja päästavad varjevõrgud Ukrainas näiteks enne liivakottidega kaetud kultuuriväärtusi, et neid ülalt näha ei oleks. „Siin ongi meie püsipersonal,” tutvustas muuseumipedagoog Lydia Kalda mõrravõrku varjevõrguks punuvaid naisi: Liivi Viljaste, Õie Tomingas ja Tiina Tammistu ning ukrainlannad Aljona Jevtšenko, Viktorija Tšepurna ja Darina Karban.

[caption id="attachment_358775" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa juhatusel saab varjevõrgu punumine ruttu selgeks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu Rannarootsi muuseumi käsitöötoas ripub juba nädal aega suur mõrralina, mis sentimeeterhaaval muutub porise kevade värvi varjevõrguks Ukrainale. Teisipäeva keskpäeval seisis haapsallane Õie Tomingas  Rannarootsi muuseumis 12 m² suuruse mõrralina ees ja lasi näppudel käia – sips ja sips libises porikarva riideriba läbi võrgusilma. Laual ootas suur kitsi kevade värvi kuhi, kust Tomingas võttis üha uusi ribasid.

[caption id="attachment_317667" align="alignnone" width="1024"] Pakri jõulurist valmib rukkist. Arvo Tarmula[/caption] Rannarootsi muuseumis valmivad Pakri jõuluristid, mida vanasti valmistasid Pakri elanikud toomapäeval, 21. detsembril. Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa sõnul viidi vanasti toomapäeval valminud jõuluristid lauta loomadele, kuhu need jäid terveks aastaks. Uskumuse järgi kaitses ja hoidis rist karja.