10.6 C
Haapsalu
Neljapäev, 28. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Anneli Aken

Silt: Anneli Aken

Anneli Aken: kriminaalselt headest asjadest

[caption id="attachment_108257" align="alignnone" width="468"] Anneli Aken[/caption] Kuidas tunduks üks võrukeelne krimisari? 75 000 kõnelejaga keelele liiga suur tükk? Kanalil RTL Télé Lëtzebuerg on eetris olnud neli esimest luksemburgikeelse krimisarja osa. Luksemburgi keele kõnelejaid on maailmas viis korda rohkem, aga ikkagi piisavalt vähe, ning nad võivad olla põhjusega uhked, et nii väikeses riigis üldse professionaalne filmitööstus olemas on. Tõsi küll, enamasti võetakse tootmises appi mõni partner, nii on ka „Capitani” valminud kohaliku Samsa Filmi ja Belgia Artémis Productionsi koostöös. Õnneks ei ole „Capitani” stsenaariumi aluseks kurikuulus Flaxweileri kolmikmõrv juulist 2010 eestlasega peaosas. Seos Eestiga on koduselt meeldivam – jagan tuttava arvamust, et väga „Matvere-tunne” tuli peale ja mitte ainult selle tõttu, et peategelasteks on meessoost uurija koos naisassistendiga. Väljamõeldud asula nimega Manscheid on päriselt pealinnast põhja pool asuv Bourglinster, kus iga endast lugu pidav eestlane on kindlasti käinud vähemalt väljast vaatamas 12. sajandi linnust, mõnel on olnud au olla kutsutud pulma või ärilõunale.

Anneli Aken: pidustustest ja pasunatest

[caption id="attachment_108257" align="alignnone" width="468"] Anneli Aken[/caption] Kümme päeva Gruusias, kusjuures Saksamaa kummitab täiega. Mulle tundub, et kõikidest võõrkeeltest oli kõige rohkem kuulda just saksa keelt. Kui välja arvata  muidugi inglise ja vene, millest pole Tbilisi kesklinnas kuskil pääsu, sest restoranide, reisikorraldajate ja taksojuhtide konkurents on meeletu ning kõik üritavad sind võidu ära rääkida. Mõtlesime reisikaaslastega, miks küll Tbilisi suurematel tänavatel on väljas Gruusia ja Saksa lipud. Esmaspäeva lõuna paiku oli elukoha lähedal äkki tavatult palju politseinikke ning ühel ristmikul tavatult palju musti, tumendatud klaasidega autosid, neis üks tuttava puna-kolla-musta Adler’i lipuga. Tuleb tunnistada, et Eesti riigijuhtide visiitidega olen rohkem kursis. Igatahes selgus, et Saksamaa presidendi Frank Walter Steinmeieri päevakavas oli parasjagu jalutuskäik vanalinna tänavatel, teemaks linna arendamine. Kes käinud, see teab, et Jürimaa majad ja tänavad on kordades kehvemas seisus kui Eestis, aga märgata oli, et nad väga püüavad. Linna arengut märkasime täpselt nina allgi – kui meie saabudes oli maja ees suur liivahunnik ning kümme autot kitsal tänaval üksteise otsas (täpselt ei tea, kuidas Bolti juht sealt tagasi sai või üle lendas, igaks juhuks ei jäänud vaatama), siis töö tänaval käis mitu päeva hommikust pika pimedani ning juba mõne päeva pärast oli uus kivisillutis maha pandud.

Anneli Aken: elust Euroopa ristteel

[caption id="attachment_108257" align="alignnone" width="468"] Anneli Aken[/caption] Gamarjoba!1 Viies osa Euroopa risttee sarjast tuleb tervitustega transkontinentaalsest riigist, Georgiast, kus saavad kokku Ida-Euroopa ja Lääne-Aasia. Siingi olemine on väga kodune –  igal sammul kohtab saksa keelt kõnelevaid turiste ning mu reisikaaslasteks on Saksamaa eestlased. Ainult 100%list rukkileiba poest ei saa. Saksa turiste kohtasin möödunud suvel Haapsaluski rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Kuna Saksa autoregistri numbri järgi saab teada või vähemalt oletada, kust kandist inimesed pärit on, võin oma mitteametliku uurimistöö põhjal öelda, et Haapsalut külastati peaaegu igalt liidumaalt. Esimesed 1-3 tähte numbrimärgil on registreerimispiirkonna lühend. Tõsi, see võib olla eksitav – näiteks kui sõidetakse rendiautoga. HH nagu Hansestadt Hamburg võib viidata hoopis sellele, et masin on renditud Sixtist, rendi-Porsche aga kanda LB tähti nagu Ludwigsburgi Platte’t.

Anneli Aken: kirjutades hääbuvas keeles

[caption id="attachment_108257" align="alignnone" width="468"] Anneli Aken[/caption] Käib üleilmne eesti keele nädal KeelEST. Eesti Instituudi seatud eesmärgile jõuda septembris kolme miljoni inimeseni, kes õpivad eesti keeles ütlema mõned sõnad, sai juba eelneval pühapäeval panus tehtud, kui Luksemburgi eestlased tähistasid koos lätlaste ja leedulastega Balti keti 30. aastapäeva. Loomulikult ei puudunud inimkett „Atmostas Baltija / Bunda jau Baltija / Ärgake, Baltimaad” lauluga. Vähemalt 35 esinejat õppisid selgeks 35 eesti sõna, peale selle sai vastastikku meelde tuletatud „tered” ja muud. Oli kord au olla Bonnis eesti ja inglise keeles pulmaemaks, paarisrakendis saksa-hispaania pulmaisaga. Pruut eestlane, töökeeleks inglise, peigmees Tšiilis üles kasvanud sakslane, tutvuti inglise keeles. Nad on elanud Kölnis ja Brüsselis ning suviti Hiiumaal. Lastega on suheldud mõlema vanema emakeeles, õpetatud neis lugema ning keskkonnast tulevad lisakeeled. Järgmisel aastal on plaan kolida Eestisse ning usun, et sisseelamine läheb täiesti valutult. Soojenduseks on isegi tantsupeol juba käidud.

Anneli Aken: viisakuse segapuder ja kuulmiskahjustus

[caption id="attachment_108257" align="alignnone" width="468"] Anneli Aken[/caption] „Mis on kõige veidram asi, millega on raske või lausa võimatu harjuda?” küsisin Luksemburgi eesti naisansambli hooaja esimeses proovis. Mitu inimest vastas, et e-maili suhtlusega kaasas käiv liigviisakus. Kohustusliku sissejuhatuse, tänamise, pikkade põimlausetega kolmel eri moel sõnastatud sisu ning veel kord tänamise ja hüvastijätu lõksu olen minagi langenud. Kuidas siis teisiti, kui nii on kombeks? Saksakeelses meilisuhtluses on vist isegi hästi läinud, sest üsna samade reeglite järgi võib pöörduda nii asutuse tippjuhi, lapse klassijuhataja kui ka uue naabri poole. Igas pikemas lõimes jõuab kord kätte hetk, kui tahaks hõigata: „Head inimesed, internetis saab ruum otsa, rääkigem nüüd asjast!” Aga siis tuleb meelde, et sõnadel „saksa” ja „sarkasm” ei ole midagi muud ühist peale kahe esimese tähe. (Enese)irooniliste naljadega tuleb olla sama ettevaatlik kui varateismeliste seas või vanavanaema juures. Kui ei tunne, püsi tõsine ja mängi kaasa, mask peas.

Anneli Aken: taas kõik on uus septembrikuus

Viis aastat tagasi ilmus Lääne Elus kaksteist elu- ja mälupilti elust Euroopa ristteel. Kas midagi on muutunud? Jah ja ei. Pendeldan ikka kahe kodu vahet. Haapsalu on vaieldamatult kõige kaunim koht ilmas, kus elab peaaegu pereliikmeks muutunud valge kummitus. Trier on ikka veel üks Saksamaa vanemaid linnu* ning Luksemburgi ja naaberriikide eestlaste kogukondades käib vilgas kultuuri- ja koolielu. On september, räägime koolist.

Uus muuseum loobus Valge Daami legendist

[caption id="attachment_246813" align="alignnone" width="900"] Mullune Valge Daami lavastus (nimiosas Saara Nüganen) jutustas loo, kuidas ehitati Maarja kabel, mille aknale ilmub augustiöödel daami siluett. Arvo Tarmula[/caption] Kuulsast Valge Daami legendist, mille järgi tuntakse kogu Haapsalut, ei jutusta piiskopilinnuse uue muuseumi ekspositsioon mitte ühtegi sõna.