11.7 C
Haapsalu
Reede, 30. september 2022
Avakülg Tags Anneli Aken

Silt: Anneli Aken

Anneli Aken: koroonaelust Euroopa ristteel

[caption id="attachment_228961" align="alignnone" width="900"] Anneli Aken. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Seni Saksamaast pigem rangemat joont hoidnud Luksemburg üllatas: järgmisest nädalast lubatakse kuus inimest tuppa kokku kutsuda ning 20 õue. Ka Saksamaal on hakatud regiooniti, esialgu küll ettevaatlikumalt, seltskonnalimiiti tõstma. Üha enam ärkab pahuraid, kes on justkui pettunud. Haiglad on ju peaaegu tühjad! Laipu ei olegi tänaval! Nagu tormihoiatuste puhul – lubasite katastroofi, aga puhus kõigest leebe lõunatuul! Sünoptikud ja epidemioloogid seebiks, meedia ja valitsus niikuinii!… Loo valmimise hetkel kolmapäeva hommikul oli 110 000 elanikuga linnas kinnitatud 99 nakatunut, neist 91 tunnistatud taas terveks. Rheinland-Pfalzi liidumaal on läinud suhteliselt hästi, püsib keskmiste seas: Robert Kochi instituudi andmeil oli eile hommikul 152 nakatunut 100 000 elaniku kohta, vrd Baieris 332, terve Saksamaa keskmine 198, Mecklenburg-Vorpommern 44ga tubli viimane.

Koroonaelust Euroopa ristteel: üle piiri

Kuna Saksamaal sellist ranget liikumiskeeldu pole olnud nagu Prantsusmaal, Itaalias või Hispaanias, olen peaaegu iga päev teinud 3–10kilomeetrise jalutuskäigu. Jalgrattaga on keerulisem, sest kergliiklusteed on ilusa ilmaga olnud nii ülerahvastatud, et peale tuleb tunne, nagu sõidaks mõne suure võistluse põhigrupis, konkureerides jalakäijate ning rulluisutajatega. Peale selle on oht, et mõni Instagrami-sõltlane istub täpselt keset teed, kus on tema arvates parim paik järgmise selfi jaoks.

Anneli Aken: koroonaelust Euroopa ristteel

[caption id="attachment_228961" align="alignnone" width="900"] Anneli Aken. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Luksemburgis on esmaspäevast kohustus kanda maske poes, apteegis, pangas ja ühistranspordis. Riik annab ja omavalitsus toob saadab postiga viis maski iga (registreeritud) elaniku kohta, mida peaks jaguma vähemalt kaheks-kolmeks nädalaks. Saksamaal minnakse riburada pidi sama teed, aga liidumaati, isegi omavalitsuseti on maskireeglid väga erinevad – mõnel pool ühistranspordis, teisal ka poes, apteegis ehk kõikjal, kus on raske või võimatu hoida 1,5 m distantsi. Arvata võib, et Rheinland-Pfalzis ei pääse ka „maskiballita”. Esialgu on näo-nina katmine tungivalt soovitatud ning mõned pisikesed poed on ustele kirjutanud, et ilma siseneda ei tohi. Õpilastele – vähemalt sellele osale, kes järk-järgult 27. aprillist ning 4. maist taas kooli lähevad – on lubatud maske eraldada. Esimesteks katsejänesteks on kutsekoolide ja gümnaasiumide lõpuklassid ning algkooli „neljandikud”.

Anneli Aken koroonaelust Euroopa ristteel

[caption id="attachment_228961" align="alignnone" width="900"] Anneli Aken. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eestlaste jaoks nii igapäevased e-teenused on Kesk-Euroopas kas täiesti puudu või alles lapsekingades. Oletame, et riskirühma kuuluv inimene vajab igapäevaste ravimite ostmiseks retsepti, aga perearsti registratuurist ta läbi minna ei saa. Inimene helistab arstile, aga kuidas jõuab retsept apteeki? Õige, faksiga! Nooremad lugejad peavad nüüd ilmselt guugeldama, mis see faks on. Või pigem – mis ta oli. E-õpet tuli koolides hakata korraldama kas täitsa või peaaegu nullist. Aga praegu on vaheaeg, munad ja kohupiimakoogid on söödud – ilmselt igatsevad paljud koduköögile vaheldust, aga välja sööma minna ju ei saa. Trier ei ole olnud kuuldavasti kunagi toiduturismi sihtkoht. Siinne valsirütmis kombinatsioon bratwurst-brötchen-pommes, kebab ja pitsa teevad muule väga visalt ruumi. Kui kodus kokkamisest kõrini, siis nälga ei jää, aga kui see vaid mõeldav oleks, siis suunaks 75 protsenti toitlustajatest Haapsallu suveõppele. Siiski on ka Trieris mitu täitsa toredat söögikohta, aga praegu on neilgi vesi ahjus. Paljud ei ole isegi üritanud, vaid sulgesid teadmata ajaks.

Anneli Aken: koroonaelust Euroopa ristteel

Üleilmsesse koroonastatistikasse lisandus 27. jaanuaril esimene „linnuke” Saksamaal. Seal kuskil kaugel Baieris – pealegi kirjutati, et nakkuse edasise levimise oht on olematu. 20. veebruaril istusin Haapsalus köögilaua taga ja lõin käed Taani ansambliga Efterklang, et kümme Luksemburgi eestlast on nende 3. märtsi kontserdil taustalauljatena kohal. Olimegi. 1. märtsil teatati esimesest koroonahaigest Luksemburgis. Ah, üks, ja seegi sissetoodu! Ei saa öelda, et ma üldse ei muretsenud, aga mitte nii palju, et oleks loobumismõteteni jõudnud. Kontsert Luxembourgis möödus meeleolukalt ning keegi ei haigestunud. See jäi Efterklangi suurejoonelise Euroopa tuuri eelviimaseks. 5. märtsil Milanos ja päev hiljem Lausanne’is kohalikud taustakoorid enam lavale ei saanudki. Jääb ära, ei toimu, lükkame edasi – sellest sai mõne päeva möödudes minu ja miljonite korraldajate argipäev.

Anneli Aken: Euroopa eestlaste laulukoor

[caption id="attachment_108257" align="alignnone" width="468"] Anneli Aken[/caption] Elften im Elften – 11.11 ehk Püha Martini päeval kell 11.11 olid Saksa külad ja linnad täis kostümeeritud tegelasi, sest algas karnevaliaeg, mis kestab paastu alguseni ehk meile tuttava vastlapäevani. (Ma ei tea, miks Eesti mardipäev on päevases nihkes. Inimene õpib kogu elu.) Karnevaliaja alguseks on olnud või on ka kolmekuningapäev, aga 19. sajandil nihutati seda paljudes kohtades ettepoole. Olen nii aru saanud, et sellega tasalülitati varem 40 päeva kestnud paastuaeg enne jõulu. Neile, kes on südamega asja sees, on see tõsiselt tore aeg, mida võiks võrrelda suure harrastusteatrite festivali ettevalmistusega. Külades ja linnades on karnevaliklubid – seltsid, millel on tihe kalender istungite ja üritustega. Karnevaliaja kulminatsiooniks on viimane nädal enne paastu, eriti suured ja uhked rongkäigud – iga klubi kujundab vastavalt võimalustele võimalikult uhked kostüümid ning ideaalis dekoreeritakse ära mõni veoauto, nii et kastist saab laev, loss või dinosaurus, mis üksiti täidab ka liikuva joogibaari ning šlaagridiskoteegi ülesannet. Kui Eestis on rahvakalendri tähtpäevad muutunud rohkem laste pidustusteks, siis siin on esindatud kõik vanuserühmad, erilise innukusega paistavad silma vanem generatsioon ning lapsed. Siinsed eestlased karnevalidel aktiivselt ei osale, välja arvatud lapsed.

Anneli Aken: toidurassismist ja koletulestikest

[caption id="attachment_108257" align="alignnone" width="468"] Anneli Aken[/caption] Suvel kajastati ka Eestis Euroopa Komisjoni analüüsi „toidurassismi” kohta Ida- ja Lääne-Euroopa riikides. Uurides sama nimega, samas või sarnases pakendis tooteid eri riikides, ei tuvastatud küll otseselt seda, et ida pool müüdav oleks automaatselt kehvema kvaliteediga, siiski avastati märkimisväärseid erinevusi kolmandiku testitud toiduainete koostises. Ostes sama kaubamärgi kaupa, eeldame ju kõik, et see maitseb ja näeb välja võimalikult harjumuspärane. Allergikutel võib ka väike erinevus koostises halvasti lõppeda – kui oled seni söönud müslisegu x, milles ei ole pähkleid, siis ei tea uurida teises riigis sama brändi pakendilt luubiga, et ega ometi pole kellelgi pähe tulnud seda pähklitega rikastada.

Anneli Aken: kriminaalselt headest asjadest

[caption id="attachment_108257" align="alignnone" width="468"] Anneli Aken[/caption] Kuidas tunduks üks võrukeelne krimisari? 75 000 kõnelejaga keelele liiga suur tükk? Kanalil RTL Télé Lëtzebuerg on eetris olnud neli esimest luksemburgikeelse krimisarja osa. Luksemburgi keele kõnelejaid on maailmas viis korda rohkem, aga ikkagi piisavalt vähe, ning nad võivad olla põhjusega uhked, et nii väikeses riigis üldse professionaalne filmitööstus olemas on. Tõsi küll, enamasti võetakse tootmises appi mõni partner, nii on ka „Capitani” valminud kohaliku Samsa Filmi ja Belgia Artémis Productionsi koostöös. Õnneks ei ole „Capitani” stsenaariumi aluseks kurikuulus Flaxweileri kolmikmõrv juulist 2010 eestlasega peaosas. Seos Eestiga on koduselt meeldivam – jagan tuttava arvamust, et väga „Matvere-tunne” tuli peale ja mitte ainult selle tõttu, et peategelasteks on meessoost uurija koos naisassistendiga. Väljamõeldud asula nimega Manscheid on päriselt pealinnast põhja pool asuv Bourglinster, kus iga endast lugu pidav eestlane on kindlasti käinud vähemalt väljast vaatamas 12. sajandi linnust, mõnel on olnud au olla kutsutud pulma või ärilõunale.