Silt: Anneli Aken
Anneli Aken: et luua, pean olema rõõmus ja õnnelik
[caption id="attachment_443999" align="alignnone" width="1629"]
Anneli Aken. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavuse Andres Ammase stipendiumi saanud Anneli Aken on rahutu hing, kes on end tõestanud mitmel alal ning pendeldanud Haapsalu ja Euroopa vahel.
Kõik see, millega Anneli Aken on aja jooksul tegelenud, paneb küsima, kelleks ta end kõige rohkem peab – õpetajaks, muusikuks, teatriinimeseks või kultuuriametnikuks. „Ma ei tea, ma pole seda enda käest kunagi küsinud,” vastas ta ja lisas, et tegelikult polegi neid alasid võimalik üksteisest eraldada.
Aken meenutas, et kunagi, järjekordse töökohavahetuse puhul saatis Andres Ammas talle sõnumi, mis siiani meeles. „Ta kirjutas, et armas sõber, tunnen sinuga hingesugulust, sest ka sind ei rahulda miski, mis juba selge, ja tegelikult sa kogu aeg nagu natuke otsid,” meenutas Aken.
„See on kummaline, olen asju teinud nagu vales järjekorras,” ütles Aken. Keskkooli järel klassiõpetajaks õppinud Aken jõudis õpitud eriala juurde päriselt alles koroonaajal, kui temast sai Palivere kooli õpetaja. Praegu töötab ta Laulasmaa koolis asendusõpetajana, mis tähendab, et peab samuti olema valmis andma tu
Anneli Aken. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavuse Andres Ammase stipendiumi saanud Anneli Aken on rahutu hing, kes on end tõestanud mitmel alal ning pendeldanud Haapsalu ja Euroopa vahel.
Kõik see, millega Anneli Aken on aja jooksul tegelenud, paneb küsima, kelleks ta end kõige rohkem peab – õpetajaks, muusikuks, teatriinimeseks või kultuuriametnikuks. „Ma ei tea, ma pole seda enda käest kunagi küsinud,” vastas ta ja lisas, et tegelikult polegi neid alasid võimalik üksteisest eraldada.
Aken meenutas, et kunagi, järjekordse töökohavahetuse puhul saatis Andres Ammas talle sõnumi, mis siiani meeles. „Ta kirjutas, et armas sõber, tunnen sinuga hingesugulust, sest ka sind ei rahulda miski, mis juba selge, ja tegelikult sa kogu aeg nagu natuke otsid,” meenutas Aken.
„See on kummaline, olen asju teinud nagu vales järjekorras,” ütles Aken. Keskkooli järel klassiõpetajaks õppinud Aken jõudis õpitud eriala juurde päriselt alles koroonaajal, kui temast sai Palivere kooli õpetaja. Praegu töötab ta Laulasmaa koolis asendusõpetajana, mis tähendab, et peab samuti olema valmis andma tu
Galerii: Andres Ammase stipendiumi sai Anneli Aken
[gallery ids="443899,443868,443869,443870,443872,443873,443875,443877,443867,443878,443879,443880,443881,443882,443883,443884,443885,443886,443887,443888,443889,443890,443891,443892,443893,443894,443895,443896,443897,443898,443900,443865,443866"]
Seitsmenda Andres Ammase stipendiumi sai muusik, muusikaõpetaja, kultuuritöötaja ja Valge daami suveteatri eestvedaja Anneli Aken.
Aken on Haapsalu kultuurielu rikastanud läbi aastakümnete, olles olnud nii Haapsalu linna kui ka Lääne maavalitsuse kultuurinõunik. Ta pole olnud pelgalt kultuuriametnik, vaid sageli ka ise, kitarr käes, lavale läinud või lavataguseid jõude juhtinud.
Muusika kõrval on Aken aastakümneid pühendunud ka teatrile – ta on juhendanud noori teatrihuvilisi ja eest vedanud Valge Daami suveteatrit, mis toob iga aasta augustis Haapsalu lossimü
3
Palivere kooli igal klassil on kasvamas oma puu
[caption id="attachment_409948" align="aligncenter" width="1920"]
Palivere kool sai idee, et iga esimene klass võiks enesele kooli alustades oma puu istutada, Risti koolist. Foto: erakogu [/caption]
Palivere koolis panevad oma puu kooliaeda kasvama 1. klassi õpilased. Ja saavad oma armsas koolis koos kasvada tervelt üheksa aastat.
Palivere kool sai idee, et iga esimene klass võiks enesele kooli alustades oma puu istutada, Risti koolist. Foto: erakogu [/caption]
Palivere koolis panevad oma puu kooliaeda kasvama 1. klassi õpilased. Ja saavad oma armsas koolis koos kasvada tervelt üheksa aastat. 
Valge Daami suveetenduste piletid tulid müüki
[caption id="attachment_372644" align="alignnone" width="2000"]
Tänavu tuleb Valge Daami etendus tagurpidi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Valge Daami tänavuse suvelavastuse „Maila“ piletimüük algas pühapäeval, samal päeval tuli trupp kokku esimeseks suureks lugemisprooviks.
25. augusti hilisõhtul esietenduva 19. suvelavastuse teksti autor on kunstiõpetaja Karel Rahu, kellel prooviski tuli ja tuleb ilmselt ka edaspidi vastata küsimustele nagu näiteks „mida kunstnik arvab, mis värvi vöö pihale köita?“.
Tänavu tuleb Valge Daami etendus tagurpidi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Valge Daami tänavuse suvelavastuse „Maila“ piletimüük algas pühapäeval, samal päeval tuli trupp kokku esimeseks suureks lugemisprooviks.
25. augusti hilisõhtul esietenduva 19. suvelavastuse teksti autor on kunstiõpetaja Karel Rahu, kellel prooviski tuli ja tuleb ilmselt ka edaspidi vastata küsimustele nagu näiteks „mida kunstnik arvab, mis värvi vöö pihale köita?“. 
Valge Daam jätkab eelmise aasta tuules
[caption id="attachment_372527" align="alignnone" width="2000"]
Tänavu näeb Valge Daami ajal taas Indrek Hargla lavastust „Viirastus”, sest möödunud aastal oli koroonapandeemia tõttu publiku
hulk kasin. Foto: Vendo Jugapuu[/caption] Reedel algav Valge Daami aeg tuleb möödunud aastale sarnane – käsitöölaat toimub ka tänavu promenaadil ja teist aastat näeb etendusena Indrek Hargla lavastust „Viirastus”. Haapsalu kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi ütles, et möödunud aastal tundus traditsioonilise käsitöölaada korraldamine promenaadil mõnus. Mullu kolis laat Karja tänavalt promenaadile Posti tänava remondi tõttu. Valge Daami pidustused võtavad kogu ruumi Aafrika rannast kuursaalini. Kultuurikeskuse infojuhi Janne Silla sõnul on alal kauplemas 112 müüjat. Peamiselt paistavad tema sõnul silma ehete ja keraamika müüjad, kuid on ka kõike muud. „Kõige parem on ise vaatama tulla,” ütles Sild. Lisaks toimub laupäeval Aafrika rannas eraldi laste laat, kuhu on kauplema oodatud kõik lapsed, kes võivad müüa mänguasju, raamatuid, DVD-sid, omavalmistatud küpsetisi ja käsitööd. Kultuurikeskuse peaadministraatori Triin Jugapuu sõnul on müüma registreerinud 15 last, kuid ta uskus, et müüjaid tuleb veel juurdegi. „Tore on see, et lapsed ise helistavad ja küsivad, kas võivad müüma tulla, millal tulla, mida tohib teha ja mida mitte,” ütles Jugapuu.
Tänavu näeb Valge Daami ajal taas Indrek Hargla lavastust „Viirastus”, sest möödunud aastal oli koroonapandeemia tõttu publikuhulk kasin. Foto: Vendo Jugapuu[/caption] Reedel algav Valge Daami aeg tuleb möödunud aastale sarnane – käsitöölaat toimub ka tänavu promenaadil ja teist aastat näeb etendusena Indrek Hargla lavastust „Viirastus”. Haapsalu kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi ütles, et möödunud aastal tundus traditsioonilise käsitöölaada korraldamine promenaadil mõnus. Mullu kolis laat Karja tänavalt promenaadile Posti tänava remondi tõttu. Valge Daami pidustused võtavad kogu ruumi Aafrika rannast kuursaalini. Kultuurikeskuse infojuhi Janne Silla sõnul on alal kauplemas 112 müüjat. Peamiselt paistavad tema sõnul silma ehete ja keraamika müüjad, kuid on ka kõike muud. „Kõige parem on ise vaatama tulla,” ütles Sild. Lisaks toimub laupäeval Aafrika rannas eraldi laste laat, kuhu on kauplema oodatud kõik lapsed, kes võivad müüa mänguasju, raamatuid, DVD-sid, omavalmistatud küpsetisi ja käsitööd. Kultuurikeskuse peaadministraatori Triin Jugapuu sõnul on müüma registreerinud 15 last, kuid ta uskus, et müüjaid tuleb veel juurdegi. „Tore on see, et lapsed ise helistavad ja küsivad, kas võivad müüma tulla, millal tulla, mida tohib teha ja mida mitte,” ütles Jugapuu.
„Viirastus” tuleb ka järgmisel aastal
[caption id="attachment_339971" align="alignnone" width="2000"]
Lavastus "Viirastus". Foto: Vendo Jugapuu[/caption]
Tänavust vabaõhulavastust „Viirastus” mängitakse ka tuleval aastal, kinnitas Valge Daami suveteatri produtsent Anneli Aken.
„Viirastus” erines enamikust varasematest Valge Daami etendustest. Teksti autor Indrek Hargla oli klassikalise legendi kõrvale jätnud ja keskendunud hoopis ühele ajaloolisele seigale Haapsalu piiskopilinnuse ajaloos.
„Uutmoodi lugu võeti üllatavalt hästi vastu,” ütles Aken. Ta tunnistas, et pelgas enne etendusi publiku reaktsiooni: „Meil on varem olnud kogemusi, kus teistmoodi lood pole head vastuvõttu leidnud.”
Lavastus "Viirastus". Foto: Vendo Jugapuu[/caption]
Tänavust vabaõhulavastust „Viirastus” mängitakse ka tuleval aastal, kinnitas Valge Daami suveteatri produtsent Anneli Aken.
„Viirastus” erines enamikust varasematest Valge Daami etendustest. Teksti autor Indrek Hargla oli klassikalise legendi kõrvale jätnud ja keskendunud hoopis ühele ajaloolisele seigale Haapsalu piiskopilinnuse ajaloos.
„Uutmoodi lugu võeti üllatavalt hästi vastu,” ütles Aken. Ta tunnistas, et pelgas enne etendusi publiku reaktsiooni: „Meil on varem olnud kogemusi, kus teistmoodi lood pole head vastuvõttu leidnud.” 
Palivere põhikool tähistas õpetajate päeva
[caption id="attachment_312612" align="alignnone" width="1024"]
Palivere kooli huvijuht Anneli Aken lavastas õpetajatega lühinäidendi „Naeris”. Arvo Tarmula[/caption]
Kuigi õpetajate päev oli ametlikult alles esmaspäeval, otsustas koolipere tähistada seda juba reedel koos Palivere põhikooli praeguses hoones tegutsemise 29. aastapäevaga.
„Reedene päev tundus selleks kõigeks just see õige,” ütles kooli direktor Karin Rand.
Kui esimesed kaks tundi toimusid nagu tavaliselt, siis pärast seda võtsid võimu koolis üle üheksa üheksandikku. Direktori rolli asus 9. klassi õpilane Emma-Lisette Julianus. Samal ajal kui kooli üheksandikud andsid kaasõpilastele tunde, sõid pedagoogid õpetajate toas pannkooke ja jõid kohvi.
Õpetajate teadmine sellest, mis edasi toimuma hakkab, piirdus vaid sellega, et pool tundi enne keskpäeva algab aktus, mille käigus tuleb neil ette kanda lühinäidend „Naeris”, lavastajaks kooli huvijuht Anneli Aken.
„Me oleme kolm korda proovi teinud, kusjuures täiskoosseisu pole kordagi kohal olnud,” muigas Aken.
Palivere kooli huvijuht Anneli Aken lavastas õpetajatega lühinäidendi „Naeris”. Arvo Tarmula[/caption]
Kuigi õpetajate päev oli ametlikult alles esmaspäeval, otsustas koolipere tähistada seda juba reedel koos Palivere põhikooli praeguses hoones tegutsemise 29. aastapäevaga.
„Reedene päev tundus selleks kõigeks just see õige,” ütles kooli direktor Karin Rand.
Kui esimesed kaks tundi toimusid nagu tavaliselt, siis pärast seda võtsid võimu koolis üle üheksa üheksandikku. Direktori rolli asus 9. klassi õpilane Emma-Lisette Julianus. Samal ajal kui kooli üheksandikud andsid kaasõpilastele tunde, sõid pedagoogid õpetajate toas pannkooke ja jõid kohvi.
Õpetajate teadmine sellest, mis edasi toimuma hakkab, piirdus vaid sellega, et pool tundi enne keskpäeva algab aktus, mille käigus tuleb neil ette kanda lühinäidend „Naeris”, lavastajaks kooli huvijuht Anneli Aken.
„Me oleme kolm korda proovi teinud, kusjuures täiskoosseisu pole kordagi kohal olnud,” muigas Aken. 
Valge Daami aeg saabub seekord mõõdukamalt
[caption id="attachment_305393" align="alignnone" width="1024"]
„Haapsalu legendi” lavastajatetandem Anneli Aken ja Indrek Pangsepp (esiplaanil) esmaspäeva õhtul toimunud proovis talumees Maano majas toimuvat stseeni juhendamas. Peaosades (laval esiplaanil) Annabel Triebstock Mailana ja Veljo Reinik Olafina. Arvo Tarmula[/caption]
Järgmisel nädalal algav Valge Daami aeg tuleb tavalisest veidi väiksemas mõõtkavas, kuid sama uhkelt.
Valge Daami aja algust märgib, nagu alati, laada avanemine Haapsalu peatänaval. Sel aastal on müüjaid sadakond – tunduvalt vähem kui tavaliselt. Haapsalu kultuurikeskuse infojuht Janne Sild selgitas, et laadale müüma pääsesid seekord need, kes esimesena registreeruda jõudsid.
„Aga valik on sellegipoolest väga mitmekesine,“ kinnitas Sild. Valitsuse kehtestatud hajutamise nõude järgimiseks on müügitelkide ja -laudade vahele jäetud rohkem ruumi, mis peaks ka laadakülalistele meele järgi olema.
„Haapsalu legendi” lavastajatetandem Anneli Aken ja Indrek Pangsepp (esiplaanil) esmaspäeva õhtul toimunud proovis talumees Maano majas toimuvat stseeni juhendamas. Peaosades (laval esiplaanil) Annabel Triebstock Mailana ja Veljo Reinik Olafina. Arvo Tarmula[/caption]
Järgmisel nädalal algav Valge Daami aeg tuleb tavalisest veidi väiksemas mõõtkavas, kuid sama uhkelt.
Valge Daami aja algust märgib, nagu alati, laada avanemine Haapsalu peatänaval. Sel aastal on müüjaid sadakond – tunduvalt vähem kui tavaliselt. Haapsalu kultuurikeskuse infojuht Janne Sild selgitas, et laadale müüma pääsesid seekord need, kes esimesena registreeruda jõudsid.
„Aga valik on sellegipoolest väga mitmekesine,“ kinnitas Sild. Valitsuse kehtestatud hajutamise nõude järgimiseks on müügitelkide ja -laudade vahele jäetud rohkem ruumi, mis peaks ka laadakülalistele meele järgi olema. 
Anneli Aken: koroonaelust Euroopa ristteel
[caption id="attachment_228961" align="alignnone" width="900"]
Anneli Aken. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Ei ole ilmas halba ilma heata.
Ei teata ilmas kedagi, kes veata.
On peaga inimesi, kes kui peata –
ei oska olla, kui ei samme seata,
kel pahameelt ilmvõimatu on peata’,
päev raisus karmi kommentaari reata!
Viimased nädalad on olnud igas mõttes päikeselised, aga koroonaaeg on eriti esile toonud inimesed, kes ei ole mitte kunagi rahul. Kes pandeemia alguses põrutasid, et pandagu nüüd kiiresti lukku, nõuavad nüüd kõike lennult lahti. Kel on alati õigus, sest teised arvavad ja teevad ju kõike valesti.
Üks hommikune pildike ristmikult. Enne mind ootas rohelist jalakäijatuld üks mees. Hetke pärast lisandus teine mees. Jalgrattaga. Pressis närviliselt nuppu. Esimene mees hüppas ehmatusest pool meetrit paremale ja ütles nõudlikult, kuid mitte inetult: „Bitte Abstand!”* Jalgratturile see märkus ei meeldinud: „Mis te õiendate? Haige olete või? Vat kui helistan praegu muposse!” Minu karlssonlikku rahupalvet ta ei kuulanud, vaid võttiski demonstratiivselt telefoni: „Siin on üks koroonahaige. Prillide ja seljakotiga, tuleb kesklinna poole.” Ma ei jäänud neid jälitama ega tea, mis siis lõpuks sai – kas kõne oli päris või näideldud. Näide igatahes, kuidas võime iga hetk kohtuda kellegagi, kes ründab lihtsalt igaks juhuks. Trieri ristmikul või Lihulas, mille hooldekodu töötajate ning nende lähedaste kiusamisest on väga valus lugeda.
Anneli Aken. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Ei ole ilmas halba ilma heata.
Ei teata ilmas kedagi, kes veata.
On peaga inimesi, kes kui peata –
ei oska olla, kui ei samme seata,
kel pahameelt ilmvõimatu on peata’,
päev raisus karmi kommentaari reata!
Viimased nädalad on olnud igas mõttes päikeselised, aga koroonaaeg on eriti esile toonud inimesed, kes ei ole mitte kunagi rahul. Kes pandeemia alguses põrutasid, et pandagu nüüd kiiresti lukku, nõuavad nüüd kõike lennult lahti. Kel on alati õigus, sest teised arvavad ja teevad ju kõike valesti.
Üks hommikune pildike ristmikult. Enne mind ootas rohelist jalakäijatuld üks mees. Hetke pärast lisandus teine mees. Jalgrattaga. Pressis närviliselt nuppu. Esimene mees hüppas ehmatusest pool meetrit paremale ja ütles nõudlikult, kuid mitte inetult: „Bitte Abstand!”* Jalgratturile see märkus ei meeldinud: „Mis te õiendate? Haige olete või? Vat kui helistan praegu muposse!” Minu karlssonlikku rahupalvet ta ei kuulanud, vaid võttiski demonstratiivselt telefoni: „Siin on üks koroonahaige. Prillide ja seljakotiga, tuleb kesklinna poole.” Ma ei jäänud neid jälitama ega tea, mis siis lõpuks sai – kas kõne oli päris või näideldud. Näide igatahes, kuidas võime iga hetk kohtuda kellegagi, kes ründab lihtsalt igaks juhuks. Trieri ristmikul või Lihulas, mille hooldekodu töötajate ning nende lähedaste kiusamisest on väga valus lugeda.