Silt: Anneli Aken

[caption id="attachment_409948" align="aligncenter" width="1920"] Palivere kool sai idee, et iga esimene klass võiks enesele kooli alustades oma puu istutada, Risti koolist. Foto: erakogu [/caption] Palivere koolis panevad oma puu kooliaeda kasvama 1. klassi õpilased. Ja saavad oma armsas koolis koos kasvada tervelt üheksa aastat.

[caption id="attachment_372644" align="alignnone" width="2000"] Tänavu tuleb Valge Daami etendus tagurpidi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Valge Daami tänavuse suvelavastuse „Maila“ piletimüük algas pühapäeval, samal päeval tuli trupp kokku esimeseks suureks lugemisprooviks. 25. augusti hilisõhtul esietenduva 19. suvelavastuse teksti autor on kunstiõpetaja Karel Rahu, kellel prooviski tuli ja tuleb ilmselt ka edaspidi vastata küsimustele nagu näiteks „mida kunstnik arvab, mis värvi vöö pihale köita?“.

[caption id="attachment_372527" align="alignnone" width="2000"] Tänavu näeb Valge Daami ajal taas Indrek Hargla lavastust „Viirastus”, sest möödunud aastal oli koroonapandeemia tõttu publiku
hulk kasin. Foto: Vendo Jugapuu[/caption] Reedel algav Valge Daami aeg tuleb möödunud aastale sarnane – käsitöölaat toimub ka tänavu promenaadil ja teist aastat näeb etendusena Indrek Hargla lavastust „Viirastus”. Haapsalu kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi ütles, et möödunud aastal tundus traditsioonilise käsitöölaada korraldamine promenaadil mõnus. Mullu kolis laat Karja tänavalt promenaadile Posti tänava remondi tõttu. Valge Daami pidustused võtavad kogu ruumi Aafrika rannast kuursaalini. Kultuurikeskuse infojuhi Janne Silla sõnul on alal kauplemas 112 müüjat. Peamiselt paistavad tema sõnul silma ehete ja keraamika müüjad, kuid on ka kõike muud. „Kõige parem on ise vaatama tulla,” ütles Sild. Lisaks toimub laupäeval Aafrika rannas eraldi laste laat, kuhu on kauplema oodatud kõik lapsed, kes võivad müüa mänguasju, raamatuid, DVD-sid, omavalmistatud küpsetisi ja käsitööd. Kultuurikeskuse peaadministraatori Triin Jugapuu sõnul on müüma registreerinud 15 last, kuid ta uskus, et müüjaid tuleb veel juurdegi. „Tore on see, et lapsed ise helistavad ja küsivad, kas võivad müüma tulla, millal tulla, mida tohib teha ja mida mitte,” ütles Jugapuu.

[caption id="attachment_339971" align="alignnone" width="2000"] Lavastus "Viirastus". Foto: Vendo Jugapuu[/caption] Tänavust vabaõhulavastust „Viirastus” mängitakse ka tuleval aastal, kinnitas Valge Daami suveteatri produtsent Anneli Aken. „Viirastus” erines enamikust varasematest Valge Daami etendustest. Teksti autor Indrek Hargla oli klassikalise legendi kõrvale jätnud ja keskendunud hoopis ühele ajaloolisele seigale Haapsalu piiskopilinnuse ajaloos. „Uutmoodi lugu võeti üllatavalt hästi vastu,” ütles Aken. Ta tunnistas, et pelgas enne etendusi publiku reaktsiooni: „Meil on varem olnud kogemusi, kus teistmoodi lood pole head vastuvõttu leidnud.”

[caption id="attachment_312612" align="alignnone" width="1024"] Palivere kooli huvijuht Anneli Aken lavastas õpetajatega lühinäidendi „Naeris”. Arvo Tarmula[/caption] Kuigi õpetajate päev oli ametlikult alles esmaspäeval, otsustas koolipere tähistada seda juba reedel koos Palivere põhikooli praeguses hoones tegutsemise 29. aastapäevaga.

„Reedene päev tundus selleks kõigeks just see õige,” ütles kooli direktor Karin Rand. Kui esimesed kaks tundi toimusid nagu tavaliselt, siis pärast seda võtsid võimu koolis üle üheksa üheksandikku. Direktori rolli asus 9. klassi õpilane Emma-Lisette Julianus. Samal ajal kui kooli üheksandikud andsid kaasõpilastele tunde, sõid pedagoogid õpetajate toas pannkooke ja jõid kohvi. Õpetajate teadmine sellest, mis edasi toimuma hakkab, piirdus vaid sellega, et pool tundi enne keskpäeva algab aktus, mille käigus tuleb neil ette kanda lühinäidend „Naeris”, lavastajaks kooli huvijuht Anneli Aken. „Me oleme kolm korda proovi teinud, kusjuures täiskoosseisu pole kordagi kohal olnud,” muigas Aken.

[caption id="attachment_305393" align="alignnone" width="1024"] „Haapsalu legendi” lavastajatetandem Anneli Aken ja Indrek Pangsepp (esiplaanil) esmaspäeva õhtul toimunud proovis talumees Maano majas toimuvat stseeni juhendamas. Peaosades (laval esiplaanil) Annabel Triebstock Mailana ja Veljo Reinik Olafina. Arvo Tarmula[/caption] Järgmisel nädalal algav Valge Daami aeg tuleb tavalisest veidi väiksemas mõõtkavas, kuid sama uhkelt. Valge Daami aja algust märgib, nagu alati, laada avanemine Haapsalu peatänaval. Sel aastal on müüjaid sadakond – tunduvalt  vähem kui tavaliselt. Haapsalu kultuurikeskuse infojuht Janne Sild selgitas, et laadale müüma pääsesid seekord need, kes esimesena registreeruda jõudsid. „Aga valik on sellegipoolest väga mitmekesine,“ kinnitas Sild. Valitsuse kehtestatud hajutamise nõude järgimiseks on müügitelkide ja -laudade vahele jäetud rohkem ruumi, mis peaks ka laadakülalistele meele järgi olema.

[caption id="attachment_228961" align="alignnone" width="900"] Anneli Aken. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Ei ole ilmas halba ilma heata. Ei teata ilmas kedagi, kes veata. On peaga inimesi, kes kui peata – ei oska olla, kui ei samme seata, kel pahameelt ilmvõimatu on peata’, päev raisus karmi kommentaari reata! Viimased nädalad on olnud igas mõttes päikeselised, aga koroonaaeg on eriti esile toonud inimesed, kes ei ole mitte kunagi rahul. Kes pandeemia alguses põrutasid, et pandagu nüüd kiiresti lukku, nõuavad nüüd kõike lennult lahti. Kel on alati õigus, sest teised arvavad ja teevad ju kõike valesti. Üks hommikune pildike ristmikult. Enne mind ootas rohelist jalakäijatuld üks mees. Hetke pärast lisandus teine mees. Jalgrattaga. Pressis närviliselt nuppu. Esimene mees hüppas ehmatusest pool meetrit paremale ja ütles nõudlikult, kuid mitte inetult: „Bitte Abstand!”* Jalgratturile see märkus ei meeldinud: „Mis te õiendate? Haige olete või? Vat kui helistan praegu muposse!” Minu karlssonlikku rahupalvet ta ei kuulanud, vaid võttiski demonstratiivselt telefoni: „Siin on üks koroonahaige. Prillide ja seljakotiga, tuleb kesklinna poole.” Ma ei jäänud neid jälitama ega tea, mis siis lõpuks sai – kas kõne oli päris või näideldud. Näide igatahes, kuidas võime iga hetk kohtuda kellegagi, kes ründab lihtsalt igaks juhuks. Trieri ristmikul või Lihulas, mille hooldekodu töötajate ning nende lähedaste kiusamisest on väga valus lugeda.

[caption id="attachment_228961" align="alignnone" width="900"] Anneli Aken. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Esmaspäeva õhtul õnnestus Trieris näha haruldast vaatepilti – turiste! Linnas, mida aastas külastab üle viie miljoni inimese, oli üle pika aja väga rahustav näha korraga lausa nelja sissesõitnut, brošüürid ja kaardid peos. Roomlaste ehitatud termide uudistajad kõnelesid mõistagi saksa keelt, tavaolukorras oleks kostnud pigem hiina või inglise. Ingliskeelseid hakkab juuni teises pooles vast tasapisi juurde tulema, Hiinast ei pääse Karl Marxi sünnilinna külastama ilmselt mitte niipea. Turistide puudus on palja silmaga näha ka välikohvikutest möödudes. Kliente on selle hooaja kohta vast napp kümnendik. Punavalge lindiga ümbritsetud tühjad kohvikuterrassid on nukker vaatepilt. Paljud kohalikud ei soovi väljas einestada, kui peab end uksel koos saba ja karvadega kirja panema. Väiksemate lastega peredel on kodust väjas einestamine esialgu keeruline või mõeldamatu, kui lapsi just tooli külge kinni ei seo. Vähemalt võivad siin lapsed mänguväljakutel käia, Luksemburgis siiamaani ei tohi. Miks, sellest ma aru ei saa – arvestades, et muud kogunemiskohad aina avanevad, sealhulgas spordisaalid. Kolmapäeval tehti lõpuks lahti toitlustusasutuste väliterrassid ning alates reedest võib juba ka tuppa sööma minna. Mask on sealgi sisenedes-väljudes kohustuslik, siselaudu tuleb broneerida, aga totaalset andmekorjet ei toimu.

[caption id="attachment_228961" align="alignnone" width="900"] Anneli Aken. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Trieri linna pommuudis on sel nädalal vahelduseks viirusele hoopis pommiuudis. Hea uudis, et leiti, ja hea, et maalilise pargikompleksi servas asuva eramu hoovis basseini jaoks auku kaevanud kopajuht liiga kõvasti ei koputanud. Ega tahaks küll olla sünnipäevalapsest majaomanik, kelle poeg kaunil kevadpäeval tuppa jookseb: „Ema, meil on aias pomm!” Teise ilmasõja keskmine lennukipomm – brittide MC 500 (223 kg). Linnas, kus 1600 maja pihta sai, pole need leiud tänaseni sugugi haruldased, eelmine samasugune tehti kahjutuks mullu septembris ning üle-eelmine 2016. aastal vanalinnas. Kui kümme aastat tagasi aeda läbi kaevasin, võttis ka mõned korrad kõhedaks, kui labidas metalli vastu kõlksas, õnneks olid need vaid uksehinged ja muu säärane.