Silt: Andres Tamla
Koroonakriis pani väikeettevõtjad koostööd tegema
[caption id="attachment_322103" align="alignnone" width="2000"]
Mesikuma tarud on mattunud lume alla, mesilastele on see söögi- ja puhkeaeg. Andres Tamla[/caption]
Läänemaa väikeettevõtjate käekäik sõltub tegevusalast, aga ka tegijaist endist. Nii mõnigi ettevõte on härjal sarvist haaranud ja kriisioludes hästi hakkama saanud.
MTÜ OTTi juhatuse esimees Kaire Tammet, kes on ka Oosaare talu perenaine, ütles, et koroonakriisist hoolimata – või hoopis tänu sellele – on OTT (Otse tootjalt tarbijale) jõudsalt edasi arenenud. Kui mullu kevadel kriis algas ja ühiskond üleöö lukku pandi, sulges ka OTTi Talupood kuuks ajaks uksed. See andis tegijatele hingetõmbe- ja järelemõtlemise aega. Poe uksele pandi talupoe müüjate kontaktnumbrid ja toodete nimekiri. „Kõige paremini läks kaubaks kartul ja porgand. Kui eestlasel on kartulikott nurgas, tagab see elementaarse turvatunde. Niiviisi ikka nälga ei jää,”ütles Tammet.
Kriisiajal tekkis peagi suurem nõudlus kohaliku toidu järele. „Inimesed hakkasid mõtlema, mida nad söövad ja kust see tuleb. Hakati otsima kohalikku toorainet ja rohkem katsetama,” täheldas Tammet.
Mesikuma tarud on mattunud lume alla, mesilastele on see söögi- ja puhkeaeg. Andres Tamla[/caption]
Läänemaa väikeettevõtjate käekäik sõltub tegevusalast, aga ka tegijaist endist. Nii mõnigi ettevõte on härjal sarvist haaranud ja kriisioludes hästi hakkama saanud.
MTÜ OTTi juhatuse esimees Kaire Tammet, kes on ka Oosaare talu perenaine, ütles, et koroonakriisist hoolimata – või hoopis tänu sellele – on OTT (Otse tootjalt tarbijale) jõudsalt edasi arenenud. Kui mullu kevadel kriis algas ja ühiskond üleöö lukku pandi, sulges ka OTTi Talupood kuuks ajaks uksed. See andis tegijatele hingetõmbe- ja järelemõtlemise aega. Poe uksele pandi talupoe müüjate kontaktnumbrid ja toodete nimekiri. „Kõige paremini läks kaubaks kartul ja porgand. Kui eestlasel on kartulikott nurgas, tagab see elementaarse turvatunde. Niiviisi ikka nälga ei jää,”ütles Tammet.
Kriisiajal tekkis peagi suurem nõudlus kohaliku toidu järele. „Inimesed hakkasid mõtlema, mida nad söövad ja kust see tuleb. Hakati otsima kohalikku toorainet ja rohkem katsetama,” täheldas Tammet. 
Andres Tamlal läks hobi ülekäte
[caption id="attachment_287499" align="alignnone" width="2000"]
Mesinik Andres Tamla katsetab uudset raami, mida saaks mugavalt tükkhaaval koos meekärjega müüa. Urmas Lauri[/caption]
Teedeehitusinseneriks õppinud Andres Tamla muutis kümme aastat tagasi oma tegevussuunda ning läks Olustvere põllumajanduskooli mesindust õppima.
Praegu on 34aastane Tamla juba mesinike liidu juhatuse liige ning üks kahest kõrgeima taseme mesinduskonsulendist Eestis.
Kullamaal Ubasalu külas Jüri-Hansu talus olid mesilased juba Tamla vanaisal. Kui vanaisa suri, mõelnud noormees, et mesilaste pidamine on imelihtne. „Ma olin ju kõrvalt näinud, kuidas asi käib,” meenutas Tamla. „Kui üks sülem tuli, võtsime selle puu otsast alla, aga edasi ei läinud nii lihtsalt. Järgmisel päeval pani sülem minema.”
Kui Tamla 2008 Olustverre õppima läks, siis avati seal 18aastase pausi järel taas mesinduse eriala. Pärast tuli praktika Soomes. „Peremehel oli alguses natuke üle 800 mesilaspere, kui ära tulin, siis oli üle 1200. See oli silmiavav,” meenutas Tamla.
Eestiski on suuri mesinikke, kellel on tuhat ja rohkem peret. Tamla selle poole ei püüdle. „Tahaks vahel puhata ja mängida ka.”
Tamlal läheb talvituma 160 peret. „Hobi on natuke ülekäte läinud. Aga siiamaani teen veel rõõmuga,” ütles mesinik. „Praegu on paras ports.” Palgalisi talus pole.
Mesinik Andres Tamla katsetab uudset raami, mida saaks mugavalt tükkhaaval koos meekärjega müüa. Urmas Lauri[/caption]
Teedeehitusinseneriks õppinud Andres Tamla muutis kümme aastat tagasi oma tegevussuunda ning läks Olustvere põllumajanduskooli mesindust õppima.
Praegu on 34aastane Tamla juba mesinike liidu juhatuse liige ning üks kahest kõrgeima taseme mesinduskonsulendist Eestis.
Kullamaal Ubasalu külas Jüri-Hansu talus olid mesilased juba Tamla vanaisal. Kui vanaisa suri, mõelnud noormees, et mesilaste pidamine on imelihtne. „Ma olin ju kõrvalt näinud, kuidas asi käib,” meenutas Tamla. „Kui üks sülem tuli, võtsime selle puu otsast alla, aga edasi ei läinud nii lihtsalt. Järgmisel päeval pani sülem minema.”
Kui Tamla 2008 Olustverre õppima läks, siis avati seal 18aastase pausi järel taas mesinduse eriala. Pärast tuli praktika Soomes. „Peremehel oli alguses natuke üle 800 mesilaspere, kui ära tulin, siis oli üle 1200. See oli silmiavav,” meenutas Tamla.
Eestiski on suuri mesinikke, kellel on tuhat ja rohkem peret. Tamla selle poole ei püüdle. „Tahaks vahel puhata ja mängida ka.”
Tamlal läheb talvituma 160 peret. „Hobi on natuke ülekäte läinud. Aga siiamaani teen veel rõõmuga,” ütles mesinik. „Praegu on paras ports.” Palgalisi talus pole. 
Turulugu: kreemjas mesi on müügihitt
[caption id="attachment_249895" align="alignright" width="900"]
Mesinik Andres Tamla üheks müügihitiks on kreemjas, koorekarva mesi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Mesikuma sildiga koorekarva mesi olevat tänavune müügihitt. Kreemjas mesi on alati mõnusalt pehme ja kreemjas – ta ei lähe „kõvaks” ehk ei kristalliseeru.
„Seda on mugav ka talvel süüa, kui kõik teised on juba kristalliseerunud,” selgitas mesinik Andres Tamla. Kreemjas mesi valmib lisandideta, seda tuleb vaid mikserdada.
Mesinik Andres Tamla üheks müügihitiks on kreemjas, koorekarva mesi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Mesikuma sildiga koorekarva mesi olevat tänavune müügihitt. Kreemjas mesi on alati mõnusalt pehme ja kreemjas – ta ei lähe „kõvaks” ehk ei kristalliseeru.
„Seda on mugav ka talvel süüa, kui kõik teised on juba kristalliseerunud,” selgitas mesinik Andres Tamla. Kreemjas mesi valmib lisandideta, seda tuleb vaid mikserdada.